Eesti ja Kanada
Kanada
Eesti välisesindus
- Eesti Vabariigi Suursaatkond Ottawas
- 260 Dalhousie Street, Ottawa (Google kaart)
- +1 613 789 4222
- embassy.ottawa@mfa.ee
Kahepoolsed suhted
Kanada tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust esmakordselt 1922. a. ja taastunnustas 26. augustil 1991. Kanada ei tunnistanud kunagi Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Kanada võttis vastu ja sai II MS järgselt koduks tuhandetele eestlastest pagulastele. Praegu elab Kanadas suuruselt teine välis-eesti kogukond maailmas ja see annab meie riikide omavahelistele suhetele olulise lisamõõtme.
Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas on Marina Kaljurand, kes esitas oma volikirjad Kanada kindralkuberner David Johnstonile 1. detsembril 2011. Kaljurand resideerib Washingtonis. Kohapeal, Ottawas, esindab Eestit ajutine asjur Riho Kruuv. Alates 21.02.2012 on Kanada suursaadikuks Eestis John Morrison, kes resideerib Riias ja on akrediteeritud kõiki kolme Balti riiki.
Kanada suursaadikud Eestis:
Scott Heatherington ( 2009 - 2012)
Claire A. Poulin (2006 – 2008)
Robert Andrigo (2002 - 2005)
Peter P.L. McKellar (1999 – 2002)
Mary Vandenhoff (1991 – 1992)
Eesti suursaadikud Kanadas:
Väino Reinart (2008 – 2011)
Jüri Luik (2003 – 2008)
Sven Jürgenson (2000-2003)
G.K.Stoicescu (1997 -2000)
Toomas Hendrik Ilves (1994-1997)
Eesti esindamine Kanadas, arvestades Kanada geograafilisi mastaape, tugineb paljuski aukonsulite võrgustikul, eesotsas aupeakonsul Laas Leivatiga (Ontario provints), talle assisteerivad aukonsul Harry A. Jaako (Vancouver), aukonsul Maurice Forget (Montreal), aukonsul Johan Olaf Soosaar (Halifax) ja aukonsul Francois-Xavier Simard (Quebecis) ning auasekonsul Torontos Thomas Heinsoo.
Meie riikide kahepooles suhtluses on oluline roll parlamendisuhtlusel.. Riigikogu Kanada sõprusgrupp on 15-liikmeline ja seda juhib Liisa-Ly Pakosta. Kanada parlamendis on hiljuti loodud Põhja-Balti sõprusgrupp, mida juhib Bernard Trottier.
27. septembrist 2006 on jõus Eesti ja Kanada vaheline vastastikune viisavabadus.
Alates diplomaatiliste suhete taastamisest 90ndate alguses on Kanada olnud Eestile oluline partner nii kahepoolses suhtluses kui multilateraalsel tasandil. Kanada on märkimisväärselt panustanud iseseisva Eesti institutsioonide ülesehitamisse. Esile tuleb tõsta Õigustõlkekeskuse rajamist, keelekümbluse projekte ja Kanada Linna Instituudi tööd. Märkimata ei saa jätta Kanada poolt sõjalise väljaõppe programmi raames antud abi, millel oli kindlasti oma osa Eesti ettevalmistumisel Põhja-Atlandi Alliansiga liitumiseks. Kanada oli esimene NATO liikmesriik, kes ratifitseeris Eesti alliansiga liitumise protokolli. Mitmetes Eesti julgeolekut puudutavates olulistes küsimustes NATOs oleme kogenud Kanada toetust (viimati Balti õhuturbe küsimuses). Pikka aega on meie riike sidunud panustamine Afganistanis. Meil on tihe koostöö ÜRO-s, OSCE-s ja OECD-s.
Kanada abi Eesti arengukoostöö suutlikkuse tõstmisel on märkimisväärt. Tänu Kanada Arenguabi Agentuuri CIDA programmidele on olnud võimalik ellu viia mitmeid Eesti jaoks olulisi arenguabiprojekte, nagu näiteks Gruusia parlamendi ja institutsioonide tugevdamisele ja demokraatliku ühiskonna arengule suunatud Eesti –Kanada ühisprojekt, kui nimetada vaid mõnda. Ühildades võimalusi ja jagades vastutust on Eesti olnud suuteline lahendama partnerriikide poolt tõstatud probleeme. Heaks näiteks on - majanduse juhtimiskoolituse programm (Canada-Ukraine-Baltic Economic Management Training Program - CUBEMTP) Ukraina riigiametnikele, mis viidi elllu koostöös Kanada, Läti ja Leeduga.
Kanada pool on väljendanud huvi Eestiga arenguabi koostööd Idapartnerlusriikides jätkata. Momendil ollakse sobivate projektide planeerimisfaasis.
Visiidid
| Kanadasse | |
| november 2011 | Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson |
|---|---|
| november 2010 | välisminister Urmas Paet |
| oktoober 2010 | sotsiaalminister Hanno Pevkur |
| veebruar 2010 | kultuuriminister Laine Jänes |
| veebruar 2010 | president Toomas Hendrik Ilves |
| november 2008 | kaitseminister Jaak Aaviksoo |
| juuni 2008 | rahvastikuminister Urve Palo töövisiidil |
| mai 2008 | president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil |
| veebruar 2005 | sotsiaalminister Marko Pomerants töövisiidil |
| veebruar 2005 | Riigikogu esimehe Ene Ergma ametlik visiit |
| märts 2004 | haridusminister Toivo Maimets |
| mai 2002 | kaitseminister Sven Mikser. Visiidi eesmärgiks oli kahe riigi kaitsekoostöö arendamine ja Eesti ettevalmistused liitumiskutse saamiseks NATO tippkohtumisel 2002. aasta novembris Prahas |
| Eestisse | |
| aprill 2013 | Kanada parlamendi Põhja-Balti sõprusgrupp |
|---|---|
| juuli 2010 | väliskaubandusminister Peter van Loan |
| juuli 2006 | välisministri parlamendisekretär Peter Milliken |
| november 2003 | DFAIT (Department of Foreign Affairs and International Trade) assistant deputy minister Paul Debois |
| mai 2003 | parlamendi alamkoja spiiker Peter Milliken |
Lepingud
- Eesti ja Kanada valitsuste-vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Jõustus 28. 12. 1995.
- Eesti ja Kanada valitsuste-vaheline audiovisuaalse koostöö leping. Leping jõustus 4. 11. 2004.
- Eesti ja Kanada valitsustevaheline sotsiaalkindlustus- leping, koos selle rakenduslepinguga. Jõustus 01. 11. 2006.
- Eesti ja Kanada valitsustevaheline noortevahetuse kokkulepe. Jõustus 01.08.2010
- Eesti ja Kanada justiitsministeeriumide-vaheline vastastikuse mõistmise memorandum. Jõustus 15.05.1992.a
- Eesti ja Kanada keskkonnaministeeriumide-vaheline vastastikuse mõistmise memorandum kalanduse alal Jõustus 23. 09. 1992
- Eesti ja Kanada kaitseministeeriumide-vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalistes küsimustes. Jõustus 13.10.1997.a.
- EV Haridusministeeriumi ja Toronto Koolivalitsuse vaheline vastastikuse mõistmise memorandum eesti keele kümblusprogrammi kohta. Jõustus 31. 03. 2000.
- Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Kanada Rahvusvahelise Arenguabi Agentuuri vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb ametliku arenguabi Kesk-Euroopa programmi (ODACE programm). Jõustus 16.04.2004.
Kaitsekoostöö
Kaitsekoostöö-alased suhted kahe riigi vahel said alguse 1994. aastal, siis küll valdavalt Kanada poolt pakutud Eesti sõjaväelastele ja ametnikele mõeldud väljaõppeprogrammide raames . Formaalne alus Eesti-Kanada kaitsealasele koostööle pandi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisega 1997. aastal. Esimese NATO liikmesriigina ratifitseeris Kanada Eesti liitumisprotokolli alliansiga. Sõjalise koostöö otseseks kokkupuutepunktiks oli mõlema riigi panustamine Afganistani lõunaosas. 2011. aastal lõpetas Kanada lahingutegevuse Afganistanis.
Oktoobrist 2012 on Kanada kaitseatašee Eestis kolonel Daniel Geylen, kes resideerib Varssavis ja katab lisaks Eestile ka Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi sõjalise – ja kaitsekoostöö valdkondi.
Kanada on läbi aastate toetanud Balti Kaitsekolledži tegutsemist nii instruktorite kui õppuritega. 2009. aastast Kanada enam instruktoreid püsivalt Tartusse ei läheta, kuid kursantide hulgas on jätkuvalt Kanada sõjaväelasi. BALTDEFCOLil on tihe koostöö Canadian Forces Coleege’iga (CFC). Kanada instruktorid olnud väga hinnatud ning kolledž loodab koostööle ka tulevikus.
Tulevikkuvaatavalt loodab Eesti, et Kanada liitub NATO Küberkaitse Keskusega Tallinnas ja panustab rotatsiooniga Balti õhuturbesse.
Rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud iga-aastasele julgeolekupoliitika konverentsile Halifaxis, kutsub Kanada ka Eesti julgeolekupoliitikaeksperte.
Majandus
Eesti - Kanada kaubavahetus 2006 - 2012 (mln eurot):
| Käive | Eksport | Import* | Saldo | |
| 2006 | 58,6 | 46,5 | 12,1 | 34,4 |
|---|---|---|---|---|
| 2007 | 84,9 | 64,8 | 20,1 | 44,7 |
| 2008 | 60 | 42,5 | 17,5 | 25 |
| 2009 | 138,8 | 128,2 | 10,6 | 117,6 |
| 2010 | 95,3 | 85,4 | 12,9 | 69,5 |
| 2011 | 128,7 | 53,6 | 75,1 | -21,5 |
| 2012 | 88,1 | 77,6 | 10,5 | 67,1 |
*Import on arvestatud saatjariigi järgi
2012. aastal oli Kanada kaubavahetuse mahult Eesti 31. partner (osatähtsus 0,3%). Ekspordi sihtkohana oli Kanada Eesti jaoks 2012. aastal 23. kohal (osatähtsus 0,6%), kaupade impordilt oli Kanada 40. kohal (osatähtsus 0,1%).
Eesti peamisteks ekspordiartikliteks olid mineraalsed tooted: mineraalne kütus, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused (72%). Suurusjärgu võrra väiksemas mahus järgnesid masinad ja seadmed (10%), muud tööstustooted (5%) valmistoidukaubad ja joogid (6%), meditsiini- ja mõõteaparatuur (4%) ja muu.
2013 alguse seisuga tegutseb Eestis 44 Kanada osalusega äriühingut, millest 17 on 100% Kanada kapitalil. Samas Eesti ja Kanada vahelised investeeringud ei ole märkimist väärt: möödunud aastal investeeris Kanada Eestisse 0,5% ja Eesti Kanadasse 0% koguinvesteeringute mahust.
Eesti Panga andmetel on Eesti otseinvesteeringute positsioon Kanadas seisuga 31.12.2012. a 0,5 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvaraalasesse tegevusse.
Kanada otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 31.12.2012. a on 77,8 mln eurot, mis moodustab kogu otseinvesteeringutest Eestis 0,5%. Peamiselt on investeeritud kinnisvaraalasesse tegevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Eestit seni väisanud Kanada äridelegatsioonid on huvi tundnud peamiselt Eesti e-valitsuse ja e-tervise süsteemi ja logistikavaldkonna vastu.
Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
Kultuur
Eesti-Kanada kultuurivahetus on kõrgel tasemel ja mitmekülgne. Eestlaste poolt pakutavast on Kanadas kõige rohkem huvi äratanud ja kõige laiemat kõlapinda leidnud – Eesti film. Juba rohkem kui 10 aastat on Ottawas korraldatud Balti filmifestivali, kus kanada filmihuvilistel on aastate jooksul olnud võimalus ära näha pea kogu Eesti uuem filmisaak (V. Kuik „Georg“, A. Kase „Detsembrikuumus“, V. Õunpuu „Sügisball“, A. Mäeots „Taarka“, P. Urbla „Stiilipidu“ jt). Balti filmifestival laienes 2011. aastal Balti- ja Põhjamaade filmifestivaliks „Bright Nights“, mille raames said kinokülastajad Ottawas ja Montrealis näha nii eesti, läti, leedu kui Põhjamaade kineastide uudisloomingut. Eestit esindas V. Õunpuu film „Püha Jüri kiusamine“. Eestlaste filme on näidatud teistelgi filmifestivalidel – suurt tähelepanu äratas J. Kilmi ja K. Aarma „Disko ja tuumasõda“ Euroopa Liidu 25. filmifestivalil ning Montreali Maailmafilmide festivalil näidati filme L.Paakspuu „Soovide puu“ ja A.Tuisk „Pangarööv“
Vabariigi juubelipidustuste raames on Ottawas ja Torontos andnud kontserte Tõnu Naissoo jazzkvartett ja sümfooniaorkestrit juhatanud maestro Eri Klas, Rahvusooperis esinesid Eesti ooperisolistid H. Veskus ja O. Kuusik. Ottawas esinesid E-stuudio koor ja Kiili vanamuusikaansambel. 2009. Aastal esines Ottawa rahvusvahelisel Džässifestivalil Raivo Tafenau (Quintet featuring Sergio Bastos).
Käesoleval aastal avati Halifaxis, Nova Scotias, fotonäitus „Pildistatud Eesti“, autoriteks A. Haas, G. Järvet, B. Püve ning I. Muusikus
Kanada omalt poolt on toonud Eestisse staaresinejaid nii Jazzkaarele, Birgitta Festivalile kui soolokontserte andma Laulukaare alla. Eesti publik on saanud valida Brian Adamsi, Michael Bublé, Inuiidi kurgulaulja Tanya Tagaq’ ja Kwakwakwa’wakw indiaanlaste vahel. Meeldejäävalt on esinenud Avril Lavigne ja Rufus Wainwright. Eesti džässihuvilised on saanud nautida Montreal Guitar Trio ja džäss-kitarrist Kevin Breiti kitarri-interpretatsioone. Lisaks on Eesti kontserdi- ja ooperilavadel üles astunud mitmed nimekad pianistid ja lauljad ning tantsijad Kanadast. Ja kõige lõpuks ei saa märkimata jätta eesti publiku viimaste aastate absoluutset lemmikut, milleks on Cirque du Soleil.
Eestlased Kanadas
Riik on koduks arvukale väliseesti kogukonnale, kes on ühiskondlikult aktiivne ja kellel on märkimisväärsed teened eestluse säilitamisel väljaspool Eesti piire. Kanada eestlasi ühendab Kanada Eestlaste Kesknõukogu, mis asutati 1951. aastal, eesmärgiga hoida ja arendada sidemeid Kanada eestlaste ja Eesti vahel. Lisaks sellele tegutsevad mitmetes linnades Eesti seltsid. Eesti kogukonna suuremad keskused Kanadas on Toronto, Vancouver ja Montreal. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on mitmed Kanadas sündinud eestlased pöördunud tagasi Eestisse, kus töötavad edukalt nii riigiametis, kultuurivallas kui äris. Lisaks väljakujunenud traditsioonilisele Eesti kogukonnale Kanadas on viimastel aastatel kodu-Eesti noorte huvi Kanadasse õppima või tööle asumise vastu täheldatavalt suurenenud. Augustis 2010 jõustus Eesti ja Kanada vaheline noorsoovahetuse leping.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
