Eesti ja Rumeenia

Kahepoolsed suhted

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 26. veebruaril 1921 ja taastati 13. septembril 1991. Helsingis resideeriv Rumeenia suursaadik Marian Cătălin Avramescu esitas oma volikirja Vabariigi presidendile 28.09.2011.

Eesti katab Rumeeniat Varssavist alates 2000. aastast, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene suursaadik Peeter Reštšinski esitas oma volikirjad. Aastatel 2001-2005 oli Eesti suursaadikuks Rumeenias Aivo Orav ja aastatel 2006-2009 Ants Frosch. Praegu on Eesti suursaadik Rumeenias Taavi Toom, kes resideerib Varssavis.

Rumeenia aukonsulaat Tallinnas alustas tööd 1. veebruaril 2000. aastal, esimeseks aukonsuliks oli Eesti-Rumeenia-Moldova kultuuriseltsi esinaine Veronika Palandi. Alates 11. septembrist 2007 on Rumeenia aukonsuliks Peep Aaviksoo. Aukonsulaadi ametlik avamine toimus Tallinnas 21.04.2008.

Eesti aukonsuliks Rumeenias, asukohaga Bukarestis, on alates 6. juulist 2009 Ingrid Cristea Vendelin. Aukonsulaadi ametlik avamine toimus 8. juunil 2010.a.

Eesti ja Rumeenia suhted on head, ollakse partnerid EL-is ja NATO-s, vaated on paljudes küsimustes väga sarnased, poliitilistes suhetes on olemas mõlemapoolne huvi tihedamaks lävimiseks riikide tipp-poliitikute ja parlamentide vahel, samuti toimuvad konsultatsioonid ministeeriumide vahel.

Parlamentide läbikäimine sagenes 2005. aastal, mil Riigikogu moodustas Eesti-Moldova-Rumeenia parlamendirühma. Parlamendirühm koosnes 9 liikmest, rühma juhtis selle aseesimees Taavi Rõivas.  XII Riigikogu koosseisus pole rühma tegevust jätkatud.

Rumeenia parlamendis on moodustatud 20 saadikust ja senaatorist koosnev Rumeenia-Eesti sõprusgrupp, mida juhib sotsiaaldemokraat Victor Socaciu.

Visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingutest on olulisemad:

• Riikidevaheline sõpruse ja koostöö leping (interstate treaty of friendship and cooperation), jõustus 22.05.1994.a.
• Valitsustevaheline rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamise kokkulepe (intergovernmental agreement on international road transport), jõustus 27.12.1993.a.
• Valitsustevaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (intergovernmental agreement on abolition of visa requirements), jõustus 24.04.2004.a.
• Valitsustevaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (intergovernmental agreement on readmission of persons), jõustus 15.09.2005.a.
• Riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (interstate convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital), jõustus 29.11.2005.a.
• Kaitseministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise koostöö alal (MoU between ministries of defence on co-operation in the military field), jõustus 13.01.2005.a.
• Valitsustevaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (intergovernmental agreement on mutual protection of classified information), jõustus 01.09.2007.a.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti kaubavahetus Rumeeniaga on olnud tagasihoidlik. Suurema mahtude muutuse tõi kaasa Eesti liitumine EL-ga 2004.a., millest alates on kaubavahetus pidevalt kasvanud. Eesti jaoks oli Rumeenia nii 2007 kui 2008.a. 44. kaubanduspartneriks, kaubavahetus moodustas mõlemal aastal ca 0,1% Eesti väliskaubavahetusest. 2008.a. kaubavahetus Rumeeniaga isegi veidi kasvas võrreldes 2007.a. ja seda üleilmse majanduslanguse tingimustes.

2009. a. kaubavahetus Rumeeniaga vähenes (põhiliselt seoses Eesti ekspordi suure vähenemisega), samas jätkus Rumeenia osatähtsuse suurenemine Eesti väliskaubanduses. Rumeenia oli Eesti 40. kaubanduspartner (ca 0,1 % väliskaubavahetusest), nii ekspordis kui impordis oli Rumeenia Eesti 41. partner. 2010. a kaubavahetus Rumeeniaga kasvas (põhiliselt seoses impordi kasvuga), osatähtsus Eesti väliskaubanduses jäi enam-vähem samaks.

2011. a kaubavahetus Rumeeniaga veelgi kasvas, ulatudes 31,1 mln euroni (osatähtus Eesti väliskaubanduses 0,1%), millest eksport moodustas 11,1 mln eurot ja import 20 mln eurot.

2012. a I poolaastas oli kaubavahetus Rumeeniaga 14,1 mln eurot, millest eksport moodustas 5 mln eurot ja import 9,1 mln eurot.

Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2005 - 2012 I pa (miljonit EUR)

Peamised eksporiartiklid 2012. a. I pa:

• Metallid ja metalltooted – 21,6%
• Plastid ja plasttooted – 14%
• Keemiatooted – 11,1%
• Masinad ja seadmed – 10,4%

Peamised impordiartiklid 2012. a. I pa:

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 66,6%
• Valmistoidukaubad ja joogid – 17,5%
• Metallid ja metalltooted - 4,3%
• Paberimass ja tooted sellest – 3,6%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

30.06.2012 seisuga olid Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringud Rumeenias 23,5 mln eurot (0,6% EE otseinvesteeringutest välisriikides) ja Rumeenia otseinvesteeringud Eestis -0,4 mln eurot.
Eesti investorid on investeerinud peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, töötlevasse tööstusse; hulgi- ja jaekaubandusse; info ja side sektorisse; kinnisvarasse ning finants- ja kindlustustegevusse. 
Rumeenia investorid on Eestis investeerinud finants- ja kindlustustegevusse ning hulgi- ja jaekaubanduse sektorisse aga ka veonduse ja laonduse sektorisse; info ja side sektorisse; kinnisvarasse.

Eestis Äriregistri andmetel oli 29.02.2012 seisuga registrisse kantud 12 Rumeenia osalusega äriühingut.

Turism

Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud seni on turistide arv aga olnud tagasihoidlik.
2010. a. majutati Eesti turismiettevõtetes 1 343 Rumeenia elanikku (enamus neist Tallinna), kes veetsid siin 3 719 ööd. 2011. aastal majutati 2 295 Rumeenia turisti (enamus neist Tallinna). 2012. aasta esimese kaheksa kuuga majutati 1 486 Rumeenia turisti. 

2009. a. toimus Eesti Statistikaameti andmetel Eesti poolt turistide hulga suur langus, nii lähetasid Eesti reisifirmad Rumeeniasse 570 inimest, reisi summaarse kestusega 3198 inimpäeva (2008.a. aga 2192 inimest ja 10 419 inimpäeva).

Kultuuri- ja haridussuhted

Kultuurikontaktid Eesti ja Rumeenia vahel on olnud viimastel aastatel tagasihoidlikud.

10.-11.septembril 2007.a. toimusid Tallinnas Rumeenia kultuuripäevad.

28. märtsil 2008.a. linastus Tallinnas Sõpruse kinos rumeenia režissööri Cristian Mungiu film "4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva", mis pälvis Cannes'is nii Kuldse Palmioksa kui ka rahvusvahelise filmikriitikute auhinna.

10. juuni 2008.a. pärjati mängufilm "Sügisball" Rumeenias Transilvaania filmifestivalil auhinnaga, mille sai Mart Taniel parima operaatoritöö eest.

20. oktoobril 2008.a. esitleti esimest Eesti-Rumeenia sõnaraamatut, mille koostasid Veronika ja Regina Palandi.

26. novembril 2009.a. alanud 13. Pimedate Ööde Filmifestivali publik nägi festivali käigus Tallinnas maailma esilinastusena võistlusprogrammi EurAsia kuuluvat Rumeenia ja Moldova koostööfilmi "Pulmad Bessaraabias".

11. mail 2010.a. tutvustati Euroopa Parlamendis Regina ja Veronika Palandi koostatud Eesti-Rumeenia sõnaraamatut kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus (EP liikmete Norica Nicolai, Kristiina Ojulandi ja Adina Ioana Valeani initsiatiivil).

Märtsis 2011.a. osales Marianna Kaat ja tema film „Auk nr. 8“ väga menukalt rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil One World Romania.

Eesti ja Rumeenia osalevad samas alagrupis 2014.a. jalgpalli MM valiktsüklis.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter