Esileht > Välispoliitika > Suhted teiste riikidega > Eesti ja Rumeenia

Eesti ja Rumeenia

Leitud alamrubriigis:

Rumeenia lipp Rumeenia

Kahepoolsed suhted

(viimati uuendatud: 05.06.2013)

 

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 26. veebruaril 1921 ja taastati 13. septembril 1991.

Helsingis resideeriv Rumeenia praegune suursaadik Marian Cătălin Avramescu esitas oma volikirja Vabariigi presidendile 28. septembril 2011.

Eesti katab Rumeeniat Varssavist alates 2000. aastast, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene suursaadik Peeter Reštšinski esitas oma volikirjad. Aastatel 2001-2005 oli Eesti suursaadikuks Rumeenias Aivo Orav ja aastatel 2006-2009 Ants Frosch. Praegu on Eesti suursaadik Rumeenias Taavi Toom.

Rumeenia aukonsulaat Tallinnas alustas tööd 1. veebruaril 2000, esimeseks aukonsuliks oli Eesti-Rumeenia-Moldova kultuuriseltsi esinaine Veronika Palandi. Alates 11. septembrist 2007 on Rumeenia aukonsuliks Peep Aaviksoo. Aukonsulaadi ametlik avamine toimus Tallinnas 21. aprillil 2008.

Eestil on Rumeenias kaks aukonsulit:  alates 6. juulist 2009 Ingrid Cristea Vendelin Bukarestis (aukonsulaadi ametlik avamine toimus 8. juunil 2010) ning alates 7. novembrist 2012 Ovidiu Brînzan Timisoaras.

Eesti ja Rumeenia suhted on head, ollakse partnerid ELis ja NATOs, vaated on paljudes küsimustes väga sarnased. Poliitilistes suhetes on mõlemapoolne huvi tihedamaks lävimiseks riikide tipp-poliitikute ja parlamentide vahel, samuti toimuvad konsultatsioonid ministeeriumide vahel.

Parlamentide läbikäimine sagenes 2005. aastal, mil Riigikogu moodustas Eesti-Moldova-Rumeenia parlamendirühma. Parlamendirühm koosnes 9 liikmest, rühma juhtis selle aseesimees Taavi Rõivas.  XII Riigikogu koosseis pole rühma tegevust jätkanud.

Rumeenia parlamendis on moodustatud 20 saadikust ja senaatorist koosnev Rumeenia-Eesti sõprusgrupp, mida juhib sotsiaaldemokraat Gheorghe Florin.

Visiidid

Rumeeniasse
juuni 2012 peaminister Andrus Ansip ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumisel
aprill 2008 president Toomas Hendrik Ilves Bukarestis Marshalli Keskuse konverentsil
aprill 2008 peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet Bukarestis NATO tippkohtumisel
oktoober 2007 justiitsminister Rein Lang
juuli 2007 kaitseminister Jaak Aaviksoo
aprill 2007 kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots
aprill 2004 välisminister Kristiina Ojuland
oktoober 2003 president Arnold Rüütli riigivisiit

 

Eestisse
mai 2013 välisminister Titus Corlǎteani ametlik visiit
aprill 2011 president Traian Băsescu riigivisiit
aprill 2010 välisminister Teodor Anatol Baconschi Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel
juuni 2006 välisminister Mihai-Razvan Ungureanu
september 2004 eurominister Alexandru Farcas
september 2003 Rumeenia valitsuse esindaja integratsiooni, koostöö ja säästva arengu küsimustes prints Radu

 

Lepinguline baas

Eesti ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingutest on olulisemad:

  • Riikidevaheline sõpruse ja koostöö leping (interstate treaty of friendship and cooperation), jõustus 22.05.1994.a.
  • Valitsustevaheline rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamise kokkulepe (intergovernmental agreement on international road transport), jõustus 27.12.1993.a.
  • Valitsustevaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (intergovernmental agreement on abolition of visa requirements), jõustus 24.04.2004.a.
  • Valitsustevaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (intergovernmental agreement on readmission of persons), jõustus 15.09.2005.a.
  • Riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (interstate convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital), jõustus 29.11.2005.a.
  • Kaitseministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise koostöö alal (MoU between ministries of defence on co-operation in the military field), jõustus 13.01.2005.a.
  • Valitsustevaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (intergovernmental agreement on mutual protection of classified information), jõustus 01.09.2007.a.

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti kaubavahetus Rumeeniaga on olnud tagasihoidlik. Suurema mahtude muutuse tõi kaasa Eesti liitumine ELga 2004. aastal, mil kaubavahetus  kasvama hakkas, kuid globaalse majanduslanguse mõjul 2009. aastal taas langes (põhiliselt seoses Eesti ekspordi suure vähenemisega). Alates 2010. aastast on kaubavahetus Rumeeniaga taas kasvanud (põhiliselt seoses impordi kasvuga).

2011. aastal ulatus kaubavahetus Rumeeniaga  31,1 mln euroni, millest Eesti eksport Rumeeniasse moodustas 11,1 mln eurot ja import Rumeeniast 20 mln eurot.

2012. aastal moodustas Rumeenia Eesti kaubavahetusest 0,1% (41. koht). Eksport Rumeeniasse oli 10 867 458 eurot (osatähtsus kogu ekspordist 0,09%), ning import Rumeeniast 23 969 115 (osatähtsus kogu impordist 0,17 %). Bilanss -13 101 657 eurot. 

 

Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2005 - 2012 (miljonit EUR)

Aasta Eksport Import Käive Saldo
2005 2,7 3,1 5,8 -0,4
2006 5,1 4,8 9,9 0,3
2007 8,4 8,9 17,3 -0,5
2008 12,0 6,7 18,7 5,3
2009 7,0 6,2 13,2 0,8
2010 7,9 11,2 19,1 -3,3
2011 11,1 20,0 31,1 -8,9
2012 10,9 24,0 34,9 -13,1

 

Peamised eksporiartiklid 2012:

  • Plastmassid, plast- ja kummitooted – 23,9%
  • Muud tööstustooted – 18, 2%
  • Masinad ja mehaanilised seadmed – 13,7%
  • Paberimass, selle tooted – 9,6%

Peamised impordiartiklid 2012:

  • Masinad ja mehaanilised seadmed – 64,7%
  • Valmistoidukaubad ja joogid – 19,7%
  • Metallid ja metalltooted - 4,2%
  • Transpordivahendid – 3,8%
  • Paberimass ja tooted sellest – 3,6%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

2013. aasta alguse seisuga olid Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringud Rumeenias 23 mln eurot (0,6% EE otseinvesteeringutest välisriikides) ja Rumeenia otseinvesteeringud Eestis -0,4 mln eurot.
Eesti investorid on investeerinud peamiselt kinnisvara ja IT sektorisse.  

2013. aasta alguse seisuga oli Eestis Äriregistri andmetel 12 Rumeenia osalusega Eesti ettevõttet, nendest 7 100% Rumeenia osalusega.

Turism

Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud, seni on turistide arv aga vaatamata stabiilsele kasvule olnud tagasihoidlik.
2010. aastal majutati Eesti turismiettevõtetes 1343 Rumeenia kodanikku (enamik neist Tallinna). 2011. aastal oli vastavaks arvuks 2295 ning 2012. majutati Eesti turismiettevõtetes 5633 Rumeenia kodanikku.

Kultuuri- ja haridussuhted

Kultuurikontaktid Eesti ja Rumeenia vahel on olnud viimastel aastatel tagasihoidlikud.

10.-11.septembril 2007.a. toimusid Tallinnas Rumeenia kultuuripäevad.

28. märtsil 2008.a. linastus Tallinnas Sõpruse kinos rumeenia režissööri Cristian Mungiu film "4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva", mis pälvis Cannes'is nii Kuldse Palmioksa kui ka rahvusvahelise filmikriitikute auhinna.

10. juuni 2008.a. pärjati mängufilm "Sügisball" Rumeenias Transilvaania filmifestivalil auhinnaga, mille sai Mart Taniel parima operaatoritöö eest.

20. oktoobril 2008.a. esitleti esimest Eesti-Rumeenia sõnaraamatut, mille koostasid Veronika ja Regina Palandi.

26. novembril 2009.a. alanud 13. Pimedate Ööde Filmifestivali publik nägi festivali käigus Tallinnas maailma esilinastusena võistlusprogrammi EurAsia kuuluvat Rumeenia ja Moldova koostööfilmi "Pulmad Bessaraabias".

11. mail 2010.a. tutvustati Euroopa Parlamendis Regina ja Veronika Palandi koostatud Eesti-Rumeenia sõnaraamatut kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus (EP liikmete Norica Nicolai, Kristiina Ojulandi ja Adina Ioana Valeani initsiatiivil).

Märtsis 2011.a. osales Marianna Kaat ja tema film „Auk nr. 8“ väga menukalt rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil One World Romania.

 

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter