Eesti ja Bulgaaria

Kahepoolsed suhted

• Visiidid
• Lepingud
• Majandussuhted
• Kultuurisuhted

Bulgaaria tunnustas Eesti Vabariiki 20. mail 1921. a. ja taastunnustas 26. augustil 1991. a. Diplomaatilised suhted taaskehtestati 10. septembril 1991. a.

Peale taasiseseisvumist on Eestit Bulgaarias suursaadikuna esindanud Peeter Reštšinski (1999-2000), Aivo Orav (2001-2005) ja Ants Frosch (2006-2007), kes resideerisid Varssavis. Aprillist 2006 kuni oktoobrini 2007 juhtis saatkonna igapäevatööd Sofias asjurina Krista Kilvet.

Eesti saatkond Sofias avati peaminister Andrus Ansipi visiidi käigus 13. novembril 2006 ning suleti 31. juulil 2012. Esimeseks Sofias resideerunud Eesti suursaadikuks oli Rein Oidekivi, praegune Eesti suursaadik Bulgaarias Toomas Kukk esitas oma volikirjad Bulgaaria presidendile 20. oktoobril 2011. Toomas Kukk resideerib Vilniuses.

Bulgaarial oli Tallinnas saatkond 2008.a. sügisest kuni 2011 sügiseni. Tallinnas resideerus suursaadik Petio Petev 15.07.2009 kuni 01.10.2011. Pärast saatkonna sulgemist Tallinnas otsustas Bulgaaria hakata Eestit katma oma suursaatkonnast Helsingis.

29. septembril 2003. a. avati Sofias esimene Eesti aukonsulaat Bulgaarias. Aukonsulaati juhib ärimees Boris Halatchev. Bulgaaria aukonsuliks Eestis on alates 2007.a. maikuust Heiki Kranich.
Riigikogu uues koosseisus ei ole Bulgaaria parlamendirühma moodustatud (eelmises kosseisus oli 9-liikmelise rühma esimees Jaanus Marrandi). Bulgaaria Rahvusassamblee praeguses, 41. koosseisus on moodustatud 14-liikmeline sõprusgrupp Eestiga, mida juhib Martin Dimitrov (Sinine Koalitsioon).

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Lepinguline baas

• Sõitjate ja veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 12.08.1999)
• Kaitseministeeriumide vaheline kaitsealase koostöö raamleping (allkirjastati 20.06.2000, kehtib sõlmimise hetkest)
• Viisakohustuse kaotamise kokkulepe (jõustus 8.11.2003)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 8.11.2003)
• Haridus-, teadus- ja kultuurikoostöö leping (allkirjastati 1.03.2004)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 19.05.2005).
• Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.2008)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Jälgides Eesti - Bulgaaria kaubavahetuse statistikat selgub, et Bulgaaria osatähtsus on Eesti väliskaubanduses olnud väike ja moodustanud enne riigi liitumist EL-ga aastate jooksul stabiilselt ca 0,1% kogukäibest, 2007.a. ja 2008.a. oli Bulgaaria osatähtsus aga ca 0,04% kogukäibest.

2011. a kaubavahetus Bulgaariaga oli Eesti Statistikaameti andmetel Eesti jaoks ligi 8 mln euroga positiivne, kogukäibega 22,2 mln eurot. EE eksportis BG-sse 15,1 ja importis 7,1 mln euro väärtuses.

2012. a esimeses pooles oli kaubavahetus Bulgaariaga Eesti jaoks ligi 3 mln euroga positiivne, kogukäibega 11,6 mln eurot. EE eksportis BG-sse 7,3 mln ja importis 4,3 mln euro väärtuses).

Olulisemad eksportartiklid 2012. I poolaastal

• Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 56.3 %
• Masinad ja mehaanilised seadmed  11.9 %
• Transpordivahendid  6,1 %
• Loomsed tooted  5 %
• Plastmassid, plast- ja kummitooted  3,9 %

Olulisemad importartiklid 2012. I poolaastal

• Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted  48 %
• Masinad ja mehaanilised seadmed 18,9 %
• Tekstiil ja tekstiiltooted 8,9 %
• Taimsed tooted 3,8%
• Valmistoidukaubad ja joogid 3,6 %

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

2012. a 30.  juuni seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringuid BG-s 48,3 mln eurot (1,3% EV otseinvesteeringute üldmahust) ja BG otseinvesteeringute positsioon EE-s – 10,5 mln eurot (-0,1% FDI osakaalust EE-s). Eesti investorid olid paigutanud oma vahendid 1) kinnisvaraalasesse tegevusse – 31%; 2) finants- ja kindlustustegevusse – 16%, aga ka ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. BG otseinvesteeringud Eestis olid põhiliselt seotud finants- ja kindlustustegevusega,  kinnisvaraga ning hulgi- ja jaekaubandusega.

Äriregistri andmetel oli Eestis 2012. a 29. veebruari seisuga registreeritud 21 Bulgaaria osalusega äriühingut, neist 13-l oli 100% BG osalus.  BG-s oli 2008.a. sügisel registreeritud 128 Eesti äriosalusega ettevõtet.

TURISM

Eesti elanikele on Bulgaaria osatähtsus turismi sihtriigina järjest kavanud. Eestis asuva kahe reisikorraldaja Novatours ja Fiji Travel vahendusel reisis 2011. a. Musta mere linnadesse Varnasse ja Burgasesse Tallinnast toimuvate otselendudega hinnanguliselt kuni 5000 inimest. Märkimisväärselt on tõusnud omal käel Eestist Bulgaariasse reisivate turistide osa. 2011. aastal majutati Eesti majutusasutustes 1 668 Bulgaaria turisti (enamus peatus Tallinnas, järgmine sihtkoht oli Tartu), 2012. a esimese seitsme kuuga 1 103 turisti (enamus ööbis Tallinnas, järgmine sihtkoht oli Ida-Virumaa).

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Bulgaaria kultuurisuhted on geograafilise kauguse tõttu olnud tagasihoidlikumad kui kummalgi riigil oma lähinaabritega. Siiski on viimase kümnendi jooksul suurenenud vastastikkune huvi üksteise kultuuripärandi ning kahepoolsete kontaktide tihendamise vastu.

Kahepoolsete kultuurisuhete seisukohast väärib esiletoomist asjaolu, et 30 aastat tagasi hakati Eesti õpetama bulgaaria keelt. Aluse selleks pani tõlk ja pedagoog Lubomir Zanev, kes 1981.a alustas bulgaaria keele õpetamist toonases Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis. Praegugi on Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudis võimalik õppida lisaerialana.

Eesti kirjandust, sealhulgas lasteraamatuid on Bulgaarias varasematel aegadel tõlgitud võrdlemisi ulatuslikult. Eno Raua „Naksitrallid” on Bulgaaria koolilaste seas olnud vägagi tuntud ja armastatud. Eesti luulet on viimastel aastatel aktiivselt tõlkinud Zdravko Kissiov (Kaplinski, Traat, Puu jpt). 2009.a tunnustas Vabariigi President tema tööd Maarjamaa Risti IV klassi ordeniga. Viljakas eesti kirjanduse tõlkija on samuti Dora Janeva-Mednikova, kellelt on viimase paaria aasta jooksul ilmunud bulgaaria keeles Anton Hansen Tammsaare, Betti Alveri, Erni Krusteni tõlkeraamatud.
2008. aasta juunis avati Sofia kesklinnas Serdika tn. 5 asuval hoonel nn Eesti luulesein J. Kaplinski luuletusega eesti, bulgaaria ja inglise keeles. Tegemist on osaga Sofias resideeruvate EL saatkondade ja kandidaatriikide ühisprojektist „Wall-To-Wall Poetry“, eesmärgiga tutvustada ja lähendada inimestele Euroopa väärtusi.

Eesti kunstnikud on osalenud Bulgaarias toimuvatel triennaalidel ja biennaalidel. 2010. aasta Sofia Arhitektuurinädalal tutvustati Eesti kaasaegset arhitektuuri ning linnakujundus. Positiivse vastukaja osaliseks on saanud Eesti fotokunst. Plovdivi Fotograafiakeskuse algatusel esitleti Toomas Volkmanni portreefotosid rahvusvahelisel fotonäitusel „International Meetings of Photography“ 2010 oktoobris. Eesti filmid on olnud järjepidevalt esindatud aprillikuus toimuval Põhjamaade filmifestivalil „Nordic Lights“. Uuemat Eesti dokumentalistikat käis tutvustamas 2011 juunis Sofias Punases Majas tutvustamas lavastaja Jaak Kilmi. Mängufilmi „Georg“ linastus 2011 juulis filmifestivalil „Europe Cinema Review“.
Koostöös Bulgaaria Kultuuriministeeriumi, Soome, Ungari saatkondade ning Ungari Kultuuriinstituudiga sai 2011. aasta suvel teoks nelja soomeugri kunstniku ühisnäitus, kus Eestit esindasid Jüri Arraku graafilised lehed ning Ivi Arraku maalid.
Elava huvi ning sooja vastuvõtu osaliseks sai 2010. aasta sügistalvel Eesti Rahva Muuseumi kindanäitus „Käevarjud“, mida täiendasid sokid Bulgaaria Teaduste Akadeemia Etnoloogia- ja Folklooriinstituudi Etnograafiamuuseumi kogudest.

Bulgaaria muusikakollektiivid on käinud omakorda Eestis erinevatel festivalidel, sh. Viljandi Folgil, Paide Shanty’l, Credo Õigeusu Muusikafestivalil, Keila rahvatantsufestivalil. Samuti on bulgaaria filme näidatud Pimedate Ööde Filmifestivalil.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter