Eesti ja Maroko

Kahepoolsed suhted

Maroko tunnustas Eesti Vabariiki 24.09.1991, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel seati sisse 22.06.1992.

Marokot esindab suursaatkond Helsingis. Esimene suursaadik oli Abdelmalek Jeddaoui (1998 – 2000). Aastatel 2002-2003 oli suursaadikuks Ménouar Alem ja 2004-2009 Aicha El Kabbaj. Praegune suursaadik Mina Tounsi andis volikirja Vabariigi Presidendile 26. märtsil 2009.a.

Eesti saatkonda Marokos ei ole. Esimene suursaadik oli Andres Tomasberg (2001-2005), kes resideeris Madridis. 2008.-2011 oli Eesti suursaadik Marokos Mart Tarmak, kes resideeris Lissabonis. Praegune Eesti suursaadik Marokos, Marin Mõttus asukohaga Lissabonis, andis oma volikirja üle veebruaris 2012.

Eestil on Marokos, Casablancas ka aukonsulaat, aukonsul on Maroko Tööandjate Liidu asepresident Ali Benkirane.

Maroko on Eestisse aukonsuliks nimetanud kinnisvaraärimees Margus Reinsalu.

Mõlema riigi parlamendis on moodustatud sõprusrühm. Riigikogu Eesti-Maroko parlamendirühma esimees on Sven Sester. 

Visiidid ja kohtumised

• veebruar 1992 - Eestit külastasid Maroko välisministeeriumi Euroopa ja Ameerika osakonna direktor Maati Jorio ja Majandusliku Koostöö osakonna direktor Ahmed El Ouardi.
• detsember 1993 – Marokos käis visiidil Eesti Vabariigi majandusminister Toomas Sildmäe, keda saatsid Välisministeeriumi poliitikaosakonna 4. büroo juhataja Toomas Tiivel ja sama büroo atašee Caius Kull.
• veebruar 2003 - Välisminister Kristiina Ojuland visiidil Marokos. Kohtumised välisminister Mohamed Benaissa, turismiminister Adil Douiri, väliskaubandusminister Mustapha Mechahouri, tööstus-, kaubandus- ja telekommunikatsiooniminister Kharim Ghellabi, parlamendi Nõunikekoja presidendi Mustapha Oukacha, Casablanca kuberneri Driss Benhima ja Maroko Ettevõtete Konföderatsiooni juhtidega.
• november 2005 - Barcelona Protsessi tippkohtumise raames kohtusid Eesti VM Urmas Paet ja Maroko VM Mohamed Benaissa.
• juuli 2006 - välisminister Urmas Paet viibis Rabatis Marokos rände ja arengu alasel Euroopa-Aafrika ministrite konverentsil.
• detsember 2007 – peaminister Andrus Ansipi ja Maroko peaminister Abbas el-Fass kohtusid EL-Aafrika tippkohtumise raames Lissabonis
• veebruar 2009 – Peaminister Andrus Ansip kohtus Maroko kolleegi Abbas el-Fassiga Kopenhaageni kliimakonverentsi raames
• september 2009 - välisminsiter Urmas Paet kohtus New York’is ÜRO Peaassamblee raames Maroko välis- ja koostööminister Taieb Fassi-Fihr-ga, allkirjastati investeeringute kaitse leping
• aprill 2010 – viibis peaminister Andrus Ansip koos äridelegatsiooniga ametlikul visiidil Marokos. Visiit keskendus majanduskoostööle. Eesti peaminister kohtus Maroko peaministri Abbas El Fassiga, energia- ja keskkonnaministri Amina Benkhadraga, tööstusministri Ahmed Chamiga ja väliskaubandusministri Abdellatif Maazouziga. Toimus ka Eesti-Maroko äriseminar.
• novembris 2010 viibis Riigikogu esimees Ene Ergma ametlikul visiidil Maroko Kuningriigis, kus kohtus parlamendi Esindajatekoja esimehe Abdelwahad Radi, Nõunikekoja aseesimehe Mohammed Fawzi Benallau, peaminister Abbas El Fassi ning välis- ja koostööministeeriumi riigisekretäri Latifa Akharbach’ga. Kohtumistel kõneldi nii Eesti-Maroko kahepoolsest koostööst kui ka suhtlemisest Euroopa Liidu tasandil.

Poliitilised konsultatsioonid

Protokoll poliitiliste konsultatsioonide mehhanismide sisseseadmise kohta Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Maroko Kuningriigi Välis- ja koostööministeeriumi vahel, jõustunud 05.02.2003.

12.02.2007 toimusid I välisministeeriumide vahelised poliitilised konsultatsioonid Tallinnas (delegatsiooni juht Maroko VM bilateraalsete suhete osakonna peadirektor Youssef Amrani).

25.07.2008 toimusid II konsultatsioonid taas Tallinnas (delegatsiooni juht Maroko VM riigisekretäri pr. Latifa Akherbach).

8.06.2012 toimusid III välisministeeriumide vahelised poliitilised konsultatsioonid Marokos (delegatsioone juhtisid Maroko VM bilateraalsete suhete osakonna peadirektor Nabil Adghoghi   ja Eesti VM asekantsler Väino Reinart).

Lepinguline baas

Eesti Vabariigi valitsuse ja Maroko Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, allkirjastatud 25.09.2009

Maroko diplomaatilise teenistus- ja eripasside omanikud saavad alates 1. maist 2009 viibida Eestis viisata 90 päeva poole aasta jooksul.

2010. aasta Andrus Ansipi Maroko visiidi raames toimunud kohtumisel energiaministriga kirjutasid Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja energiaminister Benkhadra  alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis annab Eesti Energiale õiguse hakata uurima Maroko põlevkivi ressursse.

Majandussuhted

Eesti – Maroko kaubavahetus 2006-2012(tuhat eurot):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

2011. a oli kaubavahetuse maht ligi 3 miljon eurot, millest Eesti eksport Marokosse moodustas enamuse - 2,5 mln eurot ning import 0,5 mln eurot.

Peamised eksportartiklid Marokosse 2011:

• paberimass ja tooted sellest 48,4%;
• mineraalsed tooted 28,7%
• puit ja puittooted 11,5%.

Peamised importartiklid Marokost 2011:

• kalad ja vähilaadsed 95,3%
• keemiatooted 4,5%

Eesti ekspordist Marokosse 2012. aastal moodustas 96% mineraalne kütus, 1,7% paberimass ja tooted sellest ning 1,5% masinad ja seadmed.

Investeeringud

Eesti Panga andmetel (31.03.12) oli Eesti investeeringud Marokos 9,5 miljonit eurot (sektorid: kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus).

Maroko investorid on Eestis investeerinud peamiselt kinnisvaraalasesse tegevusse ning finants- ja kindlustustegevusse.

Kultuurisuhted

Eestlased Marokos

15.07.1998 avati Eesti Akadeemilises Raamatukogus näitus "Eestlane Marokos. Leonora Peets 100". Näituse koostamisele aitas kaasa Leonora Peetsi õepoeg professor Rein Taagepera.

Leonora Peets veetis Eesti aukonsuli ja arsti Rudolf Peetsi abikaasana Marokos 45 aastat. Vahetutest elamustest ja kokkupuudetest kohalike tavade ja uskumustega sündisid värvikad lood, mis ilmusid enne sõda Eesti ajalehtedes, hiljem pagulasajakirjas "Triinu". Esimese iseseisvusperioodi jooksul, kahe maailmasõja vahel kujunes Marokos väikesearvuline eestlaste asustus.

Stockholmis 1983 (Tallinnas 1997) ilmunud kogumik "Maroko taeva all" pälvis Hendrik Visnapuu fondi auhinna ja ilmus ingliskeelses tõlkes ka Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides.

1999 juulis sõitis Tabivere huviteater Marokosse, et osaleda ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil El-Jadidas. Tabivere huviteater esines festivalil Ago Endrik Kerge lavastusega "Per aspera ad astra". Festivaliga üheaegselt toimus ülemaailmne harrastusteatrite kongress, kus osales lisaks trupile Eesti Harrastusteatrite Liidu kümneliikmeline delegatsioon.

Ülemaailmset harrastusteatrite festivali korraldatakse iga kahe aasta tagant erinevates maailma riikides.

1999. a. esines Tartu vanamuusikafestivalil Maroko Ansambel Al Tarab.

2004. a. ja 2007. a osales Rootsi/Maroko ansambel Kaloush Viljandi Pärimusmuusikafestivalil.

2007. a. võitis Veiko Õunapuu film „Sügisball“ Marrakeshi filmifestivalil peaauhinna.

2010. a. ilmus Kätlin Hommik Mrabte raamat „Minu Maroko“.

Maroko filme on näidatud Pimedate Ööde Filmifestivalidel Tallinnas.

2010. aastal avas Ene Ergma ametliku visiidi ajal Maroko Kuningriiki Marrakechis mälestustahvli majal, kus 1938-1939. a elas ja töötas Eesti graafik Eduard Viiralt. Kunstniku aadressiks Marokos oli 61, Rue Ksour. Kunstiajaloolased on märkinud, et reis Marokosse 1938. aastal andis Viiraldile uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Tuntumad kunstniku Marokos elatud ajast inspireeritud tööd on „Noor araabia poiss“ ja „Berberinaine kaameliga“.

Pisut ajaloost

Eestis oli huvi Maroko vastu ärganud juba 19. saj. kui "Pärnu Postimees" avaldas J. V. Jannseni kommenteeritud teateid Hispaania - Maroko sõjast (1859-1860). 1902 viibis Tangeris keegi eestlane, kes A. O-er pseudonüümi all avaldas 1903 "Olevikus" ülevaatliku kirjutise Maroko maast ja rahvast, tema valitsemisest ja probleemidest.

Maroko soodne geograafiline asend, tema looduslikud tingimused ja majandusarengu tendentsid lõid soodsaid võimalusi Eesti ja Maroko suhete arenguks.

Eesti-Maroko kaubavahetus algas juba 1920.-ndate alguses, kui Eesti müüs sinna metsamaterjali ja tsementi. Hiljem kaubavahetus elavnes. Aastail 1924-1939 importis Eesti Marokost 1 444 tonni kaupu ca 270 000 krooni väärtuses. Domineeris mererohi, kuid Marokost osteti ka koriandrit parfümeeriatööstusele, linaseemneid õli tootmiseks, kunstlikke vaike, ravimtaimi jne.

Eesti eksport oli neil aastail 973 tonni 213 000 krooni väärtuses. Marokosse veeti paberit, metsamaterjali, vineeri ja suures valikus toiduaineid (või, juust, kartul, konservid, sealiha, vorst, maiustused jne.) - kokku 34 kaubaartiklit (imporditi 31 artiklit). Kogu nimetatud kaubavahetus toimus Prantsuse Marokoga. Hispaania valdustest Marokos ja rahvusvahelisest tsoonist Eesti praktilisest midagi ei importinud, küll aga müüs sinna paberit ja toiduaineid. Eesti-Maroko kaubavahetuse aluseks olid lepingud Prantsusmaaga (1922, 1929, 1937) ja Hispaaniaga (1932, 1935).

Enne II Maailmasõda oli Marokos väike eestlaste koloonia (kokku ca 15 inimest). Üheks selle koloonia rajajaks oli insener A. Trelle, kes siirdus Eestist 1923 tervislikel põhjustel välismaale ning leidis endale teenistuse Prantsuse administratsiooni alluvuses Marokos. 1929 asusid Marokosse elama arst R. Peets ja tema kirjanikust abikaasa L. Peets. Marokos käis äri-, turismi- ja puhkusreisidel mitmeid nimekaid eesti kultuuritegelasi, kirjanikke ja kunstnikke (Fr. Tuglas, K. Ast, A. ja O. Kallas, A. Kalm, E. Viiralt, J. Puhk jt.) Eriti tuntud on Eduard Viiralti Marrakeshis tehtud tööd “Berberi tüdruk kaameliga”, “Kaameli pea”, berberi laste seeria jt.

1929. avati Marokos Casablancas Eesti konsulaat.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter