Eesti ja Gruusia

Kahepoolsed suhted

• Visiidid
• Lepingud
• Majandussuhted
• Kultuurisuhted
• Arengukoostöö
• Eestlased Gruusias

Gruusia tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Gruusia vahel sõlmiti 17. juunil 1992.

10. septembril. 2012 a. andis Priit Turk, Eesti suursaadik Gruusias üle oma volikirja Gruusia president Mihheil Saakašvilile. Eesti saatkond avati Thbilisis 2006. a detsembris. Gruusia avas oma saatkonna Tallinnas 2007. a. aprillis. Gruusia suursaadik Ruslan Abašidze andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 28. mail 2009.a.

Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia sõjajärgsesse ülesehitusse.

Eesti EL liikmesriigina toetas 2009 esimesel poolel käivitunud Idapartnerluse (Eastern Partnership) initsiatiivi, mis lisas Gruusiale integratsioonivõimalusi ELiga. Idapartnerluse ning Assotsiatsioonilepingu raames saab Gruusia võimaluse sõlmida ELiga sügava ja kõikehõlmava vabakaubanduslepingu (Deep and Comprehensive Free Trade Agreement = DCFTA). Gruusia on huvitatud Eesti ekspertiisist ja kogemustest nii vabakaubanduse kui ka põllumajanduse vallas.

Gruusia – NATO suhted said alguse 1992. aastal kui Gruusia ühines Euro-Atlandi Koostöönõukoguga (praegune Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) ning sealt edasi end üha tihedamalt alliansiga sidunud: 1994.a. ühines Partnerlus rahu nimel (PfP) programmiga; 2004. a. hakkas Gruusia täitma NATO individuaalse partnerluse programmi (IPAP- Individual Partnership Action Plan); 2008 loodi NATO- Gruusia komisjon. Oluliseks teetähiseks Gruusia julgeolekupoliitilistes pürgimustes kujunes NATO Bukaresti tippkohtumine 2008. aasta aprillis, kus jõuti lõppkommünikees selgesõnalise liikmelisuse lubaduseni ning Gruusiaga ja Ukrainaga alustati Intensiivistatud Dialoogi.

Gruusia esitas taotluse Euroopa Nõukogu liikmeks astumiseks 1996. aastal Eesti eesistumisperioodil Nõukogus ning sai organisatsiooni liikmeks 27. aprillil 1999.
6. oktoobril 1999 kiitis Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) peanõukogu heaks Gruusia vastuvõtmise organisatsiooni liikmeks ning alates 14. juunist 2000 on Gruusia WTO 137. liige.

Eesti on olnud valmis jagama oma reformikogemusi arengukoostöö projektidega kaudu. Gruusia oli ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks neljast arengukoostöö prioriteetriigist Ukraina, Moldova ja Afganistani kõrval. Teostatud ja teostamisel on mitmeid arengukoostööprojekte, milledest võib esile tuua Gruusia politseinike, riigiametnike, noorte diplomaatide ja üliõpilaste koolitamist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist puudutavaid projekte. Eesti on valmis tutvustama oma kogemust põllumajanduse valdkonnas, kus Gruusial on madal tööviljakus.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

• Majandus- ja kultuurialase koostöö kokkulepe (jõustus 27.11.1990)
• Siseministeeriumide vaheline koostöökokkulepe (jõustus 24.04.1992)
• Välisministeeriumi vaheline koostööprotokoll (allkirjastati 19.05.1994)
• Koostöö ja vastastikuse abi kokkulepe tolliasjades (allkirjastati 22.08.2000)
• Välisministeeriumi vaheline koostöömemorandum (allkirjastati 05.10.2000)
• Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli ja Gruusia presidendi Mikheil Saakashvili ühisavaldus (jõustus 12.10.2004)
• Kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe (jõustus 21.02.2005)
• Kaitseministeeriumide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum kaitsenõuniku lähetamise kohta (jõustus 16.04.2005)
• Koostöö ja vastastikuse abi kokkulepe tolliasjades (jõustus 12.07.2005)
• Rühma taseme väljaõppeks Eestis toodetud arvutipõhise simulaatorsüsteemi Gruusia valitsusele tasuta kasutusse andmise kokkulepe (jõustus 09.09.2006)
• Salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepe (29.05.2007)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 27.12.2007)
• Investeeringute kaitse ning soodustamise leping (allkirjastati 24.11. 2009)

Majandussuhted

Eesti ja Gruusia majandussuhted on vaatamata headele poliitilistele suhetele olnud siiski üsna tagasihoidlikud. Eesti on huvitatud kahe riigi tihedamatest kontaktidest ning Eesti kaupadele müügivõimaluste leidmisest Gruusia turul. Samuti pakub Eestile kui Läänemere majandusregiooni kuuluvale riigile huvi arendada Gruusiaga transiidialast koostööd, pakkudes omalt poolt teenuseid ja oskusteavet.

KAUBAVAHETUS

Alates 2005 aastast mõõdukalt elavnenud Eesti ja Gruusia majandussuhted said maailma majandussurutise, 2008 augusti sündmuste ning 2009 tänavaprotestide tõttu tuntava tagasilöögi, langedes umbes 2004/2005. a. tasemele. Kõigele vaatamata Eesti ettevõtjate huvi Gruusia vastu püsib, mida näitavad ettevõtjate arvukad ärivisiidid ning tihedad kontaktid saatkonnaga. Seni on investeeritud peamiselt kinnisvaraarendusse ja ehitusse, kuid ka põllumajandusse (veini- ja pähklitootmine) ning jaemüüki. Eesti ja Gruusia kaubavahetuse osatähtsus eesti väliskaubanduse struktuuris on väike (ca 0,01%). Lisaks kriisile ja 2008 relvastatud konfliktile mõjutas kaubavahetust impordi teatud ühekülgsus (ca 70% moodustavad veinid ja veel ca neljandiku pähklid). Kuna Eesti jääb Gruusia transiitkoridoridest kaugele, on raske arendada tasakaalukaid väliskaubandussuhteid.

Eesti põhikaubavahetus Gruusiaga aastail 2005-2012 (miljoni eurot):

2012. a.  9 kuu peamised ekspordiartiklid (% kogumahust):

• Masinad ja seadmed (trafod, staatilised muundurid; ülekandevõllid, vändad; veerelaagrid) – 38%
• Transpordivahendid (raudtee ja trammivedurite ning veeremi osad) – 27%
• Puit ja puittooted (puidust pakk-kastid, karbid jms puitpakendid) – 16%

2012. a.  9 kuu peamised impordiartiklid (% kogumahust):

• Taimsed tooted (pähklid; tee) – 37%
• Kalliskivid, väärismetallid ja juveelitooted (kuld) – 32%
• Valmistoidukaubad ja joogid (veinid) - 30%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Kiire majanduskasvuga riikide gruppi kuulunud Gruusia oli enne kriisi atraktiivne investeeringute sihtriik ka Eesti ettevõtetele, kes ei oodanud kahepoolse investeeringute kaitse seadusandlust ega Lissaboni lepingu jõustumist ning paigutasid kapitali kinnisvaraarendusse ja põllumajandustoodete töötlevasse tööstusse (vein ja pähklid). Peale majanduskriisi ja 2008. aasta sõda on hoog raugenud, Eesti otseinvesteeringute positsioon Gruusias oli 2012. a. juuni seisuga 2,1 mln eurot. Peamised sektorid on: hulgi- ja jaekaubandus; veondus ja laondus; finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus. Gruusia investeeringud Eestisse on väga tagasihoidlikud (0,15 mln eurot). Peamised sektorid on: kinnisvaraalane tegevus ning hulgi- ja jaekaubandus.

Kultuurisuhted

Kultuurisuhted on traditsiooniliselt tihedad, Gruusias on viimaste aastate jooksul käinud esinemas mitmed Eesti muusikud, korraldatud Eesti kunstnike näitusi. 2011. ja 2012. aastal käisid Gruusias Kalevi Kammerkoor, Vanalinna Segakoor, Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistlaskoor ja Flora Kammerkoor. 2010 aastal esines Tbilisis etendusega „Janu“ Endla teater. 2012. aasta kevadel andsid Tbilisi Music  Week raames kontserte Smilers ja Tõnis Mägi. 2013 aasta suvel on Saaremaa Ooperipäevadele tulemas lausa 3 Gruusia ooperimaja: Tbilisist, Batumist ja Kutaisist. Sügisel peaks kinodesse jõudma Eesti-Gruusia mängufilm „Mandariinid“, mille võtted toimusid Lääne-Gruusias Adjaarias.

Arengukoostöö

Gruusia on olnud Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike ning on seda ka Eesti arengukoostöö arengukavas aastateks 2011-2015. Viimase 5 aasta jooksul on ellu viidud üle 30 erineva projekti. Välisministeeriumi eelarvest kahepoolsele arengukoostööle minevatest vahenditest on Gruusiale broneeritud enam, kui ühelegi teisele partnerriigile (2012. aastal 400 000 eurot).

Gruusia maastrateegia aastateks 2012-2015 sätestab neli koostöövaldkonda:

• Koostöö haridusvaldkonnas, keskendudes eriti kutseharidusele;
• Majandusarengu toetamine, panustades väikeettevõtete arengusse ja ettevõtlusteadlikkuse kasvatamisesse laiemalt;
• Riigi heade valitsemistavade edendamine ja haldussuutlikkuse tõstmine;
• Kodanikuühiskonna areng.

2012. a valiti rahastamiseks välja 10 projekti. Sügisel algavad arengukoostöö projektid puudutavad küberkuritegude vastu võitlemist, lähisuhtevägivalla ja peresuhtes nõrgema osapoole õiguste tõhusamat kaitset, sotsiaalse ettevõtluse kogemuse jagamist kodanikeühendustele, ettevõtlusega alustamise toetamine, armeenia vähemuse Gruusia ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine, toiduohutusreeglite rakendamine ettevõtetes jm.

Lisaks toetab Eesti ka nelja mikrofinantseeringu projekti, mis tegelevad arvutiõpetuse edendamisega, naiste olukorra parandamisega, tervishoiuteemadega ning seadusega pahuksisse sattunud noorte taasintegreerimisega ühiskonda.  

Panustame rahaliselt ka Euroopa Liidu Naabruspoliitika Investeerimisfondi, mille eesmärk on rahastada suuremaid infrastruktuuri- ja keskkonnaprojekte naaberriikides. 2012/13 õppeaastal jätkame Välisministeeriumi stipendiumiprogrammi kaudu Gruusia tudengite õpingute toetamist Eesti õppeasutustes. Käesoleval õppeaastal õpib Eestis 2 Gruusia tudengit. 2011/12 õppeaastal õppis Eestis 4 Gruusia tudengit.

Alates 2011 on uueks võimaluseks kogemuste vahetamisel Eesti Idapartnerluse Keskus (Estonian Center for Eastern Partnership), mis on suunatud avaliku halduse reformiprotsesside toetamiseks Idapartnerlusriikides. Keskus annab stipendiume Gruusia ametnikele Eesti Diplomaatide koolis õppimiseks ja korraldab seminare Idapartnerluse riikidele. Lisaks Eestile toetavad keskust Soome, Rootsi, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja on toetanud ka Euroopa Komisjon.

2012. a. viidi läbi koolitus riigiametnike personalivärbamise, riigiametnike hea valitsemise, EL-integratsiooni ja rahvusvaheliste läbirääkimiste teemal, nõustati Gruusia Välisministeeriumi Diplomaatilist Koolituskeskust ja intellektuaalomandi kaitse valdkonna korraldamist.

Arengukoostööprojektide kohta täpsemalt: Arengu- ja humanitaarabi projektid

Eestlased Gruusias

Gruusia territooriumil Abhaasias asuvad külad, mille 19. sajandi 80ndatel aastatel asutasid väljarändajad Eestist. Tuntuimad neist on Ülem- ja Alam-Linda, Salme, Sulevi ja Punase-Lageda külad. See tingis Teise maailmasõja eelsel perioodil Eesti ja Gruusia vaheliste konsulaarsuhete arendamise. 1920ndate aastate algul tegutses Tbilisis Eesti konsulaat ning lühikest aega ka asekonsulaadid Batumis ja Suhhumis, ent 1923. aastal need likvideeriti, kuna Gruusias nõukogude valitsus ei tunnustanud enam Eesti diplomaatilisi esindajaid.

1990ndate algul muutus olukord Abhaasias, kus eesti külad asuvad, rahutuks. 1992. aastal ja hiljem on sealt Eestisse ümber asunud umbes 500 eestlast. Abhaasia eestlaste probleemide lahendamine on ka praegu üks Eesti välispoliitika ülesandeid Gruusiaga suhtlemisel.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter