Eesti ja Tšehhi

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Tšehhi suhted on olnud läbi ajaloo head ning koostöö tihe.

Vahetult Eesti iseseisvumise järel kattis Tšehhoslovakkiat Eesti Vabariigi Berliini saatkond, seejärel Varssavi saatkond. Esimeseks alaliselt Prahas resideerivaks diplomaadiks sai 1934. aasta jaanuaris ajutine asjur Philip Kaljot. Tšehhoslovakkia okupeerimise tõttu katkenud diplomaatilised suhted taastati Eesti ja Tšehhoslovakkia vahel 9. septembril 1991. 1. jaanuaril 1993 kandusid diplomaatilised suhted automaatselt üle Tšehhoslovakkia järglasriikidele.

Taasiseseisvunud Eesti suursaatkond Prahas alustas tööd 1997. aasta augustis ajutise asjuri Riho Laanemäe juhtimisel. Eesti esimesteks suursaadikuteks Tšehhi Vabariigis olid Toivo Tasa ning Mart Laanemäe - resideerides Viinis. Esimene Prahas resideeriv suursaadik Eve-Külli Kala esindas Eestit aastatel 2002-2006, seejärel, 2010. aasta juulini oli suursaadikuks Tšehhi Vabariigis Mati Vaarmann. 17. septembril 2010 andis president Václav Klausile volikirjad üle suursaadik Lembit Uibo.

Eesti aukonsul Brnos on alates 4. juunist 2010 Vladimír Bulinský (konsulaarpiirkonnaga Lõuna-Moraavia ja Zlini maakonnad).

Tšehhoslovakkia konsulaat Tallinnas alustas tegevust 1921. aastal, alates 1928. aastast tegutses Tallinnas saatkond. Tallinnas oli ametis ajutine asjur, suursaadik oli akrediteeritud Varssavist. Tšehhi suursaatkond Tallinnas avati 15. mail 2000. Esimese alaliselt Tallinnas resideeriva suursaadikuna esindas Tšehhi Vabariiki Eestis Vladislav Labudek, kelle mantlipärijaks sai 2004. aastal suursaadik Miloš Lexa. 17. septembril 2012 esitas oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele Tšehhi suursaadik Richard Kadlčák. Tšehhi kaitseatašee kolonel Zdeněk Kubíček resideerib Vilniuses.

Visiidid

Parlamentidevahelises suhtluses on aktiivsem olnud Tšehhi. Alates 2006. aastast on Eestit külastanud Tšehhi Senati keskkonnakomisjoni, Senati põhiseaduskomisjoni, Senati andmekaitse ning Senati majandus-, põllumajandus- ja transpordikomisjoni delegatsioon, saadikutekoja ELi asjade komisjoni ja eelarvekomisjon delegatsioon ning Senati esimees Přemysl Sobotka. Riigikogus on moodustatud Eesti-Tšehhi parlamendirühm, mille esimees on Tõnis Kõiv. Tšehhi saadikutekojas loodi pärast 2010. aasta parlamendivalimisi Balti riikide sõprusrühm, mille esimees on Radim Jirout.

2010. aasta märtsis kohtus peaminister Andrus Ansip Tšehhi peaministri Jan Fischeriga. Tšehhi välisminister Jan Kohout koos 10-liikmelise delegatsiooniga osales 2010. a. aprillis Tallinnas toimunud NATO välisministrite kohtumisel.

2010. aasta novembris viibis Eestis visiidil Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg, külastades nii Tartut kui Tallinna.

Lisaks kõrgetasemelistele visiitidele peetakse välisministeeriumidevahelisi konsultatsioone.

Tšehhi on Eestile tähtis kaitsekoostööpartner. Tšehhi lennukid on osalenud Balti riikide õhuturbemissioonil, viimati  2012. aasta septembrist detsembri lõpuni.

Suhete lepinguline baas

• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 26.05.95)
• Eesti Vabariigi Kaitseministeerimi ja Tšehhi Vabariigi Kaitseministeeriumi koostöökokkulepe (jõustus 25.01.1996)
• Kokkulepe rahvusvahelise reisijate- ja autokaubaveo kohta (jõustus 03.07.00)
• Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 19.11.03)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.08.2012)

Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad Eesti ja Tšehhi vahelisi majandussuhteid Euroopa Liidu siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondi, mis on liikmesriikide pädevuses.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2012. aastal oli Tšehhi Eestile 20. väliskaubanduspartner, positsioon jäi eelmise aastaga võrreldes samaks, käive kasvas 11,7%, moodustades 239 mln eurot (0,9% kogu kaubavahetusest). Eksport Tšehhi moodustas 2012. aastal 58,2 mln eurot (Tšehhi oli Eestile 25. ekspordipartner) ning import Tšehhist 180,7 mln eurot, Tšehhi 18. kohal.

Peamisteks ekspordiartikliteks on masinad ja seadmed, plast- ja kummitooted ning tekstiil ja tekstiilitooted.

Tugevate tööstustraditsioonidega Tšehhi impordist moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi ka plast- ja kummitooteid.

Eesti-Tšehhi kaubavahetus 2006-2012 (miljon eurot)

Allikas: Statistikaamet

INVESTEERINGUD

Vastastikuste otseinvesteeringute maht on tagasihoidlik. Eesti Panga andmetel oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Tšehhis 2012. aastal 1,75 mln eurot. Investeeritud on järgmistesse sektoritesse: kinnisvaraalane tegevus; hulgi- ja jaekaubandus; veondus- ja laondus; finants- ja kindlustustegevus.Tšehhi investeeringute maht Eestis moodustas 2012. aastal 11,3 mln eurot. Investeeritud on järgmistesse sektoritesse: töötlev tööstus; hulgi- ja jaekaubandus; veondus ja laondus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus.

Äriregistri andmetel tegutses 2013. aasta märtsi seisuga Eestis 29 Tšehhi osalusega ettevõtet.

TURISM

Läbi aegade on eesti turistide seas valitsenud elav huvi Tšehhi Vabariigi vastu, enim käiakse Prahas, Karlový Varys ja Karlštejnis. Suurenenud on ka tšehhi turistide huvi põhjamaise Eesti vastu.

Tšehhit külastab aastas kuni 20 000 eesti turisti, tšehhi turiste käib Eestis aastas kuni 6000.

2010. aastal majutati Eestis 4 550 tšehhi turisti, 2011. aastal 5 669 turisti ja 2012. aasta esimese kaheksa kuuga 5 038 turisti. Populaarsemad sihtkohad: Tallinn, Pärnumaa, Tartumaa.

Kultuurisuhted

Eesti ja Tšehhi kultuurisuhted on mitmekesised, tšehhi kultuurihuvilistel on aastate jooksul olnud võimalik tutvuda nii eesti muusika, kirjanduse, teatri-, filmi- kui kujutava kunstiga. Eesti kultuuri tutvustamisel on püütud liikuda ka pealinnast Prahast väljapoole ning tutvustada eesti kultuuri Tšehhis laiemalt.

MUUSIKA

Tšehhis on kõlanud Arvo Pärdi heliteosed, eesti rahvamuusika; teiste hulgas esinenud jazzartistid Jaak Lutsoja, Kristjan Randalu ja Jaak Sooäär; musitseerinud Vaiko Eplik ja Röövel Ööbik ning üles astunud dirigendid Paavo ja Kristjan Järvi.

Viimase aasta muusikasündmustest väärivad märkimist Ewert and the Two Dragons’i ja Svjata Vatra ülesastumine Tšehhi ühel suuremal muusikafestivalil “Colours of Ostrava”; Mari Kalkuni esinemine Outsider Art festivalil Čáslavis ning Erkki-Sven Tüüri loomingu ettekanded Hradec Kraloves ja Brnos. 2012. aasta novembris toimus erakordne sündmus Praha kunstikeskuses MeetFactory – esmakordselt kanti seal ette klassikalist muusikat, kõlasid Arvo Pärdi ja Veljo Tormise teosed, suurepärase soolo esitas Mati Turi.

Huvi eesti muusika vastu näitab 2010. aasta septembris trükivalgust näinud Tšehhi muusikaajakirja “His Voice” eesti muusikale pühendatud erinumber.

FILM JA TEATER

Tšehhis on edu saatnud eesti filmikunsti. Eesti filmid on linastunud erinevatel filmifestivalidel: Euroopa filmipäevadel üle Tšehhi, Brnos Cinema Mundil, Jihlavas dokumentaalfilmifestivalil ja Karlovy Varys ning võitnud festivalidel ka auhindu (näiteks „Klass“ Karlovy Varys ja „Disko ja Tuumasõda“ Jihlavas).

Populaarne on olnud eesti animatsioon eesotsas Priit Pärna loominguga.

Eesti näitekirjandus on Tšehhi teatripublikuni jõudnud tänu lavastaja Lída Engelovále, kes on lavastanud Jaan Tätte näidendeid „Palju õnne argipäevaks” ning „Ristumine peateega”. Viimase kohandas Engelová ka kuuldemänguks, mis kõlas 2011. aasta esimesel päeval Tšehhi rahvusringhäälingu programmis.

2011. aasta juunis toimus Prahas maailma suurim lavakujundusele pühendatud näitus, kus Eestit esindas Reet Ausi kontseptsioon materjalide taaskasutamisest teatrikostüümides.

KUJUTAV KUNST

Tšehhis on korraldatud nii eesti traditsioonilise kui kaasaegse kunsti näitusi, mis on hõlmanud maali, fotot, klaasikunsti ja installatsiooni. Ereda elamuse jättis tšehhi publikule 2005. aastal Český Krumlovis Egon Schiele kunstikeskuses toimunud eesti ekspressionismi suurnäitus.

Tšehhidel on olnud mh võimalus tutvuda väga põhjaliku Pallase koolkonna ülevaatenäitusega.

2011. aastal osales Eesti esimest korda Praha arhitektuurinädalal. Eestit esindas arhitektuuribüroo Salto ning maketina oli väljas nende Põhuteater.

KIRJANDUS

Eesti keelde on tõlgitud palju ühe kuulsama tšehhi kirjaniku Milan Kundera romaane. Samuti teavad paljud eestlased hästi Jaroslav Hašeki vahvat sõdurit Švejki ning Božena Nemčová, Karel Čapeki ja Václav Haveli loomingut, mille eestindamisel on suure töö ära teinud Leo Metsar ja Küllike Tohver. Tšehhi Vabariik on tunnustanud Leo Metsarit Eesti ja Tšehhi kultuurisuhete arendamise eest autasuga „Gratias Agit”.

Paljudele eestlastele on kindlasti lapsepõlvest tuttav ka Václav Čtvrteki vahva röövel Rumcajs.

Aastate eest vahendas eesti kirjandust tšehhi lugejale estofiil Vladimir Macura, kelle tõlkes ilmusid Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Mati Undi ja mitme teise eesti kirjaniku teosed. Maarjamaa Risti kavaleri Vladimir Macura surm 1999. aastal pani kindlasti pitseri eesti kirjanduse uute tõlgete ilmumisele Tšehhis.

Tõlkimistraditsioone on edasi kandnud Naděžda Slabihoudová, kes on tõlkinud Tammsaare, Kreutzwaldi ning Gailiti loomingut. Viimastel aastatel on Slabihoudová tõlkinud eelkõige Andrus Kivirähki teoseid.

Ulatuslikum ülevaade eesti kirjanduse tõlkimisest tšehhi keelde ilmus 2010. aasta lõpus kirjandusajakirja „Plav“ Eesti erinumbris.

Kultuurisündmuste kohta saab täpsemat infot Eesti Praha saatkonna kodulehe Uudiste ja sündmuste rubriigist: http://www.estemb.cz/est/uudised

Haridussuhted

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Tšehhi Haridus-, Noorsoo- ja Spordiministeerium on sõlminud koostöö kokkuleppe.

Eesti keelt saab Tšehhis õppida Brno Masaryki ülikoolis, kus on pidevalt õppinud ka Eesti tudengeid. Tšehhi keelt õpetatakse Tartu ülikoolis.

Tšehhi estofiile ja kohalikku eestlaskonda ühendab 1991. aastal asutatud Tšehhi-Eesti Klubi, aktiivseid klubiliikmeid on kümmekond. Püsivalt Tšehhis elavate eestlaste arvuks on erinevatel hinnangutel umbes 40 inimest.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter