Eesti ja Rootsi

Kahepoolsed suhted

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Praegune Rootsi suursaadik Jan Palmstierna andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 02.09.2008. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7. aprillist 2011 Jaak Jõerüüt.

Eestil on Rootsis viis aukonsulit: Lars-Åke Brännström Karlstadis, Lars Johan Söderström Malmös, Lars Werner Karlskronas, Harriet Lagebo Eskilstunas ning Lars-Eric Boreström Göteborgis. Rootsil on Eestis kaks aukonsulit: Ahti Puur Narvas ning Madis Kanarbik Tartus.

Kahepoolsed suhted

Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas - neid iseloomustab avatus, üksteisemõistmine, usalduslikkus ja heasoovlikkus.

Juba 1990. a. juulis alustas Rootsi riikliku abi andmist Eesti eri eluvaldkondadele, mis moodustas kogu Eestis saadavast abist 14,2%. Rootsi oli ka üks suuremaid Eesti toetajaid integreerumisprotsessis ELiga. 2000. aastal tõi riikide kahepoolsesse suhtlemisse lisamõõtme Balti Riikide Aasta (BRA). Initsiatiivi põhieesmärgiks oli Eesti, Läti ja Leedu avalikkuse teavitamine Euroopa Liiduga seotud küsimustest ning kolme riigi tutvustamine Euroopa Liidus. Arengukoostööprojektid Rootsiga on toimunud peamiselt SIDA (Swedish International Development Agency) programmide, Läänemeremaade Nõukogu ning erinevate ELi projektide kaudu. Senine tähelepanu on olnud fokusseeritud peamiselt nn. uute demokraatiate suunal nagu Gruusia, Ukraina, Moldova, Armeenia.

Eesti-Rootsi kaitsekoostöö on olnud hea nii nõustamise, varustuse, väljaõppe kui keskkonna alal. Eesti ja Rootsi sõlmisid 10. augustil 2010 kaitsealaste ühishangete raamlepingu, mis paneb paika koostööformaadi ja protseduurid ning ühiste töögruppide moodustamise. Iga konkreetse ühishanke korral sõlmitakse eraldi ühisprojektide kokkulepped. Lisaks paraneks ühishangete läbi ka Eesti ja Rootsi kaitsevägede koostegutsemisvõime, kuna senisest enam hakatakse kasutama sama tüüpi varustust.

Tihedam kaitsekoostöö jätkub ka Euroopa Liidu ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika (ESDP) raames. Rootsi on juhtriik nn. Põhjala lahingugrupis (liikmed Rootsi-Soome-Eesti-Norra-Iirimaa). Rootsi on kutsunud Eestit, Soomet ja Norrat osalema ka uues, plaanitavalt 2011. aasta I pooles valmisoleku saavutavas teises Põhjala lahingugrupis, kuhu Eesti kavatseb panustada 50 kaitseväelasega.

Läänemere äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

Visiidid

1992 aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 1995. a. juunis külastas Eestit ka Rootsi printsess Lilian. 2002 mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil.

Lepingud

Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja ELi liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima ELi siseturu reeglid.

Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.92)
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.92)
• Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.93)
• Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.93)
• Lennundusalane leping (30.11.93)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (31.12.93)
• Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöö kokkulepe (06.03.2007)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt meie olulisimate kaubanduspartnerite hulka. 2011. aastal oli Rootsi Eesti kaubanduspartnerite hulgas Soome järel teisel kohal, kusjuures ekspordi sihtriikide osas möödus Rootsi esmakordselt Soomest ja oli esikohal. Rootsi-Eesti kaubavahetuse maht on peale majanduskriisi aastaid stabiilselt kasvanud, moodustades 2010. aastal 13,2% ja 2011. aastal 13% Eesti kaubavahetusest.

Kaubavahetuse saldo on Eesti jaoks positiivne, sest eksport Rootsi on viimastel aastatel kasvanud impordist jõulisemalt. 2011. aastal kasvas käive 3,2 mld euroni ja kauvahetuse ülejääk moodustas 0,545 mld eurot.

Eksport. Perioodil 1995-2010 suurenes Eesti eksport Rootsi 143,8 mln eurolt 1,37 mld euroni. 2011. aastal suurenes eksport Rootsi koguni 0,5 mld euro võrra e 38% ja Rootsist sai Eesti suurim ekspordi sihtturg 15,6% osakaaluga Soome (15%) ja Venemaa (11%) ees. Suurimateks väljaveoartikliteks olid elektriseadmeid, puit, puittooted ja mööbel.

Import. Ajavahemikus 1995-2010 kasvas import Rootsist 160,7 mln eurolt 1 mld euroni. 2011. a kokkuvõttes oli Rootsi Eesti impordipartnerite seas kolmandal kohal (Soome ja Läti järel) 10,6%ga Eesti koguimpordist. Sisseveo kogumaht oli 1,336 mld EUR ja aastane kasv 32%. Suurimateks impordiartikliteks olid masinad ja seadmed, transpordivahendid, metallid ja metallitooted.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2007-2012 (miljardit EUR):

Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %):

• Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1%
• Mineraalsed tooted – 9,8%
• Puit ja puittooted – 8,5%
• Metallid ja metalltooted – 4,7%
• Transpordivahendid – 4,4%

Peamised impordiartiklid 2012. aastal (osakaal %):

• Masinad ja seadmed - 51,7%
• Transpordivahendid – 14,8%
• Metallid ja metalltooted - 8,5%

INVESTEERINGUD

Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor. Eesti Panga andmetel ulatus kogu Rootsi otseinvesteeringute maht 2012.a. lõpu seisuga 3,94 mld euroni e 27,6% investeeringute kogumahust. Seda eelkõige tänu Rootsi pankade (Swedbank ja SEB) suurinvesteeringutele. Lisaks pankadele seisavad Rootsi investeeringute taga ka suured tootmisettevõtted nagu Ericsson ja ABB, kuid palju on ka väiksemas mahus investeeringuid väga erinevates valdkondades.

Kokku oli Eesti Äriregistris 2013. aasta alguses seisuga registreeritud üle 1500 Rootsi osalusega ettevõtte. Suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis on veel AS Eesti Telekom, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku ja uuendustele ning muudatustele avatud majanduskeskkonna tõttu. Peale Euroopa Liiduga liitumist on atraktiivsust lisanud ka juurdepääsu võimalus Euroopa Liidu fondidele.

Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul kohal, kuigi mullu toimus üsna suur hüpe. Kui 2010. aasta lõpus oli Eesti investeeringute kogumaht 25 mln EUR, siis 2012.a lõpu seisuga oli see juba 40,7 mln eurot, moodustades välismaale tehtud investeeringute kogumahust vaid 0,9 %.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist ja Eesti Pangast.

TURISM

Eesti on Rootsi turistide jaoks suhteliselt atraktiivne eelkõige oma läheduse, ajalooliste ja kultuuriliste sidemete ning looduse ja heal tasemel spaateenuse poolest. Põhiosa turistidest kasutab Eestisse reisimiseks meretransporti, viimastel aastatel on laienenud ka lennuühenduste valik Ida-Rootsist Eestisse. Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased soome, läti ja vene turistide järel neljandal positsioonil.

Eesti Panga andmetel  külastas 2008. aastal Eestit umbkaudu 86 000 rootsi turisti, 2009. aastal 77 500,  2010. aastal  81 200 ja 2011. aastal Eestisse saabus veidi enam kui  86 200 rootsi turisti. 2012. aastal külastas Eestit 78 412 Rootsist pärit isikut.

Kultuurisuhted

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on läbi aastate olnud tihedad. 2012 aasta  olulisimatest üritustest tuleks esile tuua 12. juunil Stockholmi lähedal Ulriksdali Lossiteatris Confidencen (Ulriksdals Slottsteater Confidencen) muusikafestivalil osalenud Eesti Filharmoonia Kammerkoori Tõnu Kaljuste juhatusel. Festivali tunnuslause oli "Reflections of the musical past in the present" ja festival oli pühendatud Monteverdi muusikale. Kontsert sai positiivselt ära mainitud ka Rootsi kultuuriajakirjanike poolt.

Eesti Saatkond Stockholmis jätkab tihedat koostööd Rootsi Raadio ja Berwaldhalleniga Läänemere festivali korraldamisel.  2012 aastal esines festivalil Baltic Youth Philharmonic Orchestra Kristjan Järvi dirigeerimisel.

Teater „Varius“, kellel on Rootsiga kultuurikontaktid juba 1989 aastast,  külastas 2012 aastal taas Göteborgi. Seekord valiti Göteborgis esitamiseks (ja teatri 25. sünnipäeva tähistamiseks) teatrilooline lavastus "Lõbusad estoonlased" legendaarsetest suurmeestest nagu Pinna, Hansen ja Sällik. Esinemine Göteborgis möödus tormiliste aplauside, lisapalade ja kuulajate püstitõusmisega etenduse lõppedes.

15. septembril 2012 taasavati Gotlandil Slite sadamas tänulike Eesti ja Läti paadipõgenike poolt paigaldatud mälestustahvlid. Nende uus asukoht on Slite Meremuuseumi lähedal, samas kohas, kus seisab ka üks vähestest säilinud põgenikepaatidest. Esmased mälestustahvlid said omal ajal paigaldatud tänamaks Gotlandi abivalmis elanikke, kes võtsid Teise Maailmasõja lõpus 1944. aasta tormistel sügisöödel vastu tuhandeid põgenikke Eestist ja Lätist. Tahvlid asusid algselt Slite sadamamuulil, kuid seoses uue kai ehitamisega tuli need sealt ümber tõsta.

Eesti kultuuri tutvustamisel teevad väga tublit tööd kohalikud eestlaste organisatsioonid, nagu Rootsi Eestlaste Liit REL ja klubi Estetic. Nii tõi Estetic esinema Singer-Vingeri ja Ott Leplandi, jätkusid ka filmiklubi õhtud Eesti filmikunsti tutvustamiseks.

Rootsis pöörati 2011 aastal suurt tähelepanu Eesti Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamisele. 2011 kuulutati Rootsis Balti aastaks, mis kulmineerus augustis erinevate suurejooneliste mälestusüritustega, millel osalesid paljud Eesti riigitegelased nagu Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Mart Laar, kultuuriminister Rein Lang ning ekspresident Arnold Rüütel jt.

Eestlased Rootsis

Erinevalt rannarootslastest, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid, ei ole Rootsis eksisteerinud ajaloolis-traditsioonilist Eesti vähemust. Sellele vaatamata on läbi varasemate aastasadade eestlasi Rootsist läbi sõitnud, seda maad külastamas käinud või ka Rootsi elama asunud.
20. sajand muutis seda pilti märgatavalt. Kui enne II MS elas Rootsis mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast.
Sügisel 2004 meenutati ja tähistati mitmete üritustega 60 aasta möödumist Eesti paadipõgenike saabumisest Rootsi randa. Muuhulgas avati Dalarö rannas Haninge kommuunis paadipõgenikele pühendatud mälestusmärk "Teeleminek ja kojutulek", Tallinnas okupatsioonide muuseumis eksponeeriti suurpõgenemisele pühendatud näitust, mille avas Rootsi koordinatsiooniminister (praegune rahandusminister) Pär Nuder, kes on ühtlasi Eesti paadipõgeniku järeltulija.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. 2008. aasta suve lõpus maeti Läänemaale Kirblasse Jüri Uluotsa põrm, samuti 2008. aastal toodi Eestisse ja maeti Viljandis endise haridusministri Jaan Lattiku ja tema abikaasa põrmud. Augustis 2006 toodi Eestisse ja maeti piduliku tseremoonia käigus Tallinna Metsakalmistule endise riigivanema August Rei ja tema abikaasa Therese Rei põrmud. Varem, 2002 augustis, maeti Rootsist Metsakalmistule ümber teeneka diplomaadi ja eksiilvalitsuse ühe peaministri Aleksander Warma ning tema abikaasa põrmud.
Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda - 4 000 Stockholmis, 2 000 Göteborgis.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt.). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed ja ca 180 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass), Göteborgis on kavatsus lasteaia kõrvale taasavada ka Eesti kool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter