Eesti ja Ukraina

Kahepoolsed suhted

Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Ukraina suursaadik Eestis on Viktor Kryzhanivsky, kes andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 27. jaanuaril 2011. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Sulev Kannike.

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. Ukraina on Eesti välispoliitika prioriteetseks riigiks ja Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. Ukraina on üheks Eesti arenguabi prioriteetsest sihtriigist 2011-2015. Samuti on viimasel ajal hoogustunud kahe riigi koostöö Krimmis ning teistes Ukraina regioonides, nagu Tšernigov ja Ivano-Frankivsk.

Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. 2010. aastal alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele.

Viimastel aastatel on tihenenud parlamentide vaheline koostöö. Riigikogus on moodustatud Eesti-Ukraina parlamendirühm ja analoogne sõprusrühm tegutseb ka Ukraina parlamendis. Ukraina parlamendi esimees Volodymyr Lytvyn oli viimati Eestis visiidil 2012. aasta juunis.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping sõlmiti 25.11.1921. alates 1991. aastast on Ukraina ja Eesti vahel sõlmitud üle 20 valitsustevahelise lepingu, mis on kujundanud tugeva baasi kahepoolsete suhete edukaks arenguks. Siia lisanduvad mitmed kahepoolsed koostöölepped erinevate ametiasutuste vahel.

Majandussuhted

Liitudes Euroopa Liiduga 01.05.2004 võttis Eesti üle Euroopa Liidu poolt sõlmitud lepped kolmandate riikidega, nende hulgas Ukrainaga. Alates 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Ukraina vahelisi kaubandussuhteid Euroopa Liidu ning Ukraina vahel sõlmitud Partnerlus- ja Koostöölepe. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise majandus-, tööstus-, teadus-, ja tehnilise koostöö kokkulepe jõustus 24.09.2008. 2010. aastal taaskäivitus Eesti-Ukraina valitsustevaheline kaubandus-, majandus-, teadus- ja tehnikaalane koostöökomisjon (VVK), mille esimene istung toimus novembris 2010 Tallinnas ning teine istung toimus detsembris 2011 Kiievis.

06.03.2009 asutasid 18 Eesti ettevõtet ja eraisikut saatkonna ja EAS-i esinduse initsiatiivil Eesti Äri Assotsiatsiooni Ukrainas (tegevusnimega EBAU). EBAU eesmärgiks on edendada ja arendada majandus-kaubandus-suhteid Eesti ja Ukraina ametiliitude, firmade ja üksikisikute vahel ning muid tegevusi, mis lähtuvad liikmete huvidest ning vastavad Eesti ja Ukraina seadusandlusele ja headele tavadele.

KAUBAVAHETUS

Ukraina on Eestile oluline kaubandus-majanduspartner ning Eesti kaupadel ja teenustel on Ukrainas hea maine. Ukraina on Eesti ekspordipartnerite hulgas 19. kohal.

Seoses ülemaailmse finantskriisiga langes kaubavahetus kahe riigi vahel 2009. aastal võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 60%. Järgnevatel aastatel on kaubavahetus tõusnud.  Eesti eksport Ukrainasse moodustas 2012. aastal 118,6 miljonit eurot (0,9% koguekspordist) ja import Ukrainast 197,0 miljonit eurot (1,4% -koguimpordist).

Kaubavahetuse dünaamikat jälgides selgub, et Ukraina on Eesti ettevõtetele muutumas kaubaturust teenusteturuks: kasvab tehnoloogiamahukate kaupade osakaal võrreldes muude kaubagruppidega. Ekspordis kasvab suurema lisaväärtusega kaupade osa ja impordis kasvab Ukraina transiitkaupade osakaal. Arvestades Ukraina kogemusi teadusmahuka tootmise ja tööstuse vallas, on võimalusi koostööks info- ja telekommunikatsiooni ning energeetika valdkonnas.

Eesti - Ukraina põhikaubavahetus aastatel 2004-2012 (miljonit eurot)

Olulisemad ekspordiartiklid 2012. a. olid:

• keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted (24,8%),
• mineraalsed tooted (19,1%),
• masinad ja mehhaanilised seadmed (11,9%),
• loomsed tooted (8,1%).

Olulisemad impordiartiklid 2012. a. olid:

• transpordivahendid (57,9%),
• metallid ja metallitooted (19,1%),
• mineraalsed tooted (5,3%),
• masinad ja seadmed (4,1%).

Allikas: Statistikaamet

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel moodustas Eesti otseinvesteeringute maht Ukrainas seisuga 31.12.2012 238,6 mln eurot (5,4%  Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Ukraina otseinvesteeringute maht Eestis on 54,2 mln eurot (0,4% otseinvesteeringutest Eestis).

Eesti Panga andmetel on Eesti investeeringutest suur osa läinud finants- ja kindlustussektorisse, teisel kohal on jae- ja hulgikaubandus ning kolmandal kohal kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Ukraina investeerib Eestis peamiselt hulgi- ja jaekaubandusse, finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvaraalasesse tegevusse.

Uut ja perspektiivset kasvu on näitamas side ja IT sektor. 2005-2008. aastatel kasvas hüppeliselt mobiilseadmete müük ja mobiilkõnede maht, siis nüüd on huvi kasvamas mobiilside abil levitatavate teenuste vastu. Teiseks oluliseks koostöö valdkonnaks on kujunemas e-valitsus, mille vastu on Ukraina valitsusel suur huvi.

Regioonidevaheline koostöö

Mitmed Eesti ja Ukraina regioonid on loonud ja loomas otsesuhteid, allkirjastades vastavaid koostöökokkuleppeid ning teostades vastastikuseid visiite. Mõningad näiteid koostöökontaktidest: Tallinn-Kiiev, Tallinn-Odessa, Tartu maakond ja Ivano-Frankivsk, Hiiumaa maakond ja Hersoni piirkond, Pärnu ja Feodosia, Paldiski ja Balaklava, Jõhvi ja Sudak, Valga maakond ja Shatskyi rajoon.

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud pika traditsiooniga, ulatudes juba XVIII sajandisse, kust pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta. Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (2002.a allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemia (2003.a allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi), Tallinna ja Kiievi pedagoogilised ülikoolid (2004.a – koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud ka mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 2012.a novembris uuendati kultuuriministeeriumide vahelist koostööprogrammi aastateks 2012-2016. 1996.a. veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö kahe riigi haridusministeeriumite ja Teaduste Akadeemiate vahel.

Läbilõige kultuuriüritustest ja -sündmustest: 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesya Ukrainkale. 2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks oli Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”). Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud kontsert. Eesti nukufilmid „Kaasasündinud kohustused“ ja „Lili“ võitsid Ukraina Kroki animafestivalil 2009. aastal kaks tähtsamat preemiat. 2009. aasta detsembris toimus Kiievis ja Harkovis esimest korda Eesti filmide festival „Estfest“, kus Ukraina publik sai näha 5 täis- ja 5 lühifilmi, sealhulgas rohkelt auhindu võitnud „Klass“, „Sügisball“, „Mina olin siin“ ja animafilmid Lottest. 2011. aasta märtsis toimus Arvo Pärdi autorikontsert Ukraina Filharmoonias, aprillis Heiki Mätliku kontserttuur ja meistriklassid Ukraina erinevates linnades, Lvivis ja Kiievis toimus novembris Eesti animafilmide festival. Septembris 2011 tähistati Krimmi Eesti külade 150. aastapäeva ning püstitati mälestusmärk.  2012 märtsis-aprillis korraldati Eesti rahvarõivaste näitus Ukraina Riiklikus Rahvakunstimuuseumis Kiievi Petšerski-Lavras ning mais oli sama näitus Krimmi Etnograafiamuuseumis Simferoopolis, märtsis linastusid mitmed Eesti filmid dokumentaalfilmide festivalil Docudays, aasta jooksul toimus mitmeid kontserte (Hortus Musicus, Svjata Vatra) ning maalikunstinäitusi (Jaan Elken, Maarit Murka).

Eesti kultuurielu rikastavad Ukraina diasporaa üritused. Tegu on  Eestis suuruselt teise rahvusvähemusega (28 000 inimest).

Arengukoostöö

Ukraina on üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest vastavalt “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale aastateks 2011 – 2015” ning prioriteetseteks koostöövaldkondadeks on: avaliku sektori ja tsiviilühiskonna võimekuse tõstmine; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine riigihalduses; haridusalane koostöö; keskkonnasäästliku majandamise ja energiasäästlikkuse valdkonnad. Hea valitsemistava valdkonnas on Ukrainale huvi pakkunud Eesti reformikogemus nii Euroopa Liiduga lõimumise valguses kui ka teiste reformide  osas (pensionireform, haigekassa). Eesti panustab rahaliselt ka Euroopa Liidu instrumentidesse.

Demokraatliku ühiskonna arendamisele aitab kaasa Eesti Idapartnerluse keskus, mis loodi jaanuaris 2011 ning mille üheks eesmärgiks on ametnike koolitamine ning reformikogemuse edastamine.

Ukrainlased Eestis ja eestlased Ukrainas

Eestis elab umbes 28 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Eesti Ukrainlaste Kongress oma suurepärase ruumidekompleksiga Tallinna vanalinnas. Alates 1998. aasta novembrist on toimunud Eestis Ukraina kultuuripäevad. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal.

Ukrainas elab eestlasi ligikaudseil andmeil 3 000. 1994.a. asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts. 1998.a. juunis toimusid Krasnodarkas, eesti külas Krimmis Eesti Suvepäevad, mis on muutunud traditsioonilisteks. Septembris 2001 viidi läbi II Eesti Suvepäevad Ukrainas Krimmi läänerannikul Beregovoe asulas – esimeses eestlaste poolt asutatud külas. 2011. aasta septembris tähistati Krimmi eestlaste 150. aastapäeva. Alates 2002. aasta sügisest toimub keeleõpe eesti lastele Aleksandrovka keskkoolis Krimmis Eestist suunatud õpetaja poolt.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter