Eesti ja Jaapan

Kahepoolsed suhted

Voldik: Nende Majesteetide Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko ametlik visiit Eestisse 24.-25. mail 2007

Jaapan tunnustas Eesti Vabariiki 6. märtsil 1919 de facto, 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu (sh Jaapan) Eesti Vabariiki de iure. 8. märtsil 1921 tunnustas Jaapan Eesti Vabariiki de iure ka eraldi aktiga. 1921. aastal Riiasse määratud ajutine asjur kattis ka Eestit.

1934. a. määrati ametisse Eesti aukonsul Dairenis, Lõuna-Mandžuurias Alfred Ruthe, kelle tegevuspiirkonnaks sai kogu Jaapan.

1935. a. alustas tegevust esimene Jaapani aukonsul Tallinnas - Voldemar Puhk, 1937. a. akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma ka Tallinnasse. 1939. a. avati Tallinnas Jaapani diplomaatiline büroo, mis tegutses 29. juulini 1940.

2011.a. on meie suhetes eriline tähtaasta: möödub 90 aastat dipl. suhete sisseseadmisest ja 20 aastat diplomaatiliste suhete taastamisest 1991. aastal.

Suhted alates 1991

6. septembril 1991. a. andis Jaapani erivolitustega suursaadik Hirokazu Arai Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse EV iseseisvuse tunnustamise kohta. 10. oktoobril 1991 taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted ja 1. jaanuaril 1993. a. avati Tallinnas Jaapani saatkond.

4. märtsil 1996. a. avati Eesti Vabariigi Suursaatkond Tokyos.

19. oktoobril 2010 andis Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Jaapanis Toivo Tasa volikirjad Jaapani Keiser Akihitole.

17. märtsil 2010 andis Jaapani suursaadik Eestis Hideaki Hoshi üle oma volikirjad President T.H. Ilvesele. Suursaadik Hoshi on esimene Jaapani suursaadik, kes resideerub Tallinnas.

7. aprillil 2011 taasasutati Eesti - Jaapani parlamendirühm. Rühma esimees on Urmas Reinsalu (eelmised grupid asutati vastavalt 1996, 2000, 2003, 2007).

1991. aastal asutati Hokkaido saarel Jaapani-Eesti sõprusühing (esimees Masatoshi Nakamura). 1992. aastal loodi Tallinnas Eesti-Jaapani Assotsiatsioon (esimees Heikki Vallaste), mis tegeleb näituste ja loengusarjade korraldamise ning jaapani kultuuri tutvustamisega. 2004. a. veebruaris asutati Tokios Jaapani-Eesti sõprusühing (esimees Kosaku Yamaguchi).

01.05.2007 sõlmisid Saku vald ja Nagano prefektuuris asuv Saku linn sõpruslepingu.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

• Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani Tööstuspanga vaheline kavatsuste memorandum (jõustunud 11.03.96)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vaheline vastastikusest viisanõudest loobumise kokkulepe (jõustunud 01.12.99)
• Eesti ja Jaapani välisministeeriumide vaheline koostööprotokoll allkirjastati juunis 2002 välisminister Ojulandi töövisiidi käigus. Sellega pandi alus regulaarsetele poliitilistele konsultatsioonidele.
• 19.12. 2000 fikseeriti Eesti ja Jaapani vaheline õiguslik alus edasisteks lepingulisteks suheteks, st - jõus on ainult need kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud peale 20.08.91.
• Protokollid, kokkulepped ja rakenduslepingud Jaapani valitsuse poolsete kultuuri-, haridus- ja sporditoetuste andmise eesmärgil. Hetkeseisuga (2007-05-23) on sõlmitud 6 vastavasisulist lepingut.

Majandussuhted

Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt. Tokyos tegutseb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Kosaku Yamaguchi.
Tänu Eesti valitsuse edukale koostööle Jaapani autotootja Mitsubishiga saab 2011-2013 teoks maailmas unikaalne projekt. Eestis rajatakse tervet riiki kattev elektriautode laadimise taristu (250 elektriauto laadimisjaama) ning Eesti teedele jõuab 509 Mitsubishi MieV elektriautot, mida hakkavad kasutama Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Lisaks avab Eesti valitsus veel toetusprogrammi, mille abil on inimestel odavam elektriautot soetada.

Eesti-Jaapani kaubavahetus

2010. a oli Eesti-Jaapani väliskaubanduse käive 74,8 mln eurot, sellest eksport moodustas 47,7 mln eurot ja import 27,1 mln eurot. Jaapan oli Eesti tähtsuselt 27. kaubanduspartner maailmas, kaubavahetus moodustas 0,4% kogu Eesti kaubavahetuse käibest.
Kaubavahetuse bilanss oli teist aastat positiivne. Eesti eksport Jaapanisse kriisi ajal märgatavalt ei kahanenud, mis näitab, et peamised artiklid on leidnud kindla turu ja turustamise kanalid.

Eesti kaubavahetus Jaapaniga aastatel 2004 – 2010
(miljonites eurodes):

Peamised ekspordiartiklid 2010. a.:

• puit ja puidutooted (liimpuit, saetud või lõhestatud puit) – 72,2%
• muud tööstustooted (puitmajad) – 8%
• keemiatooted (haruldaste muldmetallide, ütriumi ja skandiumi või nende metallide segude anorgaanilised või orgaanilised ühendid) - 5,7%
• mõõte- ja meditsiiniaparatuur (termomeetrid ja püromeetrid) - 4,1%
• metallid ja metalltooted (muud mitteväärismetallid) - 3,9%

Peamised impordiartiklid 2010. a.:

• Masinad ja mehaanilised seadmed (soojusvahetid, kliimaseadmed, elektriseadmed, akud) – 63,2%
• Transpordivahendid (sõiduautod) – 16,9%
• Mõõte- ja meditsiiniaparatuur (optilised kiud, kiudoptilised kaablid) – 7,3%
• Tekstiil- ja tekstiiltooted (tekstiilriie, plastiga kaetud või lamineeritud riie, sünteesfilamentlõngast riie) – 3,3%
• Metallid ja metalltooted (käsisaed, saelehed; muud käsi-tööriistad) – 3%

Investeeringud

Eesti Panga andmeil on seisuga 31.12.2010 Jaapanist Eestisse tehtud otseinvesteeringuid summas ligi 5,3 mln eurot. Põhilised sektorid on: kinnisvaraalane tegevus 85% ning hulgi- ja jaekaubandus 9,6%.
 

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Haridus- ja kultuurisuhted

Tunnustatuimaks japanistiks Eestis on Tallinna Ülikooli professor Rein Raud ,kellele on omistatud Jaapani prestiižika Tõusva Päikese Ordeni Kuld ja Hõbe Tähe Aumärk tema panuse eest Jaapani-uuringute juhtimisel ning jaapani keele õpingute arendamisel Eestis.

Eestis saab jaapani keelt ja kultuuri õppida Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli keeltekeskuses, Tallinna Ülikoolis, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis, Tallinna Keeltekoolis. Jaapani valitsus on toetanud Tartu Ülikooli keelelaboratooriumi sisustamisel (4,1 miljonit krooni),Tallinna Ülikooli jaapani keele õppeklassi sisustamisel ning vajaliku tarkvara hankimisel (ligi 3 miljonit krooni) ning Eesti Humanitaarinstituuti õppematerjalide ja tehnika muretsemisel (ligi miljon krooni).

Eesti spetsialistidele pakub täiendkoolitusi väga erinevatel elualadel (energeetika, keskkonnakaitse, kriminalistika jne) Jaapani rahvusvaheline koostööagentuur (Japan International Cooperation Agency JICA). Jaapani haridusministeerium (Monbusho) aga pakub stipendiume bakalaureuse- ja magistriõppeks erinevates Jaapani ülikoolides. Japan Foundation korraldab õppereise Jaapanisse ning võimaldab saada toetusi erinevate programmide raames. Märtsist 2001 saab Jaapani valitsuselt taotleda sihtotstarbelisi stipendiume projekti “Grant Assistance for Cultural Grass-Roots Project” raames.

Teater ja muusika

Jaapani valitsus on andnud abi rahvusooperile “Estonia” audiovisuaalse varustuse muretsemiseks (6,4 miljonit krooni), Eesti Muusikaakadeemiale elektronmuusikastuudio tehnilise sisustuse jaoks (5,7 miljonit krooni) ning Tartu Heino Elleri nimelist muusikakoolile instrumentide ostmiseks (5,8 miljonit krooni).

1998. aastal toimusid Jaapanis eesti muusika päevad (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, organist Andres Uibo jt).

Augustis 2000 esines Eestis balletitrupp Chambre Ouest.
Novembris 2001 esines Eesti Draamateatri suures saalis Jaapani kabukiteater (traditsiooniline jaapani teatrivorm, mis ühendab endas sõnakunsti, muusikat, laulu ja tantsu ning kus näitlejaiks on ainult mehed).
Oktoobris 2002 toimus Tallinnas Jaapani tehnoloogilise teatri Dumb Type moderntantsuetendus.
Detsembris 2002 toimusid Draamateatris menukad Jaapani klassikalise nō-teatri lavastused.

Novembris 2002 andsid Jaapanis 5 kontserti Neeme Järvi (ühtlasi Jaapani sümfooniaorkestri külalisdirigent) ja Göteborgi sümfoonikud ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor, sealhulgas kanti esmakordselt ette Pärdi “Litaania”.

2002. a. kultuurisündmus oli ka Tubina Kolmanda sümfoonia ettekanne Hiroshima sümfooniaorkestri poolt. 2003. a. mais ja 2004. a. novembris dirigeeris Jaapanis Anu Tali.

Märtsis 2002 andis Tallinnas 3 kontserti Jaapani Filharmooniline orkester.

Korduvalt on Jaapanis kontsertreisidel käinud tütarlastekoor „Ellerhein”.

Tütarlastekoori dirigent Tiia-Ester Loitme on Jaapanis hinnatud dirigent, kellele omistati 2008.a.detsembrikuus Jaapani teenetemärk

Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme, Paavo kui ka Kristjan Järvi.

2007. aastal korraldati Jaapani keisripaari visiidi puhul Eestisse kontsert Lauluväljakul. Keisripaarile esines 3700 pealine koor, esitades mitmeid tuntuid laulupeo laule. Samal kontserdil esines ka tütarlastekoor „Ellerhein“ jaapanikeelse lauluga „Sakuro“.

2010. aastal taaskülastas Eestit kuulus jaapani trummide meister Ichitaro. Tuule ja Kõue tuuri raames anti kontserte erinevates paikades üle Eesti.

2010. aastal esinesid teist korda Jaapanis Eesti oboist Kalev Kuljus ja pianist Marko Martin. Kontsert anti Jaapani lõunaosas asuval Okinawa saarel.

Tallinna kultuuripealinna aasta programmis oli mitu Jaapaniga seotud suurprojekti. Jaapani suursaatkond koos erinevate Eesti partneritega korraldas ajavahemikul augusti lõpust oktoobrini „Jaapani kultuurikuu“, mille raames toimusid Jaapani traditsioonilist ja nüüdisaegset kultuuri tutvustavad teatrietendused ja kontserdid, samuti loengud ja näitused.
Sealhulgas:
12.-13.septembril toimusid Jaapani traditsiooniliste instrumentide (tsugaru shamisen jt) kontsedid
17.oktoobril Hachioji Kuruma nukuteatri etendus;
19.-21. oktoobril toimusid Eesti Rahvusmeeskoori ja Jaapani taiko-trummide kontserdid;
21.– 25. septembrini külastas Tallinna viis Jaapani laste- ja noortekoori, kes on pärit Sendai linnast – piirkonnast, mis sai kevadises maavärinas ja tsunamis enim kannatada. Koore saatis Jaapani suurettevõtjatest koosnev kultuurimetseenide delegatsioon EU–Japan Fest Japan Committee, kes on võtnud oma südameasjaks kultuuri- ja majandussidemete arendamise Euroopa riikide ja Jaapani vahel, tehes seda koostöös Euroopa kultuuripealinnadega. Jaapani ettevõtjaid koondav delegatsioon eesotsas suurettevõtte Toray Industries juhatuse esimehe Sadayuki Sakakibaraga kohtusid ka peaministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Tallinna linnavalitsusega.

Kirjandus

Klassikalist jaapani luulet on eesti keelde tõlkinud Rein Raud (Täiskuutaeva all, 1985; Süda on ainuke lill, 1992; Mäetipp järve põhjas, 2006), samuti on jaapani luulet avaldatud Uku Masingu tõlkes (Haikud, 1997; Tankad, 1997). Romaanikirjandust ja novellistikat on eestindanud Agu Sisask (näit Kobo Abe “Luitenaine”, 1968; Shusaku Endo “Ajal, mil ma vilistan”, 1988; Yasunari Kawabata “Tuhat kurge"; "Vana pealinn”, 2001 jt) ja Ülle Udam (Yasunari Kawabata “Lumine maa”, 1989 jt), Maret Nukke (Junichiro Tanizaki „Varjude ülistus”, 2004) ja Kati Lindström (Banana Yoshimoto „Köök”, 2003; Haruki Murakami „Norra mets”, 2006).

Euroopa Liidu kirjandusseminari raames peeti novembris 2004 Jaan Kaplinski luuleõhtu Tokios. 2005. a toimus Adamson-Ericu muuseumis Yasuo Fujitomi luule esitlus, kus oli kohal ka autor ise.

Kino ja kunst

2002. a. osales Ene-Liis Semper videoinstallatsiooniga Kumamoto Kaasaegse Kunsti Muuseumi avamisel.

Eesti näitusesaalides on eksponeeritud jaapani keraamikat, fotokunsti ja kalligraafiat. Aprillis 2003 toimus Rahvusraamatukogus näitus “30 aastat ikebanatraditsiooni Eestis”. Juunis 2003 avati Jaapani puulõiketraditsiooni tutvustav näitus Adamson-Ericu muuseumis, sama aasta septembris aga Kunstihoone galeriis Jaapani kaasaegse graafikute rühma Printsaurus näitus “Living Faces in Tallinn”.

Teater, kino, tants

Augustis 2000 esines Eestis balletitrupp Chambre Ouest.

Novembris 2001 esines Eesti Draamateatri suures saalis Jaapani kabukiteater (traditsiooniline jaapani teatrivorm, mis ühendab endas sõnakunsti, muusikat, laulu ja tantsu ning kus näitlejaiks on ainult mehed).

Oktoobris 2002 toimus Tallinnas Jaapani tehnoloogilise teatri Dumb Type moderntantsuetendus.

Detsembris 2002 toimusid Draamateatris menukad Jaapani klassikalise nō-teatri lavastused.

PÖFFil on linastunud mitmed uuemad Jaapani filmid, jaanuaris 2003 näidati Kinomajas jaapani filmiprogrammi.

2004. a. mais näidati filmifestivalil “Image Forum” Tokios ja Kyotos kokku 6 Eesti animafilmi. Tokios toimunud Euroopa Liidu filmipäevadel linastus “Nimed marmortahvlil”.
Alates 2007 aastast korraldatakse Eestis jaapani animatsiooni filmifestivali (JAFF). Nelja toimumisaasta raames on linastunud paljude kuulsate režissööride filme (Hayao Miyazaki, Isao Takahata). Festivali on toimumisaastate jooksul külastanud üle 10000 filmihuvilise.

Muu

31.juulil 2011.a. avati Kadrioru pargis Jaapani aed kuhu on paigutatud ka Jaapani Hiroshima Rahukivi Assotsiatsiooni poolt 21.oktoobril 2011.a. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesele kingitud Hiroshima rahukivi.

2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks. 2010 aastal 31 märtsil omistati Kaido Höövelsonile alias Barutole, Ozeki tiitel, mis on sumo kõrgliiga teine auaste. Baruto on kaheksas välismaalane, kes on eelmainitud tiitli pälvinud. Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres, kus toimusid 11-12.10.2008 ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused.

Tihenenud on ka koostöö kohalike omavalitsuste tasemel. Eesti Saku linnal ja vallal on pikaajaline koostöö Jaapani Nagano prefektuuri linna Sakuga.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter