Eesti ja Prantsusmaa

Kahepoolsed suhted

Prantsusmaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 26.01.1921. Prantsuse-Eesti suhete nurgakivi on Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse tunnustamine Prantsusmaa poolt, kes kunagi ei tunnustanud  Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Prantsusmaa kordas oma tunnustamist 25.08.1991 EV taasiseseisvumise puhul. Diplomaatilised suhted taaskehtestati 30.08.1991.

Kahepoolsed poliitilised suhted Eesti ja Prantsusmaa vahel on head ning traditsiooniliselt tihedad. Kahe riigi vahel toimub korrapärane ja usalduslik dialoog.

Prantsusmaa suursaadikud Eestis:
1991-1994 Jacques Hunzinger
1994-1998 Jacques Faure
1998-2002 Jean-Jacques Subrenat
2002-2006 Chantal de Ghaisne de Bourmont
2006-2009 Daniel Labrosse

Alates 2009. aasta oktoobrist on  Prantsusmaa suursaadik Eestis Frédéric Billet.

Esimeseks Eesti suursaadikuks (esmalt esitajaks) Prantsusmaal oli aastatel 1918/1921 – 1932 Karl Robert Pusta.

Eesti suursaadikud Prantsusmaal peale taasiseseisvumist:
1993-1997 Andres Tomasberg
1998-2001 Ruth Lausma-Luik
2002-2006 Andres Talvik
2006-2010 Margus Rava

3. detsembril 2010 andis Prantsuse Vabariigi Presidendile Nicolas Sarkozy’le oma volikirja üle Eesti suursaadik Sven Jürgenson.

13. veebruaril 2007 avas välisminister Urmas Paet Prantsuse Vabariigi Euroopa asjade ministri Catherine Colonna osavõtul Eesti uue suursaatkonnahoone Pariisis aadressil 17, rue de la Baume, Paris 75008.

Eestil on Prantsusmaal 6 aukonsulit: hr. Serge Arnould Lyon’is, pr. Hélène Berdoy-Mayer Toulouse’is, pr. Laurence Charbonnier Nancy’s, pr. Nathalie Vidal Lille’is, hr. Christian de Barillon Bordeaux’s ja hr. Christian Guellerin Nantesis.

Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma kuulub 14 Riigikogu liiget, esimeheks on Andres Herkel. Prantsuse Rahvusassamblee Eesti-Prantsuse sõprusgruppi juhib Jean-Claude Perez ja Senati Prantsuse-Balti sõprusgruppi Jean Desessard.

Visiidid

Tähtsamad lepingud

Eesti ja Prantsusmaa vahel sõlmitud tähtsamad lepingud on järgmised:

• Teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping (jõustus 27.04.95)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 25.09.95)
• Viisakohustustest loobumise kokkulepe (jõustus 01.03.99)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 15.04.99)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.05.01)
• Kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe (jõustus 01.04.05)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline noorte spetsialistide vahetamise kokkulepe (alla kirjutatud 31.03.2006)
• Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 01.09.2009)
• Eesti Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ja Prantsusmaa Riikliku Infoturbeameti (ANSSI) vaheline koostööleping (jõustus 9. nov. 2010)
• Kahepoolne kaitsekoostöö leping (jõustus 01.01.2012)

Majandussuhted

Prantsusmaa ja Eesti majandussuhted arenevad stabiilselt. Eesti on Prantsusmaal tuntud kui liberaalse majandussüsteemiga ning IT-le orienteeritud riik.

Traditsiooniks on kujunenud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamine. Eesti on regulaarselt esindatud olnud nii sügisel Deauville’is professionaalidele pühendatud messil Top Resa kui ka kevadel Pariisis laiale publikule suunatud turismimessil, osaletakse seminaridel. Eesti ettevõtjad osalevad ka Prantsusmaa kaubandus- ja tööstusmessidel. Regulaarseks on saanud ka pressivisiitide korraldamine, mille järelkajana on ilmunud mitmeid Eestit ning eriti Tallinna kui atraktiivset reisisihtkohta tutvustavaid artikleid. Näiteks toimus Prantsuse majandusajakirjanike visiit Eestisse mais 2010.

Prantsuse ettevõtjad huvituvad peamiselt Eesti investeerimiskliimast ja alustatava ettevõttega seotud asjaajamistest, valdkondadest parfümeeriamüügist, ehitusest ja IT-koostööst. Peamiseks takistuseks koostöö sujumisel saab tihtilugu keeleprobleem – prantsuse ettevõtjad ei suhtle eriti inglise keeles.

Eraldi väärib märkimist Eesti Pariisi saatkonna tihe koostöö Pariisi MEDEFiga (Prantsusmaa ettevõtjate liit). Tänu MEDEF Pariisi juhi Remy Robinet Duffo toetusele on saanud võimalikuks paljud kohtumised, visiidid ning seminarid.

Alates 2000. aasta maist tegutseb Tallinnas Prantsuse-Eesti Äriklubi (CAFE), mis koondab Eestis tegutsevaid Prantsuse ettevõtteid.

Eesti-Prantsuse kaubavahetus aastatel 2005-2011 (miljonites eurodes):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
 

31.12.2012. a seisuga oli Prantsusmaa Eesti 16. kaubanduspartner osatähtsusega 2,1% (kaubavahetuse maht 416 miljonit EURi).

Olulisemad eksportkaubad olid muud tööstustooted (magamistoa mööbli juurde kuuluvad lisandid, puitmajad, mööbel - 21,2%); masinad ja seadmed (telefonid, elektrilised lülitusseadmed, katkestid vooluahelatele, isoleeritud traat, elektrimootorid - 20,5%); puit ja puittooted (puidust tisleri- ja puusepatooted - 10,8%) ning keemiatooted (haruldaste muldmetallide metallide segude ühendid - 9,3%).

Olulisemad importkaubad olid transpordivahendid (sõiduautod, mootorsõidukid - 21,1%); valmistoidukaubad ja joogid (kange alkohol, veinid, šokolaad - 18,9%); masinad ja seadmed (telefonid, elektrilised lülitusseadmed - 17,7%) ning keemiatooted (insektitsiidid, rodentitsiidid, kosmeetika- ja jumestustooted, ravimid, lõhnaõlid ja lõhnaveed - 9,2%).

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli Prantsusmaa 31.12.2012 seisuga Eesti välisinvestorite pingereas 16. kohal (172,1 mln EURi, osatähtsus 1,2 %). Investeeritud on peamiselt kinnisvarasse, kutse- ja teadusalasesse tegevusse, töötlevasse tööstusse, finants- ja kindlustustegevusse ning info ja sidesse. Suuremad Prantsusmaa osalusega äriühingud Eestis on Levira, Saint-Gobain Ehitustooted, Eolane Tallinn AS (FR elektroonikakontsern Éolane omandas 2012. a. veebruaris Elcoteqi), Antalis (hulgimüük), DPD Eesti (posti- ja kulleriteenus) ja Pernod Ricard Estonia (alkoholi hulgimüük).

2010. aasta oli majandussuhetes eriti edukas:  sõlmiti leping Alstomi ja Eesti Energia vahel kahe uue põlevkivil töötava energiaploki ehitamiseks Narva, sai teoks Constructions Industrielles De La Mediterranee (CNIM) ja Eesti Energia vaheline kokkulepe Iru uue prügipõletusjaama ehitamiseks ning Nexans Norway AS võitis Estlink2 kaabliehitamishanke.

Eesti otseinvesteeringud Prantsusmaale moodustasid 31.12.2012 seisuga 17,7 mln EURi, moodustades 0,4% Eesti koguinvesteeringutest välisriikides. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse, töötlevasse tööstusesse ning kutse- ja teadusalasesse tegevusse.

Kaitsekoostöö

Peale üldiste raamlepingute ja tiheda koostöö NATO-s ja Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika vallas on Eesti ja Prantsusmaa sõlminud valitsustevahelise kaitsealase koostöölepingu (enne nimetatud lepingut oli sõlmitud kaitseministeeriumite vaheline koostööleping), mis allkirjastati kaitseminister Mart Laari 2011. a. septembris toimunud visiidi käigus.

Prantsusmaa on osalenud mitmel korral NATO poolt korraldatavas Balti riikide õhuturbes, olles üks olulisemaid nimetatud missiooni toetajaid. Viimati teostati õhuturvet mai-august 2011.

Prantsusmaa osaleb kõigis tähtsamates Balti riikide kaitsealase abistamise projektides, nagu BALTRON ning BALTSEA ja on toetanud ka prantsuse keele õpet Eesti Kaitsejõududes. Prantsusmaa on Eestile ka üks tähtsamaid hankepartnereid.

Euroopa Liidu mereväeoperatsiooni ATALANTA raames teenib Eesti laevakaitsemeeskond järjestikku mitmel prantsuse laeval, koostöö on olnud väga edukas ja jätkub 2012 aasta maikuuni.
Eesti peab Prantsusmaaga regulaarselt erinevaid julgeolekupoliitilisi konsultatsioone.

Siseministeeriumide koostöö

Prantsusmaa ja Eesti siseministeeriumi kontaktid loodi 1997. a. Koostöö raames on nii politseil, piirivalvel, Kodakondsus- ja Migratsiooniametil kui ka Päästeametil olnud mitmeid ühiseid koolitusprogramme. Igal aastal on Eesti politseitöötajatel võimalik õppida Prantsuse kõrgemas politseikoolis, Piirivalveametil on head kontaktid meresandarmeeria ja piiripolitseiga. Siseministeeriumi haldusalas olevatele ametitele on ostetud prantsuse tehnikat, näiteks firma SAGEM sõrmejälgede töötlemise ja otsimise digitaalne süsteem keskkriminaalpolitseile ning firma Thomson-CSF vaatlusseadmed (liikumisandurid) Eesti idapiiril. Koostööd tehakse samuti isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Hea koostöö toimub veel õigusabi palvete lahendamisel, samuti väljaõppe organiseerimisel näiteks eriüksuste koolitamisel.

Põllumajandusalane koostöö

Eesti põllumajandussektori huvi Prantsusmaa turu vastu kasvab pidevalt. Eesti ettevõtjad on olnud järjest enam esindatud peamistel põllumajandusmessidel, nii messi SIAL (Salon international de l’agroalimentaire, Rahvusvaheline põllumajandustoiduainete mess; kui ka publikule suunatud põllumajandusmessi SIA külastavad regulaarselt Eesti Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

2011 a. märtsis kirjutasid Eesti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Prantsuse suursaadik Eestis Frédéric Billet alla administratiivkokkuleppele. Leppega loodud Prantsuse-Eesti partnerlus Hubert Curien ”G. F. Parrot” võimaldab kahe aasta vältel rahastada prantsuse ja eesti teadlaste teadusprojekte, kahe riigi teadlaste meeskondade vahelist koostööd ning lubab teadlastel liituda teise riigi teadlaste meeskonnaga, seda kõike läbi süstemaatilise mõlemapoolse rahastamise. Lühiajalisemate tsüklite kaupa on sellist koostööd tehtud juba aastast 2002.

Keeleõpe

Prantsusmaa toetab läbi Prantsuse Instituudi prantsuse keele õpetamist Eestis. 1998. aastal algatasid Prantsuse saatkond ja Prantsuse Kultuuri ja Keelealase Koostöö keskus riigiametnike prantsuse keele koolitused, mis alates 1999 toimuvad Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF), Prantsusmaa, Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel allkirjastatud lepingu alusel. Tänu nimetatud lepingule on saanud ligi 4000 Eesti riigiametnikku võimaluse õppida prantsuse keelt ja kultuuri.
Väga tihe koostöö on ka erinevate Eesti koolidega prantsuse keele õpetamisel.

Kultuurisuhted

Kultuurikoostöö kahe riigi vahel on väga aktiivne. Eesti kultuuri Prantsusmaal esindab 2007. a. algusest saatkonna juures töötav kultuurinõunik, aastatel 2001-2008 tegutses Pariisis ka Eesti Instituudi filiaal. Eesti kultuuriürituste toimumisel on olnud aegade jooksul aktiivseteks koostööpartneriteks ka Soome ja Ungari Instituudid Pariisis. Kohalikul tasandil on arvuliselt sõprusühinguid, kelle kaasabil organiseeritakse regulaarselt Eestit tutvustavaid üritusi. Tänuväärseteks partneriteks Eesti kultuuri tutvustamisel on Eesti sõpruslinnad: Võru sõpruslinn Chambrey-les Tours, Saue sõpruslinn Quincy-Sous-Sénart, Maardu sôpruslinn Seyne-sur-Mer ning Eesti aukonsulid Prantsusmaal. 2012. aastal on oodata sôpruslinna lepet Tallinna Kesklinna valitsuse ja Lôuna-Prantsusmaal asuva Carcassonne vahel.

2011. aasta suursündmuseks oli Eesti kõigi aegade suurim kultuurifestival Pariisis ja Pariisi regioonis nimega Estonie tonique. Kahe kuu jooksul käis Pariisis üle 200 Eesti esineja ning toimus ligi kui poolsada üritust: kontserte, näitusi, teatrietendusi, filmilinastusi, konverentse ja kirjandusõhtuid. Festival toimus Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja välisministeeriumide koostöös, programmi viisid vahetult ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Erakordselt suure tähelepanu pälvisid eesti koorimuusika (Arvo Pärt ja Veljo Tormis) ettekanded Eesti Filharmoonia Kammerkooori ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Festivali raames sai Prantsusmaal esimest korda näha Eesti teatrit, eriliselt menukad olid Teater NO99 etendused Odéoni teatris. Toimusid suuremahuline Eesti filmi retrospektiiv Pariisi Filmoteegis ja  kummardus stuudiole Nukufilm nimekal Amiensi filmifestivalil ning festivali raames esilinastus prantslase Raphael Gianelli-Meriano portreefilm Jaan Kaplinskist. Asnières’i lossis leidis aset suurejooneline kaasaegse kunsti näitus „Liberté/Vabadus 2011, kahes Pariisi arhitektuurikoolis olid väljas Eesti arhitektuurinäitused ja toimusid loengud Eesti arhitektuurist. Esmakordselt esitleti prantsuse publikule laiemalt ka Eesti pop- ja alternatiivmuusikat ( Chalice, Malcolm Lincoln, Mari Kalkun, Phlox jpt.) - kontserdid  tuntud klubides Point Ephemere, Les Trois Baudets, Triton, aga ka klubimuusikafestivalil „Les Nuits Capitales“ läksid menukalt. Kirjastuselt Babel/Actes Sud ilmus Eesti kaasaegsete autorite proosakogumik „Les Labyrinthes du réel“(„Reaalsuse labürindid“). Väga sooja vastuvõtu osaliseks sai Saint-Martini kanalil randunud viikingilaev „Turm“.

Mais 2012 tutvustati Euroopa päeva/kuu raames Eestisse tagasi pöörduvat viikinglaeva „Turm“ Prantsusmaa teistes linnades: L’Aigle, Saint-Germain-en-Laye ja Nancy.

Festivali „Estonie tonique“ raames andis Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand helilooja Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, auleegioni ordeni rüütlikraadi.
Prantsuse suursaadik Eestis Frédéric Billet tunnustas jaanuaris 2012 Eesti-Prantsuse kultuurisuhete edendajaid. Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni (l'Ordre des Arts et Lettres) said helilooja Helena Tulve, ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve ning festivali Estonie tonique Eesti-poolne koordinaator, Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil. Kunstide ja Kirjanduse ordeni pälvisid ka režissöör Ilmar Raag,  lavastaja (ja prantsuse keele õpetaja) Lembit Peterson, Pariisi orkestri dirigent Paavo Järvi ja Eesti saatkonna kultuurinõunik Pariisis Kersti Kirs. 

Muusika

Aastaid on Eesti muusikud Prantsusmaal olnud hinnatud ning eesti muusika ettekanded (eelkõige Pärt, Tüür, Tormis) on oma koha leidnud paljude prantsuse kollektiivide repertuaaris. Pariisi nimekaid orkestreid dirigeerivad regulaarselt Kristjan ja Paavo Järvi. Viimase leping Orchestre de Paris peadirigendina on pikendatud 2016. aastani. Juba 25 aastat juhatab dirigent Vello Pähn regulaarselt Opéra Garnier’ ballette. Vox Clamantis ja Neeme Järvi on mitmel aastal olnud kuulsa muusikafestivali La Folle journée de Nantes-külalised. Tartu bluusibänd Bullfrog Brown on esinenud kahel korral Beauvais bluusifestivalil. Prantsusmaal tegutsevad muusikutena pianist Tatiana Smelova ja viiuldaja Kirsti Kuusk. Mitmed noored on seotud õpingutega Prantsusmaa konservatooriumites.

Jaanuaris 2012 Bordeaux plaadifirma Talitres poolt välja antud indie-folk bändi Ewert and the Two Dragons plaadi "Good Man Down" ilmumist on saatnud suur publiku- ja meediamenu. Ansamblil on aasta jooksul kavas mitmed turneed, sisaldades ka etteasteid Prantsusmaa suurimatel rockfestivalidel nagu Printemps de Bourges,  Europavox või festival Fnac Live.

Kirjandus

Eesti kirjandus ja luule on prantsuse lugejateni jõudnud tänu väheste tõlkijate nagu Antoine Chalvin, Jean-Luc Moreau, Jean-Pascal Ollivry, Eva Toulouze jpt. aastatepikkusele pühendunud tegevusele. 2004 ilmus Antoine Chalvini tõlkes Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg”. Prantsuse keelde on tõlgitud teiste seas Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Arvo Valtoni ja Karl Ristikivi teoseid. 2008-2010 aastal ilmusid kirjastusest „Gaia“  Tammsaare „Tõe ja õiguse“ viis köidet. 2010.a ilmus prantsuse keeles kirjutava noore eestlanna Katrina Kalda ”Un roman estonien” (”Eesti romaan”) kirjastuses Gallimard; prantslase Richard Millet sulest ilmus samas kirjastuses reisipäevik „Notes sur l’Estonie“ 2011.a.

Kirjastuses Stock ilmunud Sofi Oksaneni romaan “Puhastus” võitis 2010. a Prantsuse maineka kirjandusauhinna Prix Femina étranger. 2011. a ilmus samas kirjastuses ka Sofi Oksaneni „Stalini lehmad“.

Film

Eesti filmikunst on olnud regulaarselt esindatud suurimatel filmifestivalidel nagu Annecy animafilmifestival, Rouen’i Põhjamaade filmifestival, Clermont-Ferrand’i lühifilmifestival, Cannes’i filmifestival vpt. 2008. a võitis Ilmar Raagi film „Klass“ Pariisi festivalil „Les 4 ecrans“ Grand prix;  2011. a võitis Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" Paris Courts Devant rahvusvahelisel festivalil parima välismaise lühimängufilmi tiitli ja žürii eripreemia Nancy-Lorraine’i filmifestivalil Aye-Aye.

2012. a esines Eesti "Eesti film 100" juubeli puhul senisest suuremalt ka Cannes’i filmifestivalil, kus ühtlasi tähistati ka Eesti filmitööstuse ekspordiklastri "Estonian Film Commission" loomist.

2012. a sügisel tuleb nii Eestis kui Prantsusmaal kinolinadele Ilmar Raagi Eesti-Prantsusmaa-Belgia koostöös valminud mängufilm „Une estonienne à Paris“ (Eestlanna Pariisis), milles peaosa mängib legendaarne prantsuse näitlejanna Jeanne Moreau.

Kunst, foto

Alustades Eduard Wiiraltist, on paljud eesti kunstnikud läbi aegade õppinud Pariisis või leidnud oma elupaiga Prantsusmaal: nii õppis skulptor Maire Männik  Académie de la Grande Chaumière’is ja École des Beaux-Arts’is ning  teostas parima osa oma loomingust Prantsusmaal, hiljem on paljud kunstnikud (Urmo Raus, Aili Vahtrapuu jt.) õppinud Prantsusmaal. Täna tegutsevad kunstnikena Prantsusmaal Rein Tammik, Kaia Kiik ja Aire Goutt-Allikmets, Irina Bellaye ja Helina Rääk).

Paljudes Prantsusmaa linnades  (Rennes, Lille, St.Brieuc, Cagnes-sur-Mer, Caen, Paris, Tours, Toulouse jpt.) on viimastel aastatel tutvustatud nii vanemat kui kaasaegset eesti kunsti, fotot, ehte- ja videokunsti ning disaini.

Arhitektuur

Eestis on viimastel aastatel toimunud mitmeid olulisi Prantsuse kunsti- ja arhitektuurinäitusi, millega on kaasnenud ka kunstnike, kriitikute ja kuraatorite kohtumised. Arhitektuurivaldkonnas toimub prantslastega kõige tihedam koostöö üle-euroopalise noortele arhitektidele suunatud arhitektuurivõistluse Europan korraldamise raames.
Märtsis Strasbourgis toimunud Eesti päevade raames sai Strasbourgi arhitektuuriülikoolis kuulata loengut eesti kaasaegsest arhitektuurist ning eksponeeriti näitust „50 maja“. 2011.a. suvel toimus arhitektuuriajakirjanike visiit Eestisse, mille tulemusena ilmusid kandvad artiklid Eesti kaasaegsest arhitektuurist ajakirjas D’A ja A Nous Paris ja tekkinud on laiem huvi Eesti arhitektuuri vastu.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter