Eesti ja Šveits

Kahepoolsed suhted

Šveitsi Konföderatsioon tunnustas Eesti Vabariiki 22. aprillil 1922. Diplomaatilised suhted Eesti ja Šveitsi vahel sõlmiti 1938. aastal, kui Eestisse akrediteeriti Šveitsi Soomes resideeriv saadik.
Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu ning taastunnustas Eesti Vabariiki 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 4. septembril 1991. aastal.

Peale Eesti taasiseseisvumist nimetati esimeseks suursaadikuks Šveitsis Toivo Tasa (1995-1999), asukohaga Viinis. Järgnevalt esindasid Eestit Šveitsis suursaadikud Mart Laanemäe (2000-2003) ja Katrin Saarsalu-Layachi (2003-2009). Jaanuar 2011- oktoober 2012 oli Eesti suursaadikuks Šveitsis Katrin Saarsalu-Layachi, kes resideeris Tallinnas. Eesti suursaadikuks Šveitsi Konföderatsioonis on alates 18.10.2012 Gert Antsu, kes resideerib Brüsselis.

Eestil on Šveitsis kaks aukonsulit - Zürichis ja Genfis. Zürichi lähedal Stäfas tegutsev aukonsul Hans Graf, on ühtlasi ka Šveitsi parlamendiliikmeid ühendava ühenduse Pro Baltikum tegevsekretär. Aukonsul Matteo Inaudi alustas tööd Genfis 2009. aasta sügisel. Genfi aukonsulaadi pidulik avamine leidis aset 2010. aasta veebruarikuus. Šveitsi suursaadikuteks Eestis on olnud Sven Meili (1995-1999), Hansrudolf Hoffmann (1999-2001), Pierre Chrzanovski(2001-2005) Josef Bucher (2006-2010), Maurice Darier (2010-2012) ning alates 17.septembrist 2012 on Šveitsi suursaadikuks Eestis Walter Haffner. Šveitsi suursaadik resideerib alaliselt Lätis.

Šveitsi aupeakonsuliks Eestis on alates 2010. aasta jaanuarist Andreas Lehmann.Tallinnas asub ka Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoda, mida juhib Jürg Würtenberg.

Eesti ja Šveitsi kahepoolseid häid ja sõbralikke suhteid iseloomustavad regulaarsed kontaktid. Toimunud on mitmeid kõrgetasemelisi visiite.

Visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Šveitsi vahel kehtib alates 1. märtsist 1998 viisavabadus. Samast kuupäevast on jõus ka Eesti ja Šveitsi vaheline kokkulepe riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kohta. Lisaks mainitule on Šveitsi ja Eesti vahel sõlmitud ning kehtivad järgmised valitsustevahelised lepingud:

• Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 18.08.1993)
• Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 27.08.1997)
• Kokkulepe regulaarse lennuühenduse kohta (jõustus 21.04.1999)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.07.2004)
• Laienenud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise raamkokkulepe (jõustus 29.04.2008)
• Eesti Vabariigi ja Šveitsi konföderatsioon viisaküsimustes esindamise leping (jõustus 1.01.2011

Lisaks reguleerivad Eesti ja Šveitsi suhteid alates 1. maist 2004, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi konföderatsiooni vahel sõlmitud ning jõustunud lepingud.

Majandussuhted

Eesti ja Šveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. Olulise tähtsusega kahe maa majandussuhete arengule on Eesti ja Šveitsi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustumine 12.07.2004.

Kahe riigi vahelisi ärisidemeid on aidanud elavdada Tallinnas asuv Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (SBCC) ja Zürichis asuv Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (HSB), samuti Šveitsi Ekspordi ja Väliskaubanduse Arenduskeskus (OSEC), kelle kaasabil on toimunud Baltikumi tutvustavaid üritusi, sealhulgas ettevõtjate reise mõlemas suunas. Nüüdseks on Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja sekretariaat liitunud Šveitsi Kesk-Euroopa Kaubanduskojaga (SEC), nende ühiseks filiaaliks on saanud Tallinnas tegutsev Šveitsi-Balti Kaubanduskoda.

Kaubavahetus

Eesti kaubavahetus Šveitsiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades Eesti põhikaubavahetuse käibest ca 0,6%. Kaubavahetuse kogukäive 2011. aastal oli  140,1 mln EUR, sellest eksport moodustas  39,2 mln EUR ja import  100,9 mln EUR. Šveits oli 2011. aasta kokkuvõttes tähtsuselt Eesti 25. kaubanduspartner. Eesti ekspordib Šveitsi peamiselt loomseid tooteid, vääriskive ja –metalle, juveelitooteid, masinaid ja seadmeid ning puitu ja puidutooteid. Šveitsi impordis Eestisse on ülekaalus vääriskivid ja –metallid, juveelitooted, meditsiini- ja mõõteaparatuur, kellad ning masinad ja seadmed.

Eesti-Šveitsi kaubavahetus 2005-2011:

Allikas: Statistikaamet

Šveitsi investeeringud Eestisse

Eesti Panga andmeil moodustasid 31.12.2011 seisuga Šveitsi otseinvesteeringud Eestisse  187 miljonit eurot, mis moodustab 1,0% kõigist Eestisse tulnud välisinvesteeringutest. Valdav osa investeeringutest on läinud töötlevasse tööstusesse ja kinnisvarasse, väiksemas mahus  finants- ja kindlustustegevusse ning  kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. Seisuga  29.02.2012 oli Äriregistri andmetel Eestis registreeritud kokku   167 Šveitsi osalusega äriühingut, millest  93 põhines 100% Šveitsi kapitalil. Suurimad Šveitsi osalusega ettevõtted Eestis on AS Repo Vabrikud (puitlaastplaadi tootmine), Silmet AS (haruldaste metallide tootmine), Ekspress Grupp AS (meedia), United Motors AS (sõiduautode ja väikebusside hulgi- ja jaemüük) ja Trüb Baltic AS.

Šveitsi toetusel elluviidud projektid Eestis

Käesoleva kümnendi algupoolel abistas Šveits Eestit peamiselt kahepoolsete projektide kaudu. 18 erinevat abiprojekti (üldmaksumusega ca 150 miljonit krooni ehk 15 miljonit Šveitsi franki) olid põhiliselt suunatud infrastruktuuri arendamisse, ent lisaks ka keskkonnahooldusesse (Tallinna, Tartu ja Otepää veepuhastussüsteemide täiustamine, Võru jäätmemajanduse väljaarendamise, Eesti Kaardikeskuse arendamine, Tallinna Kaarli kiriku oreli restaureerimisse jm.) Prison Fellowship Internationali raames andis Šveits laialdast materiaalset abi Eesti vanglatele (meditsiinilised ja olmevahendid, riided).

Kümnendi teisel poolel on Šveits toetanud Eestit ja teisi EL uusliikmeid spetsiaalse programmi kaudu, eesmärgiga vähendada EL liikmesriikide vahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. 2004. aastal eraldas Šveits kümnele EL-ga liitunud riigile kogusummas 1 miljard Šveitsi franki. Eestile määratud abisumma moodustab sellest ligi 40 miljonit franki (u. 390 miljonit krooni). Toetusrahade jaotuspõhimõtted ning rakendusvaldkonnad määrati kindlaks koostööprogrammi raamlepinguga, mille Eesti poolt kirjutas 20.12.2007 alla rahandusminister Ivari Padar. Täpsemat teavet Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kohta leiab aadressilt www.fin.ee/shveits.

Kaitsealane koostöö

Eesti ja Šveitsi kaitsealased suhted on usalduslikud ja tihedad, hõlmates erinevaid koostöövorme materiaalsest abist väljaõppe ning nõustamiseni. Toimunud on mitmeid kõrgetasemelisi visiite. Šveits on pakkunud Eesti riigiametnikele täiendõppevõimalusi mainekas Genfi Julgeoleku Poliitika Keskuses (GCSP). Alates Balti kaitsekolledži asutamisest on Šveits olnud üks kooli kuuest suurimast doonorist. Aastatel 1998 kuni 2002 töötas kolledžis Šveitsi õppejõud. Samuti on mitmed Šveitsi külalislektorid käinud kolledžis loenguid pidamas. Pärast 2008. aastat Šveits Eestisse kaitseatašeed määranud ei ole. Eesti lõpetas kaitseatašee akrediteerimise Šveitsi augustist 2011.

Kultuurisuhted

Eesti ja Šveitsi vahelised kultuurisuhted on aastatega kujunenud mitmekülgseteks, tihedamad kontaktid viimastel aastatel on tekkinud muusika ja teatrikunsti vallas. Viimaste aastate jooksul on kahepoolne kultuurivahetus toimunud peamiselt siiski otsekontaktide vahendusel.
2011. aasta septembris  sai Neeme Järvist Šveitsi sümfooniaorkestri Orchestre de la Suisse romande (asutatud 1918. aastal) arvult 9. kunstiliseks ja muusikaliseks juhiks. Šveitsi erinevate orkestritega on side ka Kristjan Järvil, kes on üks Baseli kammerorkestri külalisdirigentidest ja muusikaline nõustaja ning juhatanud maailma üht vanimat ja pikema ajalooga (asutatud 1629. aastal) orkestrit Winterthur Musikkollegium.

Lugemissaal ja lugemistuba

Eesti Rahvusraamatukogus on alates 1997. aasta sügisest avatud Šveitsi saal, mille ülesanne on vahendada Šveitsi ühiskonna- ja kultuurielu ning edendada Eesti ja Šveitsi vahelisi kontakte. Lugemissaalis leidub teoseid nii poliitika, õiguse, majanduse, kultuuri, ajaloo kui ilukirjanduse vallast. Pakutav lugemisvara on nii saksa kui vähesel määral prantsuse, inglise, kui itaalia keeles. Lugemissaali taasavamine avaramates ruumides leidis aset 2001. aasta juulis president Leuenbergeri visiidi käigus.

Šveitsi lugemistuba avati septembris 2007 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis Šveitsi Suursaatkonna, Pro Helvetia ja Gebert Rüfi fondi toel. Lugemistoa kogudes on hulgaliselt kaasaegset saksakeelset Šveitsi kirjandust, mis annab hea võimaluse Šveitsi kui turistide meelismaa tundmaõppimiseks.

Haridusalane koostöö

Eesti ja Šveitsi vaheline üliõpilaste ning teadurite vahetus on olnud aktiivne ja edukas. Pikka aega on Šveitsi saatkond Helsingis vahendanud Eesti üliõpilastele Šveitsi valitsuse stipendiume.

Eesti riik pakub õppimise toetuseks järgmist:

• Eesti üliõpilastele/teadlastele erinevad stipendiumid ja toetused õppimiseks või teadustööks Šveitsis. (2010/2011 õppis Šveitsis veterinaaria ja põllumajanduse erialadel doktorantide ja magistrantide riikliku koolitustoetuse ja Kristjan Jaagu riikliku stipendiumiprogrammi raames 3 tasemeõppe üliõpilast Eesti Maaülikoolist.)
• Šveitsi üliõpilastele igal õppeaastal 2 täisstipendiumi õppimiseks Eesti ülikoolides.

Šveitsi valitsus pakub Eestile igal õppeaastal järgmisi stipendiume:

• ülikooli stipendiumid noortele teadlastele (Research fellowships);
• kunsti ja muusika stipendiumid magistri- ning doktoriõppe üliõpilastele (Arts scholarships);
• rakenduskõrgkoolide stipendiumid (va. õpetajakoolitus) magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele (University of applied sciences scholarships).

Aktiivne ja edukas üliõpilaste ning teadurite vahetus on toimunud ka Tallinna Tehnikaülikooli Šveitsi – Balti koostöövõrgustiku (Swiss Baltic Net kontaktkeskus) vahendusel.

Eestlased Šveitsis

Šveitsis tegutseb Šveitsi Eesti Selts (www.eestiselts.ch), mis koondab endas eestikeelseid ja –meelseid inimesi. Selts on tegutsenud juba üle 60 aasta. Momendil asub seltsi peakorter Zürichis. Liikmeskond koosneb Eesti kodanikest, etnilistest eestlastest, kes on Šveitsi kodanikud, Eesti kodanike šveitslastest abikaasadest ning lastest, kes on samuti Šveitsi kodanikud. 2004. aastal korraldatud rahvaloenduse järgi elab Šveitsis umbes 165 eestlast, kellest enamus on koondunud Genfi ja Zürichi ümbrusesse.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter