Välisminister Urmas Paet: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli tuleb suurendada inimõiguste tagamisel

Nr 124-E

Välisminister Urmas Paet ütles täna Reykjavíkis rahvusvahelisel inimõigustealasel konverentsil, et Eesti peab oluliseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) rolli suurendamist rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel ning inimõiguste tagamisel maailmas.

Välisminister Paeti sõnul peab Eesti oluliseks toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd ning ka kohustus kaitsta põhimõtte järgimist riikide poolt. „See tähendab, et riikidel on kohustus ära hoida ja takistada oma elanikkonna vastu suunatud genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude toimepanemist. Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on aga tähtis roll selliste kuritegude toimepanijate karistamisel,“ sõnas Paet.

„Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja kohustus kaitsta põhimõte moodustavadki seeläbi ühisrinde inimõiguste tagamise eest seismisel ja karistamatuse vastu võitlemisel,“ rõhutas Eesti välisminister. Seetõttu on Paeti sõnul Eesti sooviks, et kohustus kaitsta raames keskendutaks eelkõige ennetusele ja heidutusele  ning et selle põhimõtte tähtsustamisele pöörataks rahvusvahelisel areenil senisest rohkem tähelepanu ning seda ka inimõiguste kontekstis. „Raskete inimsusevastaste kuritegude toimumise tõenäosus on suurem nendes riikides, kus inimõiguste rikkumised on juba aset leidmas,“ lisas ta.

Samuti märkis välisminister oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli suurendamine ning kohtu ülemaailmse kehtivuse saavutamine. „Praegu on kriminaalkohtul 122 liiget, kuid soovime, et see arv kasvaks,“ ütles ta. Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab Paeti sõnul olla vajalik vahend kohustus kaitsta põhimõtte kindlustamisel vaid sellisel juhul, kui kohtul on laialdane riikide poliitiline toetus.

Kohustus kaitsta (R2P - Responsibility to Protect) on 2005. aastal ÜROs loodud initsiatiiv. See on aktiivses kujunemisjärgus olev norm, mis põhineb lähenemisel, et suveräänsus ei ole mitte ainult õigus, vaid ka vastutus. Algatus keskendub genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse ärahoidmisele. Kontseptsioon tugineb kolmele sambale: 1) riigil on kohustus kaitsta oma elanikkonda genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja teiste inimsusevastaste kuritegude eest 2) rahvusvahelisel kogukonnal on vastutus aidata riiki tema kohustuse täitmisel 3) kui riik ei ole võimeline oma elanikkonda kaitsma ja rahumeelsed meetmed on ammendatud, lasub rahvusvahelisel kogukonnal kohustus sekkuda muude mõjutusvahenditega, näiteks majandussanktsioonidega. Sõjalist sekkumist kaalutakse viimase võimalusena.


Lisainfo konverentsi kohta: http://www.humanrights.is/english/news/nr/3305


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
513 8689
press@mfa.ee
www.vm.ee