ÜRO Peaassamblee võttis vastu relvakaubanduslepingu

Nr 111-E
 

2. aprillil võttis ÜRO Peaassamblee 154 poolthäälega vastu relvakaubanduslepingu, et avada see allkirjastamiseks 3. juunil 2013. aastal ÜRO juures.

Eesti oli välisminister Urmas Paeti sõnul resolutsiooni kaasalgataja ning on läbirääkimiste ettevalmistuste algusest peale toetanud tugeva relvakaubanduslepingu välja töötamist, mis sätestaks võimalikult kõrged ja efektiivsed vedude standardid nii relvade eksportijatele ja importijatele kui ka transiidimaadele ja vahendajatele.

Paeti sõnul on tegemist ajaloolise kokkuleppega. „Maailmas eksisteerib arvukalt kaubandusregulatsioone, aga relvakaubandust ei reguleeri praegu ükski globaalne lepe. Ometi mõjutavad relvatarned väga tugevalt nii riikide julgeolekut kui ka inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust,“ sõnas välisminister Paet. „Soovime, et relvakaubanduslepingust saaks üldtunnustatud rahvusvaheline kokkulepe, mille põhimõtteid järgitaks iga tarneotsuse puhul,“ lisas ta.

Lepingu läbirääkimiste lõppvoor toimus 18.-28. märtsil ÜRO juures ja Eesti oli läbirääkimiste üks asepresidentidest. Lepinguga keelustatakse tavarelvade, laskemoona ja relvaosade tarned, kui sellega rikutakse ÜRO relvaembargosid või muid asjakohaseid siduvaid rahvusvahelisi kohustusi või kui nende relvadega võidakse panna toime genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid. Tarneotsuste tegemisel peavad riigid arvesse võtma nende vedude mõju rahule ja julgeolekule ning et relvi ei kasutataks rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste tõsisteks rikkumisteks ning rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevusele ja terrorismile kaasa aitamiseks. Samuti peab arvesse võtma relvade illegaalsele turule liikumise ohtu.

Relvakonfliktides hukkub igal aastal üle 500 000 inimese, kellest enamus on tsiviilisikud. Lepingu jõustudes suureneb riikide vastutus relvatarnete eest, mis aitab kaasa rahu ja julgeoleku kindlustamisele. Kahaneb illegaalne relvakaubandus ning sellega kaasnevad inimohvrid ja kannatused. Kuna Eestis on relvatarnetele tugevad regulatsioonid ja selged põhimõtted, siis toetab Eesti selles valdkonnas ühesuguseid ning võimalikult kõrgeid rahvusvahelisi standardeid.

Lepingu ettevalmistused kestsid ÜRO juures alates 2006. aastast, kokku 7 aastat. Läbirääkimised toimusid diplomaatilistel konverentsidel juulis 2012 ja märtsis 2013. Viimastel kõnelustel ei jõutud teksti osas konsensuslikule kokkuleppele ja liikmesriigid otsustasid saata lepingu vastu võtmiseks ÜRO Peaassambleele. Relvakaubandusleping jõustub 90 päeva pärast seda kui 50 riiki on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad.

Lepingu tekst: http://www.un.org/disarmament/ATT/docs/Draft_ATT_text_27_Mar_2013-E.pdf

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
521 6821
press@mfa.ee