Eesti ja Taani

Kahepoolsed suhted

Taani Kuningriik oli Islandi järel teine riik, mis 1991. aasta augustis (24.08.1991) taastas taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted. Esimene suursaadik Otto Borch lähetati Kopenhaagenist Eestisse 26. augustil 1991, mõned päevad pärast diplomaatiliste suhete taastamist. Borchile järgnes Sven Erik Nordberg (1991-1994), kelle omakorda vahetas välja Svend Roed Nielsen (1995-2000). Talle järgnesid Jørgen Munk Rasmussen (2000-2005) ja Kirsten Rosenvold Geelan (2005-2009) ja Uffe A. Balslev (2009-2012). Alates 2012. aasta augustist on Taani suursaadikuks Eestis Søren Kelstrup.

1990. aasta detsembrikuus avati Taanis Eesti esimene välisesindus peale Teist maailmasõda - Balti Infokeskus Kopenhaagenis. Esimene Eesti Vabariigi suursaadik Taanis oli Arvo Alas (1991-1996), seejärel esindasid Eestit Jüri Kahn (1996-2001), Taavi Toom (2001-2006) ja Meelike Palli (2006-2011). Alates 2011. aasta augustist on Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Taanis Katrin Kivi.

Eestit esindab Taanis ka viis aukonsulit: Søren Claus Kjær Põhja- ja Kesk-Jüütimaal, Ulrich Holstein-Holsteinborg Holsteinborgis, Elon Studsgaard Bornholmil, Bo Stærmose Odenses ja Thomas Graversen Lõuna-Jüütimaal.

Visiidid

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Taani suhted on arenenud konstruktiivselt ja stabiilselt, mida iseloomustab tihe koostöö nii poliitilisel tasandil kui ka majanduse, kultuuri ja riigikaitse alal.

Taani oli Põhjamaadest esimene, kes 1993. aastal sõlmis Eestiga viisakohustuse kaotamise lepingu.

Rahvusvahelisel tasandil väljendas Taani mitmete aastate vältel korduvalt oma tugevat toetust Eesti liitumisele Euroopa Liidu ja NATOga. Taani tugevat toetust EL laienemisele näitas ka tõsiasi, et esimese riigina ratifitseeris Taani 4. juunil 2003 EL liitumislepingu.

Head suhted on kahe riigi parlamentide vahel, aastate jooksul on toimunud nii kõrgetasemelisi visiite kui ka mitmeid töiseid kohtumisi. 2007 novembris loodi Riigikogus Eesti-Taani parlamendirühm, mida juhib Indrek Saar. Intensiivne koostöö toimub Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide koostöö raames.

Viimastel aastatel on kontaktid muutunud nii tihedaks ja ulatuslikuks, et enamik kahepoolseid projekte ja programme kavandatakse ja viiakse ellu ametkondade ning kohalike omavalitsuste tasemel. Mitmed Eesti ja Taani omavalitsused on sõlminud kahepoolsed koostöölepingud.

2007. aastal loodi Eestis Taani-Eesti Kaubanduskoda.

Taani on olnud suurim kahepoolse abi andja Eestile. Aastatel 1992-2003 toetas Taani Eestit kokku 2,3 miljardi Eesti krooniga (147 miljoni euroga). Suurema osa abist on moodustanud keskkonnaprogrammid (sh energeetika, Balti Agenda 21 rakendamine), kaitseküsimustele suunatud toetus (toetus NATO liikmelisuse ettevalmistamisele) ja eurointegratsiooni alane (FEU programm) koostöö. Peale Eesti liitumist ELiga 2004. aastal jõudis abi minimaalsele tasemele ja toimus lõppjärgus olevate projektide viimistlemine.

Eesti ja Taani kaitsekoostöö on aastaid olnud heal tasemel. Taani on koordineerinud mitmeid Balti riikide riigikaitse ülesehitamiseks mõeldud rahvusvahelisi projekte ning abistanud BALTBATi, BALTRONi ja BALTNETi rajamisel ning edasisel tegevusel. Märtsis 1994 sõlmitud riigikaitsealane koostööleping Taaniga oli Eestile esimene riikidevaheline kaitsekoostööalane raamleping. Taanis on saanud väljaõpet NATO stabiliseerimisjõudude SFOR koosseisus Bosnias olnud Eesti rahuvalvajad, samuti Kosovos Taani pataljoni juhtimise all teeninud Eesti luurerühm. Lisaks sellele on taanlased andnud täiendkoolitust Eesti kaitseväe ohvitseridele, kadettidele ja kaitseministeeriumi ametnikele.

2010. aastast resideerib Kopenhaagenis Eesti kaitseatašeena kolonelleitnant Toomas Peda. Alates 2012. aasta juulist on Taani kaitseatašeeks Eestis (ka Lätis ja Leedus) kolonel Søren Frausig, resideerimisega Vilniuses.

Lepinguline baas

Eesti ja Taani vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping (jõustus 28.07.92)
• Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 24.02.93)
• Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.05.93)
• Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks (jõustus 27.08.93)
• Vastastikuse tollialase abistamise kokkulepe (jõustus 25.11.93)
• Lennundusleping (jõustus 29.11.93)
• Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
• Kokkulepe diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni juures asuva esinduse töötaja ülalpeetavate töötamise kohta vastuvõtvas riigis (jõustus 27.08.02)
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli rakendamisel tehtava koostöö alane vastastikuse mõistmise memorandum (jõustus 25.09.03)
• Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 07.04.05)

Majandussuhted

Kaubavahetus

Taani hõivas  2011. aastal  Eesti kaubavahetuses 14. koha, moodustades vaid 2% Eesti kogukaubavahetusest.

Kaubavahetuse kogumaht 2011  aastal oli 503,4 miljonit EUR ning kaubavahetuse saldo oli Eesti suhtes positiivne 101,4 miljoni EUR ulatuses. Ekspordi maht oli 302,4 miljonit EUR (11. koht) ja import 200,9 miljonit EUR (14. koht).

2012. aastal oliEesti ja Taani vahelise  kaubavahetuse kogukäive 520,8 miljonit EUR,  millest import moodustas 223,0 miljonit EUR ja eksport 297,8 miljonit EUR. Kaubavahetuse saldo oli Eesti suhtes positiivne 74,8 miljoni euroga.

Kaubavahetus 2005-2012 (miljonit EUR):

Suurimaks Eesti ekspordiartikliks Taani 2012. aastal olid  puit ja puidutooted (26,5%) ning peamisteks impordiartikliteks masinad ja seadmed (16,8%).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Buumi tipul oli Taani saavutanud pingereas 4. koha, kuid majanduslanguse tingimustes on investeeringud märkimisväärselt vähenenud.

Eesti Panga andmetel oli Taani otseinvesteeringute maht Eestisse 2012. aastal 331,1 miljonit EUR (2,3%) ja sellega hõivab Taani lähteriikide seas 8. koha.

Ligi pool Taani otseinvesteeringute mahust Eestis on suunatud finants- ja kindlustussektorisse, lisaks veel töötleva tööstuse ja veondus - laondus sektoritesse, kinnisvara, transpordi ja side ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkondadesse. Eesti Ettevõtteregistri andmetel on Eestis registreeritud 240 Taani osalusega ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringute maht Taani oli 2012. aastal 11, 2 miljonit EUR, moodustades 0,3 % Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Taani asus Eesti välisinvesteeringute pingereas 20. kohal.

Turism

Viimastel aastatel on märgata taanlaste suurenevat reisihuvi Eesti vastu.  Kui 2009. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 12036 Taanist pärit isikut, siis  2010 aastal ööbis Eestis 11140 Taani elanikku.  2011 aastal külastas Eestit 13902 ja 2012. aastal registreeriti 14091 Taani elaniku ööbimine Eestis.

Kultuurisuhted

Olulist osa Taani-Eesti kultuurisidemete hoidmisel ja arendamisel etendab 1990. a. Taani toetusel asutatud Taani Kultuuriinstituut Tallinnas (www.dankultur.ee). Instituut on aastate jooksul toonud Eestisse kontsertkollektiive, vahendanud kunstinäitusi ning algatanud Taani filminädalate ja Põhjamaade filmifestivalide korraldamise. Samuti on Taani Kultuuriinstituut edendanud taani kirjanduse tõlkimist eesti keelde ning teinud koostööd Eesti erinevate institutsioonidega haridus- ja sotsiaalprojektide osas.

Novembrist 1991 tegutsevasse Eesti-Taani Seltsi on koondunud taani keele, kultuuri ja ajaloo huvilised eestlased. Samaväärne on taanlaste huvi Eesti vastu — sõsarorganisatsiooni Taani-Eesti Selts kuulub ligi 400 liiget. Taanis elavad eestlased on loonud ühenduse "Eesti Kodu". Eesti-Taani kultuurisuhete arendamisele aitab kaasa ka Eesti Vabariigi suursaatkond Kopenhaagenis, seda eesti kunstnike, muusikute ja teiste kultuuritegelaste ning nende loomingu tutvustamise kaudu Taanis.

2012 aastal  leidsid suurima vastukaja Taanis  helilooja Arvo Pärdi loomingu ettekanded ja dirigent Kristjan Järvi tegemised, keda siinsed muusikaringkonnad hästi tunnevad.

Erinevaid Eestit tutvustavaid üritusi toimus Taanis 2012 aasta jooksul pea iga kuu. Markus Kasemaa näitus „Figuurid 1“ oli Taanis ülal kolmes erinevas paigas: Copenhagen Business Schoolis (01.02.-15.03.12), Kopenhaageni suurimas ostukeskuses Field´s (07.04.-31.5.12) ja Lõuna-Taani Ülikoolis Odeses (05.11.-30.11.12).

Aasta algusest kuni aprilli lõpuni oli Eesti saatkonna endistes ruumides ülal Kelli Valk-Kagovere graafikanäitus.  Lisaks avati augustis Kopenhaagenis Läänemere Arengufoorumi (Baltic Develoment Forum) uues peakorteris, samaaegselt foorumi soolaleivapeo ning BDF’i direktori Hans Braski 50. juubelisünnipäevaga ka kunstnik Katrin Valdre maalide näitus „A Soul of Water“.

2012 aasta aprillis Danske Radio Kontserdimajas kogu 2012 aasta olulisim esindusüritus ehk kontsert „Pärt ja Järvi“ ja detsembris samas Kontserdimajas „Järvi ja Bernstein“ kontserdid.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter