Eesti ja Türgi

Kahepoolsed suhted

Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist maailmasõda oli Türgi suursaadikuks Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideerivaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Aastatel 2001-2005 oli Türgi suursaadik Eestis Ömer Altuğ – esimene Türgi suursaadik resideerimisega Tallinnas. Ajavahemikus 15. detsember 2005 – 14. aprill 2009 oli suursaadikuks Fatma Şule Soysal. Türgi praeguseks suursaadikuks Eestis on pr. Ayşenur Alpaslan, kes andis oma volikirjad president Ilvesele üle 29. oktoobril 2009.

Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli alates 1996. aastast Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), veebruaris 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras. Praegune Eesti suursaadik Türgis Miko Haljas andis Türgi presidendile Abdullah Gülile oma volikirja üle 8.oktoobril 2012. aastal.

Eestil on Türgis kolm aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002. aastal avati aukonsulaat Antalya kuurortlinnas, kus on aukonsuliks Ethem Okudur. 8. juunil 2010. avas kultuuriminister Laine Jänes aukonsulaadi Bursa linnas, kus aukonsuliks on Barış Kaya.

Riigikogu XII koosseisus on Eesti-Türgi parlamendirühmas 26 liiget, esimeheks on Kadri Simson.

Türgi Rahvusassamblees on loodud Türgi-Eesti parlamendigrupp, mida juhib hr. Erdal Kalkan.

Visiidid

Lepinguline baas

1924. a. sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. a. Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel 6 lepingut ja muutmiskokkulepet (nt. kaubandus- ja laevandusleping ning maksete õiendamis-leping). Hetkel on Eesti ja Türgi vahel loodud piisav lepinguline baas kahepoolseks koostööks, sõlmitud on järgnevad 15 kehtivat kahepoolset lepingut ning programmi:

1. sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
2. kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
3. rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
4. kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
5. leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97, muudetud 26.09.2008)
6. tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
7. investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
8. kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
9. valitsustevaheline kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostööprogramm (jõustus 28.11.2005)
10. leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
11. kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
12. salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
13. lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
14. tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)
15. leping viisanõuete kaotamise kohta Eesti tavapasside omanikele (jõustus 12.07.2008)

Kahepoolne koostöö

Eesti-Türgi suhted on väga head ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurialase koostöö edasiarendamine. Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab geostrateegiline sarnasus, lähedased seisukohad enamikes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.

201 ja 2011. aastal jätkusid väga head ja tihedad suhted Türgiga. Toimus mitu olulist visiiti. President Toomas Hendrik Ilves külastas Türgit isegi kahel korral. 15.-18. Aprillil 2011 toimunud ametliku visiidi käigus kohtus president Ilves Türgi president Güli, peaminister Erdoğani ning Rahvusliku Suurassamblee esimehe Şahiniga. Samuti pidas president Ankara Bilkenti ülikoolis loengu teemal “Turkey and Estonia – yesterday, today and tomorrow”. Teist korda külastas president Ilves Türgit seoses Arvo Pärdi teose esmaettekandega. Kontserdile eelnes ja järgnes mitmeid olulisi sündmusi: Eesti ja Türgi presidentide kahepoolne kohtumine, kultuuriministrite kohtumine, Tallinna ja Istanbuli linnapeade kohtumine.

24.-27. mail viibisid Ankaras Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed. Tegemist oli esmakordse sellelaadse visiidiga Türki. Kohtuti põhiseaduskomisjoni esimehe B. Kuzu, inimõiguste komisjoni esimehe Üsküli ning võrdõiguslikkuse komisjoni esinaise Akşitiga.

Kahe riigi välisministeeriumide vahel on toimunud regulaarsed konsultatsioonid. 17. märtsil 2010 toimusid Tallinnas välisministeeriumidevahelised konsultatsioonid julgeolekupoliitika küsimustes. Türgi-Eesti konsulaarkonsultatsioonid toimusid 29. jaanuaril 2010 Tallinnas. 8. veebruaril 2010  viidi  Ankaras läbi Eesti-Soome-Türgi kolmepoolsed poliitilised konsultatsioonid. Türgi välisministeeriumi EL osakonna direktor A. Başağa külastas Tallinna 31.05.2011, millele järgnesid 12.10.2011 poliitilised konsultatsioonid Ankaras .

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning on üldiselt arenenud stabiilselt. Eriti kiired arengud kaubavahetuses toimusid Türgiga aastatel 2004–2006, peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 2011. aastal oli Türgi Eestile kogukäibelt 22. kaubanduspartner (osatähtsus 0,8% kogukaubavahetusest). Riikide järjestuses hoidis Türgi ekspordi osas 18. kohta (osatähtsus 1,2%) ning impordi osas 28. kohta (osatähtsus 0,4%). Võrreldes 2010. aastaga suurenes kaubavahetus 2011. aastal ca 40%, s.h. eksport ligi 50%. Import Türgist suurenes 2011. aastal üle 30%. Kaubavahetuse saldo Türgiga on jätkuvalt positiivne.

Kaubavahetus Türgiga 2006–2011 (mln eurot)

Allikas: Eesti Statistikaamet
 

Olulisemad ekspordiartiklid 2011. a.:

• Metall ja metallitooted - 77,6%
• Masinad ja seadmed  - 5,5%
• Elusloomad - 4,8%

Olulisemad impordiartiklid 2011. a.:

• tekstiil ja tekstiilitooted - 29,3%
• masinad ja seadmed  - 29%
• metall ja metallitooted  - 13,3%
• transpordivahendid  - 5,4%

Investeeringud

Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki.
Seisuga 31.12.2011 oli Türgi otseinvesteeringuid Eestis 2,8 mln eurot (ca 0,02% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest) ja Eesti otseinvesteeringuid Türgis 2 mln eurot (0,06 % kõigist Eesti otseinvesteeringutest välisriikides).

Türgi peamised investeeringud Eestis olid tehtud veonduse ja laonduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades, aga ka töötlevas tööstuses; info ja side sektoris; kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalaseses tegevuses.

Eesti investeeringud Türgis on põhiliselt hulgi- ja jaekaubanduseses ning kinnisvaraalases tegevuses.

29.-30. septembril 2010 viibis Tallinnas Türgi Düzenli maakonna delegatsioon tutvumaks ärivõimalustega Eestis. Toimus seminar Kaubandus- ja tööstuskojas, kohtumine EAS-is ning külastati IT-demokeskust. Sarnaseid visiite on edaspidi plaanis korraldada teistegi Türgi maakondade esindajatele.

Äriregistri andmetel oli seisuga 29.02.2012 Eestis registreeritud 14 Türgi kapitaliga äriühingut. Tegutsevatest ettevõtetest olid seitse 100% Türgi kapitaliga. 2009. aastal sisenes Eesti turule Türgi magusatootja Güllüoğlu, avades oma esinduskaupluse Tallinnas.

Turism

Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud ajal kasvas aasta-aastalt Eestit külastanud Türgi turistide hulk, samas nende arv oli suhteliselt väike. Huvi Eesti vastu on tõusnud pärast Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamist. Eestis ööbivate turistide arvu poolest on Türgi siiski üks väiksema osatähtsusega Euroopa riike: 2007. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 980, 2008. aastal 2861,  2009. aastal 2745, 2010. a 3560 Türgi turisti. 2011. aastal kasvas Türgi turistide huvi Eesti vastu, aasta jooksul ööbis majutusasutustes 4 720 inimest. Valdav osa Türgi turistidest peatus Tallinnas, lisaks Tartus ja Saaremaal.

Eestlaste huvi Türgi vastu on olnud palju suurem, mis on seletatav Türgi geograafilise asendi ja soojema kliimaga. 2007. aastal külastas Türgit reisifirmade vahendusel 20 320 ja 2008. aastal 22 003 Eesti turisti. 2009. aastal lähetasid Eesti reisifirmad Türki 27 384 Eesti turisti. Võrreldes 2008. aastaga oli reisile lähetatute arv 2009. aastal kasvanud, samas oli reisi keskmine kestus inimese kohta vähenenud.

Paljud eestlased sõidavad Türki ka iseseisvalt või teiste riikide turismifirmade vahendusel.

Kultuuri- ja haridusalane koostöö

1994. aastal sõlmitud ja 22. septembril 1999 jõustunud kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe on aluseks kahe riigi vahelisele reaalsele koostööle kultuuri ja hariduse vallas.

Türgi kirjanduse ilmumisele Eestis on kaasa aidanud kirjanikud-tõlkijad Ly Seppel, Andres Ehin ja Ain Kaalep. Türgi tänapäeva kuulsama prosaisti Yasar Kemali teose "Madu maha tappa" ning türgi 20. sajandi luule kogumiku "Isahirve öö" väljaandmist on toetanud Türgi saatkond. 1999. aastal ilmus ajakirja "Akadeemia" Türgile pühendatud erinumber.

Tartu Ülikoolis on türgi keelt õpetatud alates 1993. aastast. Jaanuaris 1998 avati TÜ-s Türgi suursaadiku Erkan Gezeri initsiatiivil türgi keele kabinet, mille kulud kattis saatkond, kes otsis ka lektori. Tartu Ülikoolil on olnud kontakte Bilkenti Ülikooliga ning ta on huvitatud ülikoolidevahelise lepingu sõlmimisest, milles põhirõhk oleks üliõpilaste, samuti teadlaste ja lektorite vahetusel. President Lennart Meri tunnustas 2000. aastal Bilkenti Ülikooli rektori, professor Ihsan Doğramacı tegevust Maarjamaa Risti teenetemärgiga.

Tallinna Pedagoogikaülikoolis on olnud võimalik türgi keelt õppida alates 1993. aastat. 1997. aastal avas Türgi president Süleyman Demirel TPÜ-s pidulikult türgi keele kabineti, mille kulud kattis Türgi saatkond. Samal aastal avati TPÜ-s Idamaade keskus, kus õpetatakse türgi ja selle sugulaskeeli ning tutvustatakse türgi kultuuri ja ajalugu. 2000. aastal alustati TPÜ-s idamaade filoloogia bakalaureuseõppega, mille peaaineks on türgi keel. TPÜ-s baseerub ka 1995. aastast Ly Seppeli, Andres Ehina jt eestvedamisel asutatud Türgi Kultuuriselts.

24.04.-17.05.2006 toimusid Tallinnas Türgi kultuuripäevad Türgi saatkonna ja Türgi-Eesti-Läti-Leedu Sõprusühingu eestvedamisel. Nende raames toimus Tallinna hotellis gala-õhtusöök koos Ayla Eryükseli mowshow´ga „3H. Naiste stiiliteekond hetiitidest tänapäevani“, lisaks avati Rahvusraamatukogu näitus „Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani ja Türgi perioodil“. Estonia kontserdisaalis andsid klaverikontserdi „1001 ööd“ õed Ferhan ja Ferzan Önder, Rahvusooperis „Estonia“ toimus Sufi muusika kontsert ja pöörlevate dervisite etendus. Samuti presenteeriti Anikya Izniki seinaplaatide kunsti ja Hikmet Barutucugil´i ebru-kunsti (otomani-aegne vee peale maalimise tehnika).

3. märtsil 2008. aastal avasid Türgi suursaadik Eestis Fatma Şule Soysal ja välisminister Urmas Paet rahvusraamatukogus näituse „Nad uskusid Türgisse“.

14. märtsil 2008. aastal avas Eesti peaminister Ansip Türgis Istanbuli kultuuri- ja kaubanduskeskuses Istinye Park Eesti disaini ülevaatenäituse „Disain tuleb külla“.

16.03.2008 toimus Eesti saatkonna eestvedamisel esimene suusamaraton Geredes Arkuti mägedes, milles osales ka peaminister Andrus Ansip. Analoogsel üritusel 8. märtsil 2009. aastal osales Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.

28. aprillil 2008 avas Türgi suursaadi Fatma Şule Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus endise diplomaadi Erkut Onarti fotonäituse „Türgi – maa, kus kohtuvad loodus, inimene ja kultuur“. Avamisel osales ka fotode autor.

11. juunil 2008. aastal avasid Eesti välisminister Urmas Paet, Türgi välisminister Ali Babacan ja suursaadik F. Ş. Soysal Tallinnas rahvusraamatukogus Türgi diplomaadi Nur Sağmani fotonäituse "Head juubeliaastat, Eesti!".

3. juulil 2008. aastal alustas Rahvusvaheliste Paide paepäevade ajal Paide keskväljakul Eesti turneed maailmakuulus Türgi sõjakultuuriansambel Mehter, mis andis Eestis kolm kontsertetendust.

22. septembril 2008. aastal avati Rotermanni soolalao keldrisaalis näitus "Türgi rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas", mille koostas Istanbulis asuv Milli Reasürani kunstigalerii.

9. oktoobril 2008. aastal avasid Eesti president Ilves ja Türgi president Gül Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti ja Türgi suhteid kajastava näituse. Rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus oli võrdlev tagasivaade kahe riigi iseseisvuse arengule ning ühiste diplomaatiliste suhete loomise algusele 1924. aastal. Ekspositsioon hõlmas nii poliitilisi, majanduslikke kui ka kultuurisuhteid, samuti eestlasi Türgis ja türklasi Eestis.

Oktoobris 2008. aastal avati Kadriorus Mikkeli muuseumis näitus "Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain". Novembris 2008. aastal näidati Karsi filmifestivalil valikut Eesti nuku-filmidest ning võistlusprogrammis osales Rao Heidmetsa uus nukufilm „Kaasasündinud kohustused”.

2009. aasta veebruaris toimus Viljandis 11. talvine tantsupidu, mille teema oli tagasipöördumine juurte juurde. Osales Türgi tantsurühm.

2009. aasta veebruaris Estonias etendunud Verdi ooperi “Maskiball” ühte peaosa laulis Ankara riikliku ooperiteatri solist Şenol Talınlı ja aprillis Helsingis toimunud helilooja Arvo Pärdi neljanda sümfoonia Euroopa esmaettekandel dirigeeris Helsingi linnaorkestrit Türgi dirigent Cem Mansur.

8. märtsil 2009. aastal toimus Eesti saatkonna eestvedamisel koostöös aukonsulitega II suusamaraton Türgis, kus aukülaliseks oli Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland.

5. septembril 2009 toimus Kayseris Türgi-Eesti jalgpallimatš.

4. oktoobril 2009 toimus Ararati esmavallutuse (1829) 180. aastapäeva tähistamine näitusinstallatsiooni avamisega Ishakpaşa kindluses Doğubeyazıti linna lähedal, Ararati jalamil. Näituse avasid suursaadik Türgis Aivo Orav, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Ağrı maavanem (kuberner) Mehmet Çetin. Näituse avamisele järgnenud päevadel toimus rahvusvaheline mägimatk. Ararati tippu jõuti 9. oktoobril ehk samal päeval kui seda tegi Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot täpselt 180 aastat tagasi.

7. veebruaril 2010 organiseeris Eesti saatkond koostöös Anatoolia Maratoni Assotsiatsiooni ja Bolu provintsiga meeleoluka murdmaasuusafestivali, millele osales ka välisministeeriumi kantsler Marten Kokk.

2010 oli Istanbul üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Sellega seoses kavandasid kultuuri-ministeerium ja SA Tallinn 2011 mitmeid Eestit ja Tallinna tutvustavat üritusi. 2010 aprillis osasid Eesti filmid Istanbuli rahvusvahelisel filmifestivalil. Mais toimus rahvusvaheline tudengiteatrite festival, kus osalesid ka Eesti vastavad trupid.

16. jaanuaril 2010. aastal viibis Euroopa Kultuuripealinn Istanbul 2010 avamisel Eesti delegatsioon, mida juhtis Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

2010 suvel tugevdati Eesti ja Türgi vahel kultuurilist silda veelgi. Arvo Pärdilt (kel täitus 75. eluaasta) telliti muusikaline suurvorm orkestrile, koorile ja solistidele. Kontsert toimus kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 koostöö tulemusena. Teose „Aadama itk“ esiettekanne oli 7. juunil Hagia Eirene kirikus, teos sünteesis nii kristliku kui islami kultuurile ja helikeelele omaseid jooni. Dirigeeris Tõnu Kaljuste, laulsid Filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis ning mängis Borusani sümfooniaorkester. Lisaks presidendile ja proua Ilvesele olid Eestist kontserti kuulama sõitnud kultuuriminister Jänes, Tallinna linnapea Savisaar, välisministeeriumi ja Tallinna linnavolikogu delegatsioonid, ärimehi ja meediaesindajaid. Türgist oli kohal president Gül abikaasaga, kultuuriminister, Istanbuli linnapea, Konstantinoopoli patriarh. Kokku oli kontserdil enam kui 1000 kuulajat. Enne kontserti andis Türgi president Eesti presidendi juuresolekul Arvo Pärdile üle elutöö preemia.

16. juulil 2010 andis Istanbulis Hagia Eirene kirikus kontserdi tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme dirigeerimisel.

3.-19. detsembril 2010 linastus Gezici filmifestivali võistlusprogrammis Veiko Õunpuu mägufilm „Püha Tõnu kiusamine“.

19. veebruaril 2011 korraldas Eesti saatkond Türgis Vabariigi aastapäeva tähistamiseks kepikõnniürituse Ankara lähistel Gölbaşı järve ääres. Kepikõndi olid tutvustamas ala looja Marko Kantaneva ning temanimelise kaubamärgiga kepikõnnivarustust tootev Eesti firma ME Sisustus. Teiste seas võttis sportlikust kõnnist osa ka Türgi eurominister Egemen Bağış.

17.-20. Juulil 2011 oli Ankara Rahvusooper külalisetendustega Saaremaa  Ooperipäevadel.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter