Eesti ja Poola
Poola
Eesti välisesindus
- Eesti Vabariigi Suursaatkond Varssavis
- Karwinska 1, Warsaw (Google kaart)
- +48 22 881 1810
- Embassy.Varssavi@mfa.ee
Kahepoolsed suhted
| - | Visiidid |
| - | Lepingud |
| - | Majandussuhted |
| - | Kultuurisuhted |
| - | Eestlased Poolas |
Poola tunnustas Eesti iseseisvust 31. detsembril 1920 ning taastunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati septembris 1991.
Eesti avas oma saatkonna Varssavis 20. juunil 1995, esmalt töötas seal ajutine asjur Riho Laanemäe, alates 1996. aastast suursaadik Peeter Reštšinski. Aastatel 2000–2005 oli suursaadikuks Aivo Orav, 2005–2009 Ants Frosch. Alates augustist 2009 on Eesti suursaadikuks Poolas Taavi Toom.
Eestil on Poolas neli aukonsulaati. 2012. aasta mais avati Gdańskis Eesti neljas aukonsulaat Poolas, aukonsuliks on endine Gdański linnapea, advokaat Tomasz Posadzki.
Eesti esimene aukonsulaat Poolas avati 2002. aastal Szczecinis, sealseks aukonsuliks on advokaat Robert Kornecki, aukonsulaadi tegevuspiirkonnaks on Zachodniopomorskie, Pomorskie ja Lubuskie vojevoodkonnad. 2005. aastal avati aukonsulaat Poznańis, mida juhib Sotsiaalteaduste Kõrgkooli rektor prof. Michał Iwaszkiewicz ja mille tegevuspiirkonnaks on Wielkopolskie vojevoodkond. 2006. aastal Krakówis avatud aukonsulaati juhib advokaat Piotr Paluch, tegevuspiirkonnaks on Malopolskie, Podkarpackie ja Slaskie vojevoodkonnad.
Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas tööd 1993. aasta augustis. Algselt oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg, novembrist 1994 Tallinnas resideeriv saadik Jakub Wołąsiewicz. Praegune suursaadik Grzegorz M. Poznański andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 28. oktoobril 2010.
Visiidid
| Poola | |
| veebruar 2013 | kaitseminister Urmas Reinsalu |
|---|---|
| aprill 2012 | president Toomas Hendrik Ilves Varssavis Läti-Poola-Eesti presidentide kohtumisel |
| aprill 2012 | peaminister Andrus Ansip Varssavis Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa peaministrite kohtumisel |
| juuni 2011 | peaminister Andrus Ansip Gdanskis |
| mai 2011 | president Toomas Hendrik Ilves Kesk-Euroopa presidentide tippkohtumisel Varssavis |
| detsember 2010 | peaminister Andrus Ansip Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Varssavis |
| september 2010 | president Toomas Hendrik Ilves Krynica majandusfoorumil |
| september 2010 | kaitseminister Jaak Aaviksoo visiidil Varssavis |
| mai 2010 | välisminister Urmas Paet Sopotis Idapartnerluse välisministrite kohtumisel |
| mai 2010 | president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Lublinis ja Varssavis |
| märts 2010 | peaminister Andrus Ansip töövisiidil Varssavis |
| jaanuar 2010 | välisminister Urmas Paet töövisiidil Varssavis |
| detsember 2009 | president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Varssavis |
| september 2009 | peaminister Andrus Ansip töövisiidil Gdanskis |
| jaanuar 2009 | president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil |
| detsember 2008 | peaminister Andrus Ansip Gdanskis |
| november 2008 | president Toomas Hendrik Ilves Poola 90.aastapäeva üritustel Varssavis |
| november 2008 | peaminister Andrus Ansip Balti ja Visegrádi riikide kohtumisel |
| august 2008 | president Toomas Hendrik Ilves |
| Eestisse | |
| märts 2013 | peaminister Donald Tusk töövisiidil |
|---|---|
| jaanuar 2013 | parlamendi spiiker Ewa Kopacz |
| august 2012 | välisminister Radosław Sikorski |
| detsember 2011 | president Bronisław Komorowski Balti riikide presidentide kohtumisel Vihulas |
| märts 2011 | president Bronisław Komorowski töövisiit |
| detsember 2010 | välisminister Radosław Sikorski töövisiit |
| detsember 2010 | justiitsminister Krzysztof Kwiatkowski töövisiit |
| aprill 2010 |
välisminister Radosław Sikorski Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel |
| aprill 2009 | peaminister Donald Tuski ametlik visiit |
| august 2008 | president Lech Kaczynski töövisiit |
| märts 2008 | president Lech Kaczynski töövisiit |
| märts 2008 | kaitseminister Bogdan Klich |
| detsember 2006 | välisminister Anna Fotyga töövisiit |
| märts 2006 | peaminister Kazimierz Marcinkiewicz töövisiit |
| juuli 2005 | president Aleksander Kwaśniewski ametlik visiit |
Eesti ja Poola vahelised suhted on väga tihedad ja mitmetasandilised. Lisaks kahepoolsete suhete arendamisele teevad riigid aktiivselt koostööd Euroopa Liidus ja NATOs.
Poola liitus 2011. aasta novembris Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Oluline on Poola panus Balti riikide õhuturbesse. Poola hävitajad on valvanud Balti riikide õhuruumi rotatsiooni korras alates 2006. aastast ning panustasid ka 2012. aasta aprillist augustini.
Regulaarselt toimuvad Eesti ja Poola välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu, konsulaar- ja poliitikaküsimustes.
Omavahel on kohtunud ka parlamentide esimehed ning parlamentide erinevad komisjonid. Riigikogu XII koosseisus taasmoodustati Eesti-Poola parlamendirühm, kuhu kuulub 15 liiget ja mida juhib esimees Aadu Must.
2013. aasta alguses moodustati Poola Seimis Poola-Eesti parlamendirühm, kuhu kuulub 5 liiget ja mida juhib Krystyna Skowronska.
Lepingud
- Kokkulepe koostööst kultuuri ja teaduse vallas (jõustus 28.01.93)
- Sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping (jõustus 06.05.93)
- Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 06.08.93)
- Valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 30.10.93)
- Regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö leping (jõustus 24.01.94)
- Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 09.12.94)
- Lennundusalane leping (jõustus 06.11.95)
- Konsulaarkonventsioon (jõustus 12.01.97)
- Leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades (jõustus 08.02.00)
- Organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe (jõustus 07.02.04)
- Turismialane koostöökokkulepe (jõustus 20.02.05)
- Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 09.06.2005)
- Valitsustevaheline viisaesindusleping (jõustus 05.04.2012)
Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid Euroopa Liidu siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.
Majandussuhted
KAUBAVAHETUS
Poola on Eesti suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopa riikide hulgas, olles Eesti väliskaubanduspartnerite hulgas juba aastaid 7. positsioonil.
2012. aastal oli Eesti-Poola kaubavahetuse maht 1,029 mld eurot (3,9% kogukäibest), eksport 176,901 mln, import 852,673 mln, saldo -675,773 mln. 2011. aastaga võrreldes kahanes käive 0,9%.
Eesti-Poola kaubavahetus 2006-2012 (miljon eurot)
| Eksport | Import | Käive | Bilanss | |
| 2006 | 91.3 | 409.9 | 501.2 | -318.6 |
|---|---|---|---|---|
| 2007 | 116.9 | 517.5 | 634.4 | -400.6 |
| 2008 | 159.9 | 497.5 | 657.4 | -337.6 |
| 2009 | 113.4 | 410.5 | 523.9 | -297.1 |
| 2010 | 142.6 | 586.7 | 729.3 | -444.1 |
| 2011 | 183.7 | 854.7 | 1038.4 | -671.0 |
| 2012 | 176.9 | 852.7 | 1029.6 | -675.8 |
Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal:
- Masinad ja seadmed - 27,6%
- Metallid ja metalltooted - 19,0%
- Puit ja puittooted - 11,1%
- Transpordivahendid – 9,0%
Peamised impordiartiklid 2011. aastal:
- Masinad ja seadmed - 35,0%
- Metallid ja metalltooted - 11,3%
- Keemiatooted - 10,0%
Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.
INVESTEERINGUD
Eesti ja Poola vaheline investeerimistegevus oli kuni 2007. aastani suhteliselt väheaktiivne. 2007.aastal suurenesid Eesti otseinvesteeringud Poola ca 10 korda.
2012. aastal oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas 36,4 mln eurot. Peamised sektorid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus.
Poola otseinvesteeringud Eestis 2012. aastal: 39,5 mln eurot. Peamised sektorid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; hulgi- ja jaekaubandus ning info ja side.
2012. aasta veebruari seisuga tegutses Eestis 71 Poola osalusega äriühingut.
TURISM
Eeldused turismi arenguks Eesti ja Poola vahel on soodsad, kuid potentsiaali on palju enamaks. 2010. aastal taasavas Poola lennufirma LOT Varssavi ja Tallinna vahelise lennuliini.
Populaarsed sihtkohad poolakate hulgas on lisaks Tallinnale Tartumaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa.
2010. aastal majutati Eesti majutusasutustes 19 522 turisti Poolast, kasv võrreldes 2009. aastaga 14%. 2011. aastal käis Eestis rekordarv Poola turiste – 27 093; ööbimisi 52 153.
2012. a majutati Eestis 25 513 Poola turisti.
Kultuurisuhted
Eesti ja Poola kultuurisuhted on tihedad ja mitmekesised. Täpse ülevaate Eesti saatkonna kaasabil toimunud Eestit tutvustavatest kultuuriüritustest leiab Eesti Varssavi saatkonna kodulehe uudiste ja sündmuste rubriigist.
2007. aasta lõpul moodustati Euroopa Kultuuriinstituutide EUNIC allüksus Varssavis, mille liige on ka Eesti saatkond. EUNIC Varssavi korraldab Euroopa kultuuri tutvustavaid ühisüritusi. Eesti saatkond on osalenud EUNICi korraldatud Euroopa Keeltepäevadel ning EUNIC Varssavi ühisüritusel “Poems on the Underground” ja projektis “Awakening of the Summer.”
Lähemat infot EUNIC Varssavi tegemistest leiab: http://www.eunic-online.eu/poland_warsaw
EESTI KEEL JA KIRJANDUS
Poola keelde on tõlgitud nii A. H. Tammsaare, J. Krossi, A. Valtoni, M. Undi kui E. Niidu loomingut. Alates 2000. aastast on poola keeles ilmunud väga vähe eesti kirjandust. Viimati 2008. aastal Mart Laari „Metsavennad: Sõda metsas”. Avaldatud on poeedi Aarne Puu loomingut ja eesti luule tõlkeid.
Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida Varssavi ülikooli Hungaristika kateedris teise võõrkeelena. Koostöö Varssavi Ülikooli ja Eesti Instituudi vahel algas 2007. aasta sügisel. 2011. aasta sügisest õpetab Varssavi ülikoolis eesti keelt lektor Svetlana Kass. Lisaks Varssavi ülikooli Hungaristika õppetooli juures korraldatud eesti keele, kirjanduse ja kultuuriloo kursustele on võimalik õppida eesti keelt ka Krakówis Jagiellonia Ülikoolis Aarne Puu käe all. Poznanis Adam Mickiewiczi Ülikooli Hungaristika teaduskonna õppejõud Robert Bielecki on õpetanud samuti eesti keelt, kuid järjepidevus on huviliste puudumise tõttu katkenud. Ülikooli kirjastus on välja andud esimese poolakatele mõeldud eesti keele õpiku, mille autoriks on Robert Bielecki.
Eesti keele õppijatele toimub igal aastal saatkonna toel traditsiooniline emakeelepäeva tähistamine. Keeleõppe huvilisi on siiski vaid üksikuid. Enam huvi tuntakse Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavate kursuste vastu.
KUJUTAV KUNST
Poolas toimub pidevalt eesti kunsti näitusi.
KUMU kogude näitused on ringelnud Poolas Varssavis ja Szczecinis, samuti Eesti Vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud Eesti Instituudi koostatud fotonäitus Eesti Vabariigi ajaloost.
Eesti ja Poola ühisele ajaloole pühendatud näitus "Kolm lõvi ja valge kotkas" Varssavi Ajaloomuuseumis käsitles Eesti-Poola suhteid aastatel 1919–1939. Lisaks on poola publik võinud tutvuda Jaan Toomiku, Leonhard Lapini, Ly Lestbergi, Mark Raidpere, Sirje Runge jt. kunstnike loominguga.
MUUSIKA
Poola muusikahuviline hindab eesti muusikast eeskätt eesti folkmuusikat ja klassikalist muusikat.
Eesti muusikud on esinenud erinevatel festivalidel ning andnud kontserte lisaks Varssavile muuhulgas Poznańis ja Szczecinis. Poolas on kõlanud Arvo Pärdi, Urmas Sisaski ja Heino Elleri looming ning teiste hulgas üles astunud Vaiko Eplik ja ansambel Eliit, bluusibänd Bullfrog Brown, folkmuusikud Anu Taul, Triinu Taul ja Tarmo Noormaa, Svjata Vatra, Andres Uibo ning Annely Peebo.
FILM
Eesti ja Poola filmitegijate suhetel on pikk ajalugu ning peaaegu iga Poola suurema filmifestivali programmis on ka mõni Eesti film. Eesti filmid on võitnud filmifestivalidel auhindu – Ilmar Raagi „Klass“, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma „Disko ja tuumasõda“ – ning tunnustust on leidnud Eesti omanäolised animafilmid: Varssavi FilmFesti raames on näidatud eraldi programmi "Pärnograafia".
2009. aastal toimusid Poolas esimesed Eesti filmipäevad, mis levisid ka Varssavist väljapoole. Vaadata sai filme: „Taarka”, „Kinnunen”, „Stiilipidu”, „Nuga”, „Sügisball”, „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, „Navigaator Pirx”, „Frank ja Wendy” ning „Klass.”
Poola DVD-levisse on jõudnud müügile poolakeelsete subtiitritega Ilmar Raagi "Klass", Veiko Õunpuu „Sügisball” ja Kaspar Jancise „Frank ja Wendy”.
Eestlased Poolas
Vastavalt Poola Välismaalaste Ameti infole elab 2012. aasta septembri seisuga Poolas ametlikult 64 Eesti kodanikku, kellel on kehtiv Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus Poola territooriumil. Eesti kodanikke elab Poolas rohkem, kuid teistel alustel, kas siis edasi-tagasi Eesti-Poola vahet sõitvad ärimehed, üliõpilased või rahvusvaheliste organisatsioonide juures töötavad eestlased. Saatkonna hinnangul elab Poolas kokku 150-200 Eesti kodanikku.
Saatkonnas on traditsiooniks kujunenud Eesti kogukonna kogunemised Eesti Vabariigi aastapäeval ning suve ärasaatmise aiapeod.
Poolas tegutseb alates 1993. aastast Poola-Eesti Sõprusühing, mille esimeest hr. Mieczysław Maciejakit autasustati 2002. aastal Maarjamaa Risti IV järgu ordeniga. Poola-Eesti Sõprusühing koondab Eestist huvitatud inimesi ja korraldab erinevaid kultuuri- ja majandusüritusi.
2001. aastast tegutseb Poola noori ühendav selts ProEstonia, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Poolas (vt. www.eesti.pl).
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
