2. MAJANDUS

Majanduskasv

Kasahstani majanduse kogutoodang on Kesk-Aasia riikide seas suurim ja üks kiiremini arenevaid ning SKT per capita on samal tasemel mõnede Euroopa Liidu riikidega. Kasahstani majanduskasv taastus kiiresti pärast 2009. aasta majanduskriisi, 2011.-2015. aastate majanduskasvuks prognoositakse 5-7%. Kasahhi rahvusvaluuta tenge (KZT) püsis 2011. aastal 146–151 KZT/1 USD vahel ning on kallinenud euro suhtes vastavalt maailmaturu dünaamikale.

Majandusvabaduselt on Kasahstan Heritage Foundation 2012 Index pingereas 65. kohal, olles parandanud oma tulemust 1,5 punkti võrra (2010. aastal – 82. koht). Positiivseks loetakse arengut majandusvabaduse, omandiõiguse ja tööjõu vabaduse osas. Vajakajäämisi on seadusandluse ja selle täideviimise osas, töölubade vormistamine on kallis ja keerukas. Negatiivseks jäävad endiselt investeerimisvabadus ja korruptsioon.

Kasahstanis on suured söe-, nafta- ja maagaasi varud, samuti söe-, rauamaagi- ja vase lademed. Mineraalide suur rohkus (kroom, tsink, magneesium, kuld ja plii) on äratanud huvi paljudes suurtes kaevandusettevõtetes. Londoni börs aitas suurendada Kasahstani investorite madalat huvi kodumaise aktsiaturu vastu. 2011. aastal moodustas kaevandus 16% SKT-st, järgnesid kaubandus (13%) ja ehitus (11%). 2000.-2007. aastal suurenes Kasahstani SKP 10%, mis saavutati kõrgete toormehindadega ja suurenenud välisinvesteeringutega. Riik on sõltuvuses tooraine ressurssidest, mis muudab riigi tundlikuks toormehindade muutuste suhtes. Kasahstan oli üks riikidest, mis sai kannatada finantsturukriisis 2007. aastal. Kapitali sissevool seiskus pärast 2009. aasta nafta- ja toorainete hindade olulist alanemist. Samas suutis Kasahstan tulla majanduskriisist välja oluliselt pehmemalt võrreldes Euroopa jmt riikidega tänu riigireservile (83 mld USD) ja muudele allikatele.

2011. aastal oli SKT ühe inimese kohta 12 700 USD.

SKP sektorite kaupa (2011 ):

teenused: 56,9%

tööstus: 37,9%

põllumajandus: 5,2%

SKT väärtus 2011. aastal 219,6 miljardit USD.

SKT (PPP) (2011) per capita – 13 200 USD, kokku 231,290 miljardit USD.

SKT (nominal) (2011) per capita – 10 694 USD, kokku 178,3 miljardit USD.

SKT kasv 2012 . aasta juunis oli 5,6%.

Inflatsioon on olnud märgatav - 2012. aastal 7,4%.

Väliskaubandus

Kasahstani naabruse suured turud asuvad peamiselt Venemaal ja Hiinas. Osalus tolliliidus koos Venemaa ja Valgevenega võimaldab Kasahstani päritolu toodetel hõlpsalt liikuda liidu liikmete turgudele.

Euroopa Liit, kellega hetkel on jõus partnerlus- ja koostööleping aastast 1999, on Kasahstani suurimaks kaubanduspartneriks. 2011. aastal eksporditi 21,7% toodangust Hiina,  suur osa ELi ning ka Venemaale ja Kanadasse. ELi jaoks oli Kasahstan 2011. aastal 26. kohal kaubavahetuse kogukäibega 28 672,5 miljonit eurot, mis moodustas 0,9% ELi kaubavahetusest. Sellest imporditi kaupu 22 672,7 miljonit euro väärtuses (1,3% ELi koguimpordist) ja eksporditi 5 999,8 miljoni euro väärtuses (0,4%).

Peamised ekspordiartiklid olid 2011. aasta seisuga nafta ja naftatooted.

Imporditi 2011. aastal peamiselt masinaid, transpordivahendid, metallitooteid ja toiduaineid. Peamiselt imporditi 2011. aastal kaupu Hiinast (30,2%), Venemaalt (20%), Saksamaalt (7,4%) ja Ukrainast (5%) Majandussuhete tihenemist oodatakse pärast Kasahstani liitumist WTOga (läbirääkimised on kestnud juba üle 14 aasta), mida loodetakse saavutada 2013. aastal.

Välisinvesteeringuid on alates 1993. aastast Kasahstani tulnud üle 13 miljardi USD. Takistuseks on olnud kodumaiste investorite eelistamine - näiteks on endiselt piiratud välismaiste ettevõtete võimalus omada põllumajandus- ja metsamaad. Ka OECD hinnangul peaks Kasahstan parandama investeerimiskliimat, eriti valdkondades, mis pole traditsiooniliselt investoritele atraktiivsed, samuti astuma samme ärikultuuri parandamiseks.

2011. aastal investeeris Kasahstan 18,3% SKTst.

Majandusharud

Kasahstanil on rikkalikud mineraalide varud, uraanivarude poolest ollakse kolmas riik maailmas. Samuti on Kasahstanil palju gaasi ja naftat.

Süsi

Kasahstan on kivisöe varude poolest maailmas kaheksandal kohal – 33,6 mld tonni antratsiit- ja bituumensütt. 2011. aastal toodetud 58,8 miljonist tonnist kivisöest tarbiti ära 30,2 miljonit tonni ning umbes 30% eksporditi. Venemaa on suurimaks Kasahstani kivisöe importijaks, järgneb Ukraina. Peamised söetootmise piirkonnad asuvad Lõuna- ja Põhja-Kasahstanis (Karagandõ, Maykuben, Shubarkol, Ekibastuz ja Turgay).

Nafta

2011. aastal hinnati Kasahstani naftavarusid 30 mld barrelile. 2010-2011. aastal moodustas naftasektor SKTst üle 11%, samas nafta eksport moodustas ligi 57% koguekspordist. Pärast iseseisvumist avas Kasahstan naftasektori ka välisinvesteeringutele, mis viis mitmete rahvusvaheliste suurte naftaprojektide arendamiseni. Olulised investeeringud maailma peamistelt äriühingutelt (Chevron-Texano, Exxon Mobil, Shell, TotalFinaElf, British Gas ja Statoil) on aidanud Kasahstanil märgatavalt suurendada nafta tootmist. Aastail 2005–2011 kasvas nafta tootmine riigis 4,6% aastas. Lääne-Kasahstanis asub ligikaudu 50% riigi naftareservidest, sealhulgas viis suurimat naftavälja (Tengiz, Karachaganak, Aktõbe, Mangistau ja Uzen).

Maagaas

2011. aastal hinnati Kasahstani maagaasi varusid 2,407 triljonile kuupmeetrile, enamik neist on riigi lääneosas. Umbes 70% gaasi tootmisest pärineb Kashagani ja Tengizi naftaväljadelt. Kasahstan on gaasi suur eksportija – aastal 2011 toodetud 20,2 triljonist kuupmeetrist tarbiti ära ainult 10,2 triljonit kuupmeetrit. Kasahstani gaasi-turul valitsevad neli põhilist tootjat (CNPC-AktobeMunaiGaz, Tolkynneftegaz, Chevron-led TengizChevroil ja Karachaganak Petroleum Operating BV), kes toodavad 90% riigi kogutoodangust.

Transiit ja transport

Suuremad trassid on heas korras (Astana-Almatõ ning Põhja-Kasahstani viivad teed), kuid liiklus ida ja lääne vahel on kesine halbade teeolude tõttu. Uus kiirtee Almatõ ja Hiina piiri vahel vähendab sõiduaega kuuelt tunnilt kolmele.

Kasahstanis on 2012. aasta seisuga 97 lennujaama, millest 64 on pinnatud kattega. Astanas, Almatõs ja Atõraus asuvad kõige tihedama liiklusega lennujaamad. Helikopteri õhkutõusmis- ja maandumiskohti on kolm.

Kasahstanis on hästi arenenud raudteevõrgustik. Kiirrongid Almatõst Petropavlovskisse (kõige põhjapoolsem linn) sõidavad umbes 18 tundi.

Pangandus

Pangandussüsteem on arenemas. Pärast ülemaailmse majanduskriisi mõjutusi 2009.-2010. aastal on riigi sihtotstarbelised toetused taas kiiremini kasvanud. Viimase kahe-kolme aastaga on kasvanud tarbimislaenud, seda trendi jätkasid 2012. aastal ka liisingud ettevõtetele. Elektrooniliste panganduskanalite areng on aeglane, seda eriti eraisikute teenindamisel. Lihtsamad ülekanded ja konverteerimised on siiski interneti teel võimalikud.

Tööturg

Tööpuudus on vähenenud 5.5%’le. KZi turul on arvestatav ostujõud ja see peidab endas mitmeid võimalusi nii kaupade kui teenuste ekspordiks (kaubad ja teenused on aastaga märgatavalt kallinenud, kuna sisendid on kallinenud). Keskmine palk linnades on 470-500 eurot ja Astanas-Almatõs 600-650 eurot. Vaadates KZi jae- ja hulgikaubandust, tundub kohati, et tarbekaupade pakkumise struktuur on jaotunud pisut ebaühtlaselt, pakkudes vähem kaupa keskmise ostujõuga klientidele, kes soovivad saada siiski teatud kvaliteeti mõõduka hinnaga. Sarnaselt kaupade pakkumisega on rohkelt ruumi ka teenuste pakkumises. Teenuste osas on võimalusi nii äriteenustel ettevõtetele, mis võimaldavad hõlmata paljusid valdkondi alates konsultatsiooniteenustest, nõustamisest turunduse, ehituse jm valdkondades, logistika, side, IKT jm asjades. Puudu on kaubanduskeskustest, spaadest, meelelahutusasutustest. Võimalusi arenguks ja teenuste pakkumiseks on ka siseturismi ja riigisisese logistika valdkondades.

Töötasu

2011. aastal oli keskmine palk Almatõs 130 000 tenget (706 eurot), keskmine palk Astanas jäi 500 – 600 euro kanti. Keskmine palk üle riigi oli 2011. aastal umbes 420 eurot ning 2012. aasta veebruariks oli keskmine palk umbes 92 338 tenget (501 eurot) ehk tõusnud 18,3% võrreldes 2011. aasta veebruariga. 2012. aasta maiks oli Kasahstani keskmiseks palgaks juba 540 eurot. Palk erineb vägagi palju erinevates töövaldkondades ja linnades. Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega tegelevad inimesed teenivad kuus umbes 41 600 tenget ehk 226 eurot, mis on 54,9% väiksem keskmisest palgast. Atõrau regioonis teenitakse kuus umbes 165 700 tenget ehk 900 eurot, mis on 1,8 korda suurem keskmisest palgast.

Maksud

Üksikisiku tulumaksu määr on Kasahstani elanikele 10%, mitteresidentidele 15%.

Käibemaksu määr on 12% ja kehtib müügi käibele Kasahstanis ja Kasahstani imporditud kaupadele ja teenustele.

Sotsiaalmaksu maksavad juriidilised isikud ja see moodustab 11% palkadest ja erisoodustustest.

Aktsiisimaks kehtib alkoholile (kuni 3 eurot/l), likööridele (kuni 2,5 eurot/l), tubakatoodetele (kuni 0,5 eurot/tk), bensiinile (kuni 25 eurot/tonn), toornaftale (0 eurit/tonn), gaasikondensaadile ja sõidukitele, mille mootorimaht on üle kolme liitri (0,5 eurot mootorimahu kuupsentimeetri kohta) ja mis on toodetud Kasahstanis või imporditud Kasahstani.

Sõidukimaks sõltub mootorivõimsusest, sõiduki raskusest või istekohtade arvust.

Ekspordimaks kehtib toornaftale, gaasi kondensaadile ja söele. See maks sõltub gaasi ja nafta turuhinnast (0%, kui barreli turuhind on 20 USD või kuni 32%, kui ühe barreli hind on 200 või rohkem USA dollarit).

Maamaks kehtib juriidilistele isikutele, kes omavad maad või õigust seda kasutada.

Omandimaks kehtib ainult ehitistele; juriidilistele isikutele on omandimaksu määr 1,5%.