1. ÜLDINFO

Maa ja rahvas

Kasahstan on pindalalt Kesk-Aasia suurim ning maailma suuruselt 9. riik, ühtlasi kõige suurem riik maailmas, mis on ümbritsetud ainult maismaaga. Põhjast piirneb Kasahstan Venemaaga, lõunast Türkmenistani, Usbekistani ja Kõrgõzstaniga, idast Hiinaga ning läänest Kaspia merega.
Rahvastikus on umbes 63% kasahhe, 24% venelasi, samuti elab riigis usbekke, ukrainlasi, tatarlasi, sakslasi jt rahvuseid.
Umbes 47% elanikest on moslemid (kõige suurem mošee asub Astanas – Nur-Astana mošee), 44% vene õigeusku. Suurim linn on endine pealinn Almatõ, mis annab 26% riigi SKT-st. Tähtsaks linnaks on ka Atõrau, mille lähedal asuvad suured naftaväljad. Samuti Karaganda ja Temirtau, kus asuvad suured tööstusettevõtted.

Kasahstan on jaotatud 14 oblastiks ja kaheks vabariikliku alluvusega linnaks:

• Lääne-Kasahstan, Atõrau, Mangõstau, Aktõbe, Kõzõlorda;
• Lõuna-Kasahstan, Zhambõl, Almatõ:
• Ida-Kasahstan, Karagandõ, Pavlodar, Akmola;
• Põhja-Kasahstan, Kostana;
• Almatõ linn;
• Astana linn.

Kliima on kontinentaalne ning selle mitmekesisus on tingitud riigi pindalast ja asukohast (Siberi ja Kesk-Aasia vahel). Keskmine temperatuur suvel on üle 30 kraadi ning talvel on külma rohkem kui 20 kraadi.

Poliitiline süsteem

Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist iseseisvus Kasahstan 16.12.1991.

Riigi president valitakse otsestel valimistel viieks aastaks. Alates 1991. aastast on riigipeaks Nursultan Nazarbajev. Viimati toimusid presidendivalimised 03.04.2011. a. Ametisolev president Nazarbajev kogus 95,55% häältest. Valimas käis 89,9% valijatest.

President nimetab ametisse valitsuse. Alates 24.12.2012 juhib valitsust peaminister Serik Ahmetov.

Parlament on kahekojaline: alamkoda Mažilis (107 saadikut, ametiaeg kestab 5 aastat) ja ülemkoda Senat (47 kohta). Viimastel alamkoja valimistel jaanuaris 2012 pääsesid parlamenti riigi suurim partei Nur Otan (83 kohta), Ak Zhol (8 kohta) ning Kommunistlik partei (7 kohta).