Eesti ja Malta

Kahepoolsed suhted

Malta tunnustas Eestit 26. augustil 1991, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992.

Esimene Malta suursaadik Eestis oli Bonnis resideeriv William Spiter, kes esitas oma volikirjad 1996. a. Aastatel 1997 kuni 2000 esindas Maltat ajutine asjur John Busuttil. 2000. a. esitas oma volikirjad Eric Gerada-Azzopardi, kes resideeris vastavatud saatkonnas Stockholmis. Tema saadikumissioon lõppes 2002. a. sügisel. Aastatel 2002-2007 oli suursaadikuks Mark Miceli-Farrugia. Praegune Malta suursaadik Eestis Laurence Grech, kes resideerib Vallettas, esitas oma volikirja 3. septembril 2008. a.

Malta aukonsuliks Eestis on advokaat Aku Johannes Sorainen (eksekvatuur 26.11.2003).

Aastatel 1999 - 2002 oli Eesti suursaadik Maltal Jaak Jõerüüt, 2003-2006 Jüri Seilenthal. 2006 - 2010 esindas Eestit Maltal Andres Tomasberg. Alates 25.11.2010 on Eesti suursaadikuks Malta Vabariigis Merike Kokajev, kes samuti nagu eelmisedki Eesti suursaadikud, resideerib Roomas.

Eesti aukonsuliks Maltal on pr. Lorraine Arrigo (eksekvatuur 21.12.99).

Visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise leppe, mis allkirjastati 2. detsembril 1997 ning jõustus 1. jaanuaril 1998.

Eesti ja Malta allkirjastasid 3. mail 2001 ka topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis jõustus 22. jaanuaril 2003.

Majandussuhted

Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. Malta oli 2009. a kaubavahetuse kogukäibelt Eestile  69., 2010. a 76., 2011. a 77. ning 2012. a 71. kaubavahetuspartner. Eesti eksport Maltale kasvas  2012. aastal. Kaupu eksporditi 7,68 mln euro eest (2011.a  3,3 mln). Import Maltale kahanes 2012. aastal. Kaupu imporditi 314 tuhande euro väärtuses. Kaubavahetuse kogukäive Maltaga moodustab alla 0,1% kogu Eesti kaubavahetusest.

Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus-investeeringute- ja turismisektoris. Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidi raames korraldasid ettevõtjad Malta Kaubanduskojas äriseminari, kus tutvustati Eesti majandust ja kohtuti Malta ettevõtjatega. Seminari raames allkirjastati Eesti ja Malta kaubandus- ja tööstuskodade vaheline koostöökokkulepe ning Eesti ja Malta riiklike ettevõtlust toetavate organisatsioonide vaheline koostöölepe. Ka Malta president Abelat saatis tema visiidil Eestisse 2012. a suvel  äridelegatsioon. Toimusid kohtumised Kaubandus- ja tööstuskojas ning kirjutati alla KTKde vaheline MoU.

2007. a. märtsis külastas Maltat Eesti Panga 12-liikmeline delegatsioon, mida juhtis Eesti Panga president Andres Lipstok. Visiidi peaeesmärgiks oli kogemuste vahetamine keskpankade vahel, samuti Malta majandusest ja pangandusest ülevaate saamine.

Turism on nii Maltal kui Eestis hoogsalt arenev majandusharu. Eesti Turismiametil on Malta turismiametiga olnud mitu aastat hea koostöö turismiuuringute alal, kuna mõlemad ametid kuuluvad Euroopa Turismikomisjoni.

Eesti ja Malta kaubavahetus 2006-2012:

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale:

• Transpordivahendid  – 52,2%
• Taimsed tooted – 35,3%
• Mineraalsed tooted  – 3,3%

Eesti peamised impordiartiklid Maltalt:

• Masinad ja seadmed – 88,1%
• Keemiatooted -7,3%

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2012 Malta otseinvesteeringuid Eestisse 17,8 miljoni euro  väärtuses. Enim investeeriti  finants- ja kindlustustegevusse ja kinnisvaraärisse. Eesti otseinvesteeringuid Maltale oli 3,19 mln euro ulatuses Suurim investeering on kutse-, haridus-  ja tehnikaalasesse tegevusse, samuti kinnisvarasse, finants- ja kindlustussektorisse.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter