Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Euroopa peab olema maailmale avatud

Nr 62-E

Välisminister Urmas Paet kõneles täna Riigikogus välispoliitika aastakõnes arengutest eurotsoonis, Euroopa Liidu partnerlustest ning ühenduse suhetest naabritega.

Eurotsoonist ja majanduskriisist kõneldes märkis välisminister Urmas Paet, et Euroopa Liidu liikmesriigid on astunud samme võlakriisi lahenduse suunas. „Liikudes siduvate reeglite ning vastutustundliku rahanduspoliitika poole, võtab ühendus üha rohkem sellist kuju, mis on Eesti huvides. Ohustatud majandusega riigid, sealhulgas Lõuna-Euroopas, on võtnud märkimisväärseid meetmeid kodus olukorra kontrolli alla saamiseks,“ lisas ta.

Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel on Eesti saavutanud Paeti sõnul toetuse olulistes küsimustes. „Eesti seisab siseturu süvendamise ning digituru arendamise eest. Kuid majanduskasv ei pea tulema ainult Euroopa Liidu seest. Oluline on juurdepääs suurtele ja arenevatele turgudele,“ lausus välisminister Paet. „Euroopa Liit peab jätkama kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. Räägime riikidest nagu USA, Kanada, Jaapan, aga ka Euroopa Liidu idapartnerid. See võimaldab tagada ettevõtetele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemiseks ja seal tegutsemiseks,“ lisas ta.

Välisminister Urmas Paet peatus ettekandes Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetel ning avaldas lootust, et need hoogustuvad president Obama uuel ametiajal veelgi. Paeti sõnul on Euroopa Liit ja USA maailma kaks kõige suuremat majandust ning on oluline, et töötame vastastikku kasulike lahenduste ja ühiste huvide eest maailmas. „Ameerika Ühendriikide turu potentsiaal on veel täielikult ammendamata. Laiaulatuslik vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja USA vahel hoogustaks üleatlandilist kaubandust, millest võidaksid mõlemad majandused,“ lisas välisminister.

Välisminister Paet peatus oma ettekandes Euroopa Liidu laienemisprotsessil. „Ilmselgelt on Euroopa Liit jätkuvalt atraktiivne, kui üle kümne riigi sellega liituda soovib,“ lausus Paet. „Horvaatia liitumine on positiivne samm ja julgustab teisi Lääne-Balkani riike reformidega jätkama. Sel aastal on võimalik, et ühinemisläbirääkimised algavad Serbia ja Makedooniaga. Peame oluliseks tempokaid kõnelusi Montenegro ning läbirääkimiste jätkamist Türgiga. Loodame, et Euroopa Liit laieneb peagi ka Põhja-Euroopas ning Islandist saab liikmesriik,“ lisas Paet.

Euroopa Liidu idapartnerlusest kõneledes märkis välisminister Paet, et aasta lõpul Vilniuses idapartnerluse tippkohtumisel soovib Eesti näha konkreetseid tulemusi mitmete partnerite suhtes. „Kõige positiivsemalt paistab silma Moldova, edukas on olnud ka Gruusia. Mõlemaga saame assotsiatsiooniläbirääkimised ilmselt sel aastal lõpetada. Ka Armeenia on märkimisväärselt reforminud ning edendanud poliitilist ja majanduslikku lõimumist,“ lausus Paet. „Loodame lõpuks allkirjastada assotsiatsioonilepingu Ukrainaga. Samuti soovime vabakaubandusala laienemist kolme-nelja uue partneriga ning edasiminekuid viisavabaduse suunal,“ lisas ta.

Välisminister peatus oma kõnes ka Araabia kevade järgsetel arengutel Euroopa lõunanaabruses. „Muutused olid sealsete inimeste vaba soov, kuidas need ei ole tulnud lihtsalt ning veel on palju teha,“ ütles välisminister. „Regiooni stabiilsuse seisukohalt on Euroopa Liidu mure leida rahumeelne lahendus kodusõjale Süürias. Sealne humanitaarolukord on katastroofiline ja inimõiguste rikkumised vastuvõetamatud,“ rõhutas Paet. Eesti on korduvalt toetanud Süüria pagulasi. Ettevalmistamisel on päästemeeskonna liikmete võimalik saatmine humanitaarabimissioonile Jordaanias asuvasse Za’atri pagulaslaagrisse.

Välisministri kõne täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/16555

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
521 6821
press@mfa.ee
www.vm.ee