Eesti soovib tihendada Põhjala ja Baltimaade koostööd

Nr 60-E

Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus peetud välispoliitika aastakõnes, et Eesti soovib Põhjala ja Baltimaade koostöö senisest veelgi aktiivsemaks muuta. „Järgmisel aastal on Eesti Balti koostöö eesistuja, koordineerib Põhja-Balti (NB8) tööd ja juhib Läänemeremaade Nõukogu. Seega on meil otsene võimalus suhete tihenemisele kaasa aidata,“ lausus Paet.

Välisminister Paeti sõnul on Eestil piirkonna kõige integreerituma riigina eesmärk tugevdada kogu regiooni. „Toetame Läti ja Leedu ühinemist euroala ja OECDga. Ühtlasi on Eesti, aga ka Soome, Läti ja Leedu huvides, et eurotsooni mittekuuluvad Rootsi ja Taani ei kaugeneks Euroopa Liidu tuumikust,“ ütles ta.

Samuti märkis välisminister, et Poola ja Saksamaa kui Läänemere piirkonnas võtmetähtsusega riigid peaksid olema senisest nähtavamad. „Eesti soovib, et nii Poola kui ka Saksamaa tunneks end rohkem Läänemere piirkonna riikidena,“ sõnas Paet. Välisminister lisas, et Eesti julgustab Saksamaad veelgi rohkem võtma liidrirolli n-ö põhjamaise mõistliku majandamise leeris, samuti toetab Eesti nagu Läti ja Leedu puhulgi Poola liitumist euroga.

Välisministri rõhutas ka oma kõnes, et Põhjala piirkonna arengu seisukohalt on oluline tegeleda modernsete ja kiirete transpordiühenduste saavutamisega Lääne-Euroopa suunal. „Regiooni taristu arendamisega tuleb aktiivselt tegeleda,“ ütles Paet, kelle sõnul Läänemere piirkonnas juba toimub ligi 15 protsenti maailma merevedudest. „Korralik raudteeühendus muu Euroopaga parandab ka inimeste liikumisvõimalusi ning kasvatab regiooni konkurentsivõimet. Seda eesmärki teenibki Rail Balticu projekt, mille puhul on jõutud juba konkreetsete ettevalmistustöödeni,“ lausus välisminister.

Sama oluline on Paeti sõnul ka energiaühenduste loomine. „Seda eesmärki toetab toimiv siseturg ning ühisel alusel energiakaubandus kolmandate riikidega,“ sõnas välisminister. Paet märkis, et sel aastal selgub regionaalse veeldatud maagaasi terminaliga seonduv. Samuti võib Estlink-2 valmides prognoosida suuremat elektri hinna stabiilsust. Töös on ka NordBalt merealune kaabel Leedu ja Rootsi vahel, Lit-Pol-Link Leedu ja Poola vahel ning uus Eesti-Läti elektriühendus. „Sedasi loome Läänemere-äärsete riikide elektriringi. Loodetavasti saame peagi täielikult integreeruda kogu Euroopa energiaturuga ja pääseda energiasaare staatusest,“ ütles Paet.

Samuti tõi välisminister oma sõnavõtus esile, et meil tuleb töötada ka selle nimel, et Euroopa Liidus tehtav toetaks meie piirkonna senist edu ja tulevasi eesmärke. „Eesti on küll Euroopasse taaslõimunud, kuid see ei tähenda, et meie tähelepanu võib nüüd Euroopalt teistele teemadele hajuda,“ lausus Paet. Välisministri sõnul ei olnud meie eesmärk kunagi ainult liitumine. „Tähtsam kui Euroopa Liitu kuulumise fakt, on see, mida me Euroopas teeme. Oluline on, kuidas me seisame nii oma inimeste huvide ja õiguste eest kui ka kogu Euroopa huvide eest,“ rõhutas ta.

Välisministri kõne täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/16555

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
513 8689
press@mfa.ee