NATO on Eestile ja kogu siinsele piirkonnale suurim julgeolekugarantii

Nr 59-E

Välisminister Urmas Paet kõneles täna Riigikogus välispoliitika aastakõnes Eesti jaoks olulistest julgeolekuteemadest ning rõhutas, et NATO on Eestile ja kogu siinsele piirkonnale suurim julgeolekugarantii.

Välisminister Urmas Paet märkis oma kõnes, et Eesti jaoks on oluline Balti õhuturbe jätkumine tähtajatu missioonina. „Töötame selle nimel, et vähemalt üks õhuturbe rotatsioon igal aastal paikneb tulevikus Ämaril. Kolme riigi huvides toimuv missioon peaks kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi. Ämari kasutuselevõtt Balti õhuturbe tagamisel just seda pakubki,“ lausus Paet. Välisminister avaldas tunnustust kõikidele riikidele, kes on õhuturbes osalenud. Nende seas kõige sagedamini osalenud Saksamaa ja seejärel Poola, Prantsusmaa ja Taani.

Paet toonitas oma kõnes ka kaitsekulutuste tähtsust. Praegu on Eesti üks väheseid liitlasi, kes suudab tagada riigikaitseks NATO miinimumi ehk 2 protsenti SKT-st. „Soovime, et meie liitlased ning lähimad partnerid seavad samuti eesmärgi panustada rohkem kaitse-eelarvesse,“ lausus välisminister selgitades, et Euroopa peab julgeolekusse rohkem panustama.

NATO Afganistani missioonist rääkides sõnas välisminister Paet, et täieliku julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistani julgeolekujõududele toimub selle aasta keskel. „Otsuse, millal täpsemalt oma kompanii välja toome, teeme lähiajal. NATO jätkab Afganistanis ka pärast 2014. aastat, juhtides rahvusvahelist väljaõppemissiooni,“ lisas ta. Välisminister rõhutas, et Eesti on tänulik igale sõdurile, tsiviilisikule ja nende peredele, kes Eesti julgeoleku tagamisele kaasa aidanud.

Eesti kavatseb Paeti sõnul suurendada märkimisväärselt arengukoostöö toetust Afganistanile, mis vajab jätkuvalt rahvusvahelise üldsuse tuge oma riigi ülesehitamiseks. „Meie prioriteetsed valdkonnad on tervishoid, haridus, head valitsemistavad ja turvalisus,“ lausus Paet. „Näiteks on Helmandis umbes 80 protsendil elanikest juurdepääs tasuta tervishoiuteenusele. Kogu provints on hästi kaetud kliinikute võrguga. Meie tervishoiueksperdi koordineerida olid Eesti ja rahvusvahelised arengukoostööprojektid ning nõustas ta Helmandi provintsivalitsust,“ kirjeldas välisminister Eesti arengukoostööalaseid tegevusi tervishoiu edendamisel Helmandis.

Kõneldes keerulisest julgeolekuolukorrast Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning selle mõjust ülejäänud maailmale märkis Paet sõnavõtus seda, et paradoksaalselt on tänapäeval vajalik tegutseda kodust kaugel, et Eestis oleks turvaline elada. „Eesti osaleb näiteks Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta ning plaanib võtta osa ka Euroopa Liidu väljaõppemissioonist Malis,“ sõnas Paet. „Meile on oluline, et Malis, Afganistanis ja mujal ei pääse kogu maailma rahu ja stabiilsust ohustavad äärmuslased võimule ning Somaalia piraadid ei kahjustaks oma tegevusega maailma- ja ühtlasi Eesti majandust,“ selgitas välisminister.

Paeti sõnul on Läänemere piirkonna julgeolek stabiilne, kuid NATO-keskne koostöö vajab tugevdamist. „Eesti soovib Soomet ja Rootsit näha rohkem seotuna alliansiga. Tulevikus ka liikmena, kui sealsed ühiskonnad selleks valmis on,“ sõnas välisminister. „Teeme regulaarset ja sisulist koostööd Soome ja Rootsiga ka NATO kriisiohjeõppustel. Palju meie koostööst toimub ka Euroopa Liidu raames. Põhjala lahingugrupp on üks viis tihendada seda kaitsekoostööd veelgi,“ lisas ta.

Välisminister avaldas ka oma kõnes heameelt, et järjest rohkem riike on hakanud mõistma küberjulgeoleku tähtsust. Oluliste arengutena tõi Paet esile Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia valmimist ning samuti NATO Küberkaitsekeskuse tööd. Viimati teatasid Tallinnas asuva keskusega liitumisest Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Välisministri kõne täistekst: http://www.vm.ee/?q=node/16555

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
521 6821
press@mfa.ee
www.vm.ee