Eesti ja Läti

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad naabrussuhted põhinevad nii ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, sage suhtlemine ja hea koostöömeel valitseb ka erinevate riigiasutuste ja äriettevõtete vahel.

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992  tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Lätis on Mati Vaarmann, kes esitas oma volikirja Läti president Valdis Zatlersile 7. septembril 2010. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 28. augustist 2008 suursaadik Kārlis Eihenbaums.

Visiidid

Juunis 2007 algatasid Eesti ja Läti peaminister idee Eesti ja Läti tulevikukoostöö raportist, mille eesmärgiks on kahe maa eri valdkondade ühiste arengusuundade kaardistamine. Nimetatud töö anti väljatöötamiseks kahele raportöörile: Eesti poolt Anvar Samostile ja Läti poolt Andris Razansile, kes andsid peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminister Valdis Dombrovskisele raporti üle 11. juunil 2010. Eesti-Läti tulevikukoostöö raport

14. detsembril 2012 toimus Riias juba kolmas Eesti – Läti tulevikukoostöö raportile pühendatud koostöökonverents, mis seekord keskendus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teemale. Ürituse avasid Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister Edmunds Sprūdžs ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Kokku oli üritusel üle 80 osaleja Eesti ja Läti riigi- ja erasektorist. Konverentsi tulemusena lepiti Eesti ja Läti riigiasutuste vahel kokku teha konkreetsetest koostööalgatustest koosnev tegevuskava koostöö käivitamiseks e-ID ja piiriüleste teenuste alal. Nädal varem toimus Valmieras eraldi sessioon kummagi riigi kogemustest IKT kasutamises hariduse valdkonnas. Konverentsil tehtud ettekanded on leitavad Riigikantselei kodulehel: http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti-lati-koostoo/lati-eesti-koostoo-konverents-2012. Järgmine koostöökonverents toimub 2013. a lõpus Eestis.

Lepinguline baas

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid. Enamik Eestit ja Lätit siduvaid lepinguid on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Ülevaade Eesti ja Läti vahel sõlmitud lepingutest:

• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiri taastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)
• Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)
• Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)
• Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.96)
• Kokkulepe merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres (jõustus 10.10.96)
• Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)
• Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)
• Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus 14.03.97)
• Kokkulepe maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)
• Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)
• Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)
• Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimuste leping (jõustus 21.05.04)
• Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest (jõustus 6.08.09)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 20.07.11)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2012. aasta majandusandmete põhjal kuulub Läti jätkuvalt Eesti 5 olulisima kaubanduspartneri hulka, olles järjepidevalt kasvav eksporditurg nii meie toodetele kui teenustele.

2012. aasta tulemuste põhjal oli Eesti kaupade eksport Lätti  1,1 mld EUR (2011: 957 mln EUR ), aastane kasv 15%. Selle näitajaga oli Läti Eestile suuruselt neljas eksporditurg (8,8% koguekspordist).

 Läti kaupade import Eestisse oli 1,3 mld EUR (2012: 1,4 mld EUR). Läti oli Eestile suuruselt neljas impordipartner (9,5% koguimpordist).

Eesti-Läti kaubavahetus aastatel 2005-2012 (miljonit eurot)
 

Import arvestatud saatjariigi järgi

Olulisemad ekspordiartiklid 2012:

• Transpordivahendid - 14,1%
• Masinad ja seadmed - 14,0%
• Mineraalsed tooted - 12,3%

Olulisemad impordiartiklid 2012:

• Masinad ja seadmed - 18,6%
• Mineraalsed tooted - 13,2%
• Keemiatooted - 8,3%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2012 seisuga 17,2% kõikidest välismaale tehtud Eesti otseinvesteeringutest suundunud Lätti, kokku summas 755,3 mln EUR. Läti otseinvesteeringud Eestisse moodustasid seisuga 31.12.2012 1,3% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest ehk summaarselt 179,1 mln EUR.

Lätis tegutsevate Eesti ettevõtete toetuseks ja paremaks informatsioonivahetuseks asutati Riias 18. aprillil 2007 Eesti Kaubanduskoda Lätis (http://www.eesti.lv), mis oli ühtlasi esimene väljaspool Eestit loodud Eesti ettevõtete ning investorite ühendus. Praeguse seisuga ühendab EKL ligi 40 aktiivsemat Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet. 2012. a tähistati 5.  tegevusaasta täitumist.

10. septembril 2012 jõudsid Eestis töötavad või sellest huvitunud Läti ettevõtted ning Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda (LTRK) kokkuleppele, et  Eestis asutatakse Läti Kaubanduskoda.

Piiriülene koostöö

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. 2004. aastal moodustati valitsuskomisjon Eesti – Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Komisjoni töö raames moodustati piiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piire ületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eesti koostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkond piirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. 4 töögrupi konkreetsemateks töövaldkondadeks on sotsiaal- ja meditsiiniteenused; transport, energeetika ja keskkonnakaitse; haridus, turism ja sport ning piiriülese tööjõu liikumine ja maksustamine. Viimane Eesti – Läti valitsuskomisjoni kohtumine toimus 10.  oktoobril 2012 Pärnus.
Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostöö programmide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatav Eesti - Läti programm 2007-2013 (http://www.estlat.eu) on olnud paljude ühiste projektide oluline toetusallikas.

Kaitsealane koostöö

Aktiivne kaitsealane koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel toimub alates 1995. aasta 12. veebruarist, kui kaitseministrid sõlmisid kolmepoolse kaitsealase koostöökokkuleppe.
Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, milledest mõned on kestnud loomisest tänaseni, samas mõned on peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA).

Käesoleval ajal väärivad esile tõstmist järgmised koostööprojektid:

BALTDEFCOL (Baltic Defence College) on 1998. aastal asutatud Balti riikide ühine sõjaline õppeasutus andmaks NATO standarditele vastavat vanemstaabiohvitseride koolitust. BALTDEFCOLis korraldatavatest kõrgetasemelistest kursustest väärivad esile tõstmist ohvitseridele III taseme hariduse andmiseks korraldatav vanemstaabiohvitseride kursus (Joint Command and General Staff Course), mis on ainus selle tasandi inglise keelne kursus terves kontinentaal-Euroopas ning kõrgem juhtimiskursus (Higher Command Studies Course), mis annab strateegilise taseme hariduse. Avalikele teenistujatele on mõeldud tsiviilteenistujate kursus (Civil Servants Course), mille eesmärk on anda põhjalikud teadmised kaitse- ja julgeolekupoliitika planeerimisest ning elluviimisest nii Balti riikides kui ka NATOs.

BALTNET on 1998. aastal asutatud Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem, mille eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, vaatlus ja kontroll ning NATO õhuturvet teostavate liitlaste hävitajate juhtimine.  Leedus Karmelavas teenivad taktikalises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses kõigi kolme Balti riigi ohvitserid ja allohvitserid.

BALTRON (Baltic Naval Squadron)  on 1998. aastal valitsustevahelise lepinguga asutatud ühine miinitõrjevõimekusega mereväeeskaader, mille eesmärkideks on vähendada viimasest kahest maailmasõjast Läänemerre veestatud meremiinidest ja teistest veealustest lõhkekehadest tulenevaid ohtusid Balti riikide territoriaalvetes ning osalemine Läänemerel toimuvatel rahvusvahelistel õppustel.  BALTRON koosneb Balti riikide ühendstaabist Tallinnas ja Eesti, Läti ning Leedu mereväe laevadest.

Järjest enam püütakse Balti riikides ära kasutada ka üksteisel olemasolevaid väljaõppealasid ja harjutusvälju. Näiteks käivad Eesti üksused harjutamas Lätis Adažis. Samuti on viimastel aastatel Balti kaitsekoostöös kasvanud suuremate ühisõppuste, nagu näiteks Baltic Host, Baltic Regional Training Event, Sabre Strike, BALTOPS jne, korraldamine.

Kultuuri- ja haridussuhted

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliit sai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks on kujunenud Stockholmi Majanduskool Riias.

30.03.2012 avati Tartu Ülikooli keelekeskuses läti ja leedu keele auditoorium ja kabinet-raamatukogu. Avamisel osalesid Läti ja Leedu suursaadik Eestis ning Läti keele agentuuri, Leedu Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi, Vilniuse Ülikooli jt esindajad.

Lätis elab praegu ca 2300 etnilist eestlast. Piiriülene majandustegevus on lisanud sellesse nišši mitu tuhat eestlast, kelle kodu on küll Eestis, kuid kes suurema osa oma tööajast veedavad Lätis. Valgas tegutseb Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. Mõlema riigi keeleekspertide koostöös on ettevalmistamisel uus läti – eesti ja eesti – läti sõnaraamat.

1908. aastal Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati 1988. aastal. 1989. aastal taasalustas oma tegevust ka Riia Eesti Kool (http://www.rivsk.lv/), mis praegu pakub haridust ligi 170-le põhikooliõpilasele. Läti riigi rahastamisel tegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent seal õpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Eesti on andnud koolile aastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutite näol, lisaks on lähetatud kooli eesti keele õpetaja.

18. veebruaril 2009 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust (vt täpsemalt: Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind). Välisministeeriumide tõlkeauhinna esmakordne väljastamine toimus 10. märtsil 2010 ja selle sai läti tõlkija Maima Grinberga. 2013. aastal  pälvis auhinna taas Maima Grinberga, seekord Jaan Krossi ajaloolise suurromaani „Kolme katku vahel“ meisterliku vahendamise eest läti keelde.

13. veebruaril 2012 kirjutati Riias alla Eesti-Läti-Leedu kolmepoolne uuendatud kokkulepe Balti kammerorkestri Kremerata Baltica kohta. Orkestri asutas 15 aasta eest maailmakuulus Läti viiuldaja Gidon Kremer. Vastavalt kokkuleppele rahastavad 3 Balti riiki ühiselt orkestri tegevust. 7.veebruaril 2013 toimus Tallinnas ühiskontsert, kus esmakordselt kohtusid laval 40-aastane Hortus Musicus ja 15-aastane Kremerata Baltica.

15. -17. juunil 2012 toimusid Tartus Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevad, kus Eesti kõrval oli kõige enam osavõtjaid just Lätist.

Septembri alguses 2012 ilmus Eesti ja Läti koostöös suurim liivikeelne sõnastik. Liivi-Eesti-Läti sõnastiku autor on Tartu ülikooli professor Tiit-Rein Viitso ning selle toimetaja tema kolleeg Tartu ülikoolist Valts Ernštreits. Materjale sõnastiku koostamiseks koguti kahe riigi koostöös alates 1976. aastast. Sõnaraamatu koostamisega alustasid kummagi riigi teadlased 2003. aastal.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter