Eesti ja Luksemburg

Leitud alamrubriigis:

Luksemburg lipp Luksemburg

Kahepoolsed suhted

(viimati uuendatud: 25.04.2013)


Luksemburgi Suurhertsogiriik tunnustas Eesti Vabariiki 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted kehtestati 29. augustil 1991.

Eesti suursaadik Luksemburgis Gert Antsu andis oma volikirjad üle 6. detsembril 2012. Suursaadik resideerib Brüsselis ning katab lisaks Luksemburgile veel Belgiat ja Šveitsi.


Eesti suursaadikud Luksemburgis on olnud:

1993 – 1996 Clyde Kull
1996 – 1999 Jüri Luik
1999 – 2003 Sulev Kannike
2004 – 2008 Malle Talvet-Mustonen
2009 Karin Jaani
2010-2011 Mariin Ratnik

Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.

Luksemburgi suursaadik Eestis Michèle Pranchère-Tomassini andis oma volikirja üle 23. novembril 2012. Suursaadik resideerib Prahas. Alates 26. veebruarist 2009 on Luksemburgil ka aukonsul Eestis, Vahur Kraft.

Eesti ja Luksemburgi kahepoolsed suhted on head ning üsna tihedad. Välisministrite kohtumised 3 Balti ja BeNeLuxi riikide formaadis on regulaarsed, viimane kohtumine toimus 10. detsembril 2012 Brüsselis.

Visiidid

Eestisse
märts 2013 asepeaminister ja välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn  töövisiidil
september 2011 asepeaminister ja välisminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
mai 2011 peaminister Jean-Claude Juncker
oktoober 2008 välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn Balti ja Beneluxi riikide kohtumisel
september 2007 peaminister Jean-Claude Juncker
mai 2006 asepeaminister ja välis- ning immigratsiooniminister Jean Asselborn
Luksemburgi
juuli 2009 peaminister Andrus Ansip
mai 2008 välisminister Urmas Paet
mai 2006 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2004 välisminister Kristiina Ojuland
mai 2003 president Arnold Rüütel

 

Lepinguline baas

  • Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Belgia Kuningriigi ning Hollandi Kuningriigi vaheline maanteeveo alane kokkulepe (jõustunud 01.12.94)
  • Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi Majandusuniooni vaheline investeeringute vastastikuse kaitse ja soodustamise leping (jõustunud 23.09.99)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Beneluxi riikide valitsuste vaheline riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustunud 01.02.05)
  • Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (allkirjastatud 23.05.2006)

Majandussuhted

Kaubavahetus

Vastastikused äridelegatsioonide visiidid on toimunud regulaarselt (1999, 2003, 2005), kuid Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus on tagasihoidlik.

2011. aastal oli Luksemburg Eestile  59. kaubanduspartner käibega  9,3 miljonit EUR, 2010. aasta andmetel 58. 8,4 mln euroga. 2011. a eksporditi Luksemburgi  kaupu 1,2 mln EUR väärtuses, Eestisse imporditi kaupu 8,1 mln EUR väärtuses. Kaubavahetuse bilanss oli negatiivne – 6,9 mln EUR. Luksemburg oli Eesti 95. ekspordi- ja 40. impordipartner.

Peamised ekspordiartiklid 2011. aastal olid valmistoidukaubad ja joogid (50,5 %), keemiatooted (14,5), foto-, meditsiini ja mõõteaparatuur (13,8%), puit- ja puidutooted (8,6%).

Peamised impordiartiklid 2011. aastal olid metallid ja metallitooted (68,4%), plast- ja kummitooted (12,5%), valmistoidukaubad ja joogid (4,5%), tekstiil ja tekstiiltooted


Kaubavahetus 2004-2011 (miljonites eurodes)

Aasta Eksport Import
2004 0,4 5
2005 0,2 9,6
2006 0,4 12,8
2007 1,4 12,4
2008 2,5 10,8
2009 2,6 10,9
2010 0,5 7,9
2011 1,2 8,1

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

2011. a 31. detsembri seisuga oli Luksemburg Eestisse investeerinud ligi 247 mln EUR, mis oli 1,9% kõigist Eestisse tehtud investeeringutest ja asetas ta Eestisse investeerinud riikide järjestuses 11. kohale. Suurem osa investeeringutest oli läinud põllumajandusse ja töötlevasse tööstusse, kuid ka hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kutse-, teadus- ja tehnika-alasesse tegevusse, kinnisvara-alasesse tegevusse.  

Eesti Panga andmeil on Eesti otseinvesteeringute positsioon seisuga 31.12.2011 Luksemburgis negatiivne 565 tuhat eurot. Põhilised sektorid olid finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, hulgi-ja jaekaubandus, kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus ning. Eesti investorid on kasutanud Luksemburgi investeeringute platvormina.

Augustis 2010 võttis Eesti valitsus vastu otsuse müüa Luksemburgile osa kasutamata saastekvooti (Assigned Amount Units, AAU) summas 30 mln EUR. Müügist saadud raha investeeritakse kortermajade energiaefektiivsuse parandamiseks. Peale Luksemburgi on kasutamata saastekvootide ostu-müügi lepinguid sõlmitud Austria Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ning Jaapani firmadega.

Kultuurisuhted

Eesti ja Luksemburgi kultuurisuhted edenevad. Viimaste aastate jooksul on Luksemburgis kontserte andnud Villu Veski ja Tiit Kalluste koos argentiinlase Pipi Piazollaga, Vox Clamantis ja Olav Ehala, Andres Mustonen ja Ivo Sillamaa. Korraldatud on jõulukontserte ning tutvustatud Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre moeloomingut, samuti on luksemburglastel olnud võimalik vaadata Priit Pärna joonisfilme ja Liina Siibi plakatikunsti. Luksemburgis on näidatud Eesti taasiseseisvumisest kõnelevat dokumentaalfilmi ”The Singing Revolution”, kontserte on andnud Maria Fausti ansambel, ühiselt on esinenud Jaak Sooäär kitarril ja Tuule Kann kandlel jpt. Nargen festivali raames Eestis on esinenud Luksemburgi ”Pascal Schumacher kvartett”, PÖFFi kavas on olnud Luksemburgi, Belgia ja Prantsusmaa koostöös valminud film ”Küla nimega Paanika”.

2011. aasta kultuurisündmuste osas võib esile tuua ansambel Singer Vingeri esinemist Luksemburgis, mais toimus Euroopa Eestlaste Koori kontsert ja rahvapidu. Juunis tähistati jaanipäeva, kus esinesid laulvad näitlejad Marko Matvei ja Anto Siimson.

2010. aastal tähistati Eesti Vabariigi 92. aastapäeva Luksemburgis Kirchbergis Jean Monnet’ (JMO) hoone restoranis koos tantsurühmaga "Känd ja käbid". Märtsis avati Eesti saatkonnas Brüsselis Luksemburgis elava eesti kunstniku Tiina Laan-Dondelingeri maalinäitus. 2010 a. oktoobris andis Luksemburgis kontserdi eesti rocki lipulaev ansambel Ultima Thule. Korraldati ka teatrietendusi, nimelt teater Randlase etendus „Under Under“ ja pärimusteatri Loomine etendus „Carmen Alexandrinum“. Luksemburgis korraldati ka ansambli Vennaskond kontsert ja Leelo Tungla autoriõhtu/raamatulaat.

Luksemburg on Eestis olnud esindatud mitmete kultuuriüritustega: septembris 2010 esitas Luksemburgi nüüdismuusikaansambel United Instruments of Lucilin (keelpillikvartett koos pianisti, saksofonisti ja löökpillimängijaga) Arvo Pärdi 75. sünnipäeva pidunädalate raames Arvo Pärdi kammermuusikat ning Luksemburgi kaasaegsete heliloojate loomingut.

Kahe riigi vahelisi suhteid nii kultuurivaldkonnas aitab hoogustada ka Luksemburi aukonsul Eestis Vahur Kraft. Märtsis 2011 oli Viru keskuses avatud fotograaf Rob Kieffer’i näitus „Luksemburg – fotoretk kuumaõhupalliga“, kus Suurhertsogiriigist andsid ülevaate kuumaõhupalli korvist pildistatud aerofotod. Samuti esinesid aukonsuli organiseerimisel aprillis Eestis Jazzkaare raames Luksemburgi muusikud. USA soul-funk ansambel Funky P Society.

Eestlased Luksemburgis

Luksemburgis elab umbkaudu 400 eestlast, kes enamikus töötavad ELi institutsioonides. Luksemburgi eestlaste selts (LES) korraldab hulgaliselt ühisüritusi ning loodud on ka Luksemburgi eestlaste kodulehekülg www.les.lu. Seltsi lastekoor käis 2011 aastal Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeol.

 

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter