Inimõiguste kohus leidis, et religioossete (kristlike) sümbolite tööl kandmise õigus peab olema tasakaalus teiste isikute õigustega

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 15.01.2013 otsuses asjas Eweida jt vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 48420/10 jt) asus nelja kaebaja kaebust arutades seisukohale, et kolmel juhul ei olnud Ühendkuningriik rikkunud konventsiooni artiklit 9 (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus) koosmõjus artikliga 14 (diskrimineerimise keeld), ent ühe kaebaja osas leidis EIK artikli 9 rikkumise.

EIK märkis esmalt, et suuremas osas 26 uuritud Euroopa Nõukogu liikmesriigist, sh vastustajariigis, ei ole religioossete sümbolite tööl kandmise õigus üldse reguleeritud. Ukrainas, Türgis ja osades Šveitsi kantonites on selliste sümbolite kandmine riigiametites keelatud, ent erafirmades üldiselt lubatud. Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on riigisisesed kohtud põhimõtteliselt aktsepteerinud tööandja õigust kohaldada religioossete sümbolite kandmisele teatud piiranguid.

Konkreetses kohtuasjas leidis EIK esmalt ühehäälselt, et Ühendkuningriik ei olnud rikkunud konventsiooni artiklit 9 ja 14, kui aktsepteeris tööandja poolt meditsiiniõele (kaebaja Chaplin) kehtestatud keeldu kanda tööl kaelas rippuvat risti. EIK leidis, et tööandja põhjendus, et vastav piirang oli vajalik teiste isikute tervise ja haigla turvalisuse kaalutlusel, oli õigustatud. Riskina nähti võimalust, et rippuv ehe võib kahjustada patsienti või nt puutuda kokku lahtise haavaga.

EIK koda, 5 häälega 2 vastu, ei nõustunud aga, et British Airwaysi (BA) poolt oma töötajatele seatud nähtavate ehete, sh religioossete sümbolite kandmise piirang oleks proportsionaalne (kaebaja Eweida). BA väitis, et piirangu põhjenduseks on kaitsta firma imagot, mistõttu pidid töötajad religioosseid sümboleid kandma riiete all. Kaebaja soovis aga oma usulise pühendumise märki - väikest hõberisti – nähtaval kanda. EIK ei pidanud BA põhjendust proportsionaalseks, kuna selgus, et samal ajal oli teistele BA töötajatele antud erandkorras luba kanda näiteks turbaneid ja hijab’it.

Perekonnaseisuameti töötaja (kaebaja Ladele) ja suhtenõustaja (kaebaja McFarlane) töölt vabastamist pidas EIK aga põhjendatuks ega leidnud konventsiooni rikkumist (Ladele osas 5 häälega 2 vastu). Nimetatud kaebajad olid vallandatud põhjusel, et nad olid mõlemad keeldunud täitmast tööülesandeid, mis olid seotud homoseksuaalsete paaride teenindamisega. EIK nõustus, et see, et mõlemad tööandjad pidasid tähtsaks võrdsete võimaluste tagamist ja teenusesaajate mittediskrimineerimist, on kooskõlas konventsiooniga. EIK rõhutas, et vastupidi, seksuaalsel orientatsioonil põhineval erineval kohtlemisel peavad olema väga tõsised põhjendused.

Otsusele on lisatud nelja kohtuniku eriarvamused. Koja otsus jõustub kolm kuud pärast otsuse tegemist, kui pooled ei taotle asja arutamist 17-liikmelises suurkojas või kui suurkoda ei võta asja arutusele.

Otsus inglise keeles