Eesti ja Leedu

Kahepoolsed suhted

Eesti - Leedu kahepoolseid suhteid ja koostööd võib pidada väga heaks. Aluse selleks loovad kahe riigi sarnased välispoliitilised prioriteedid, millest tulenevalt toimub Eesti ja Leedu vahel erinevatel tasanditel tihe koostöö ning aktiivne suhtlemine. Palju kohtumisi toimub regionaalselt Balti (Balti Ministrite Nõukogu, Balti Assamblee, Balti Nõukogu) ning Põhja-Balti (NB8) koostöö raames.

Leedu taastunnustas peale okupatsiooni iseseisvunud Eestit 22. augustil 1991. a. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Leedus esitas oma volikirja Valvi Strikaitiene 2. juunil 1992. 

Leedu suursaadik Neilas Tankevičius esitas oma volikirja Vabariigi Presidendile 23.11.2012. 2011. aastal möödus Leedu - Eesti diplomaatiliste suhete taastunnustamisest ja taastamisest 20 aastat ning diplomaatiliste suhete sõlmimisest 90 aastat. Nende aastapäevade puhul korraldas Leedu saatkond Tallinnas 5. oktoobril 2011 konverentsi. Eesti saatkonnas Vilniuses oli sel puhul avatud näitus, mis käsitles Eesti saatkonna  ja diplomaatide tegevust aastatel 1921 – 1940 Leedu omaaegses pealinnas Kaunases. Lisaks korraldati aastapäevi meeles pidades koostöös Läti saatkonnaga Vilniuses suvine Võidupüha vastuvõtt.

Eesti suursaadik Leedus on alates 19. septembrist 2012 Toomas Kukk. Leedu Vabariigi aukonsul Eestis, konsulaarpiirkonnaga Tartu ja Tartu maakond, on alates aprillist 2003 Tartu Ülikooli professor ja Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang. Eesti aukonsul Leedus, konsulaarpiirkonnaga Klaipėda, Telšiai ja Tauragė maakonnad, on maist 2008 Virginijus Biskys.

Olulisemad visiidid

Tähtsamad lepingud

• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.02.06)
• Lennundusalane kokkulepe (jõustus 05.09.95)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 20.06.96)
• Salastatud teabe vastastikuse kaitse leping (jõustus 15.11.00).

Majandussuhted

Eesti ja Leedu majanduslikud kontaktid on arenenud kiires tempos. Leedu on oma geograafilise läheduse tõttu ning paljudes valdkondades arenguvõimalusi pakkuva turuga Eestile jätkuvalt hea majandus- ja kaubanduspartner.

KAUBAVAHETUS

Kaubavahetus Leeduga hõlmab 2011. a koondandmete põhjal 6,4 % Eesti üldkaubavahetusest.
2011. a tulemuste põhjal oli Eesti kaupade eksport Leetu 547,6 miljonit EUR , aastane kasv 27%. Selle näitajaga oli Leedu Eestile suuruselt kuues eksporditurg (4,6 % koguekspordist). Impordi lähteriikidest oli Leedu samuti kuuendal kohal (8,2% koguimpordist). Leedu import Eestisse moodustas 1,030 mld EUR, aastane kasv 43%.

Eesti-Leedu kaubavahetus aastatel 2006-2013 (miljonit eurot)

Import arvestatud saatjariigi järgi
 

Olulisemad ekspordiartiklid Leetu 2012 (% kogusummast):

• mineraalsed tooted – 17,9%
• masinad ja seadmed – 14,4%
• transpordivahendid – 10,6%
• loomsed tooted – 8,8%

Olulisemad impordiartiklid Leedust 2012 (% kogusummast):

• mineraalsed tooted– 47,1%
• masinad ja seadmed – 10,7%
• keemiatooted – 9,4%

2013. a I kvartalis olid peamised eksportartiklid:

• mineraalsed tooted – 21,9%
• masinad ja seadmed – 12,9%
• loomsed tooted – 10,6%
• transpordivahendid – 9,6%

2013. a I kvartalis olid peamised importartiklid:

• mineraalsed tooted– 42,4%
• masinad ja seadmed – 11,8%
• keemiatooted – 11,2%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti investeeringud Leedus

Leedu on Eesti jaoks väga oluliseks otseinvesteeringute sihtriigiks. 2012. aasta lõpu seisuga on Leetu tehtud kogu otseinvesteeringutest 19,8% ehk 867,8 miljoni euro väärtuses. Mahult oli Leedu Eesti otseinvesteeringute teiseks sihtriigiks Küprose järel.

Peamised sektorid on: kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus.

Leedu investeeringud Eestis

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 2012 aasta 31. detsembri seisuga 440,5 miljonit eurot, mis moodustas 3,1% kogu otseinvesteeringutest Eestisse. Sellega oli Leedu otseinvesteeringute lähteriikide pingereas 6. kohal.

Peamised sektorid on: finants- ja kindlustustegevus; hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2009. a aprillis alustas oma tegevust Eesti Kaubanduskoja Leedus (EKKL www.estcham.lt) eesmärgiga tagada Leedus tegutsevate Eesti ettevõtete parem infovahetus ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse. EKKL pakub mitmeid teenuseid nagu turu-uuringud, kaasabi äripartnerite leidmisel jm. Samuti korraldab koda kohtumisi Leedu otsustajatega ja seminare ettevõtetele. Koja ametlik registreerimine toimus 6. veebruaril 2009.

Kaitsekoostöö

Aktiivne kaitsealane koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel toimub alates 1995. a 12. veebruarist, kui kaitseministrid sõlmisid kolmepoolse kaitsealase koostöökokkuleppe.
Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, milledest mõned on kestnud loomisest tänaseni, samas mõned on peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA).

Käesoleval ajal väärivad esile tõstmist järgmised koostööprojektid:

BALTDEFCOL (Baltic Defence College) on 1998. a asutatud Balti riikide ühine sõjaline õppeasutus andmaks NATO standarditele vastavat vanemstaabiohvitseride koolitust. BALTDEFCOLis korraldatavatest kõrgetasemelistest kursustest väärivad esile tõstmist ohvitseridele III taseme hariduse andmiseks korraldatav vanemstaabiohvitseride kursus (Joint Command and General Staff Course), mis on ainus selle tasandi inglise keelne kursus terves kontinentaal-Euroopas ning kõrgem juhtimiskursus (Higher Command Studies Course), mis annab strateegilise taseme hariduse. Avalikele teenistujatele on mõeldud tsiviilteenistujate kursus (Civil Servants Course), mille eesmärk on anda põhjalikud teadmised kaitse- ja julgeolekupoliitika planeerimisest ning elluviimisest nii Balti riikides kui ka NATOs.

BALTNET on 1998. a asutatud Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem, mille eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, vaatlus ja kontroll ning NATO õhuturvet teostavate liitlaste hävitajate juhtimine.  Leedus Karmelavas teenivad taktikalises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses kõigi kolme Balti riigi ohvitserid ja allohvitserid.

BALTRON (Baltic Naval Squadron)  on 1998. a valitsustevahelise lepinguga asutatud ühine miinitõrjevõimekusega mereväeeskaader, mille eesmärkideks on vähendada viimasest kahest maailmasõjast Läänemerre veestatud meremiinidest ja teistest veealustest lõhkekehadest tulenevaid ohtusid Balti riikide territoriaalvetes ning osalemine Läänemerel toimuvatel rahvusvahelistel õppustel.  BALTRON koosneb Balti riikide ühendstaabist Tallinnas ja Eesti, Läti ning Leedu mereväe laevadest.

Järjest enam püütakse Balti riikides ära kasutada ka üksteisel olemasolevaid väljaõppealasid ja harjutusvälju. Samuti on viimastel aastatel Balti kaitsekoostöös kasvanud suuremate ühisõppuste, nagu näiteks Baltic Host, Baltic Regional Training Event, Sabre Strike, BALTOPS jne, korraldamine. Leedus Šiauliais baseeruvad liitlaste lennukid, mis viivad läbi NATO õhuturvet Balti riikide õhuruumis.

Kultuuri- ja haridussuhted

Jätkuvalt arenevad ka riikidevahelised kultuurisuhted. Saatkonnad Vilniuses ja Tallinnas aitavad aktiivselt kaasa oma maa kultuuri tutvustamisele. Tihedat koostööd teevad Leedu ja Eesti kunstnikud, töised kontaktid on ka meie muusikute vahel.

23. - 28. oktoobrini 2011 toimusid Vilniuses rahvusooper Estonia külalisetendused. Külakostiks viidi Puccini ooperid „Tosca“ ja „Boheem“, Prokofjevi ooper „Armastus kolme apelsini vastu“, Nixoni ballett „Kolm musketäri“ ja MacMillani ballett „Manon“. Eesti saatkond korraldas esietenduse järgse vastuvõtu Estonia teatri kollektiivile ja diplomaatilisele korpusele. Samal ajal kui Estonia esines Vilniuses, andis Leedu rahvusooper etendusi Tallinnas. Kavas oli neli erinevat lavastust: Verdi ooper "Otello", Halévy ooper "Juuditar", Prokofjevi ballett "Romeo ja Julia" ning Eifmani ballett "Red Giselle".

27. septembril 2011 etendus Vilniuses menukalt ka teater „Vanemuine“ ballett „Casanova“.

Kõige menukamaks Eesti kontsertesineajaks Leedus osutus 2011. aastal taas Arsise kellade ansambel, kes andis juba neljandat aastat järjest jõulukontserte Klaipedas ja Vilniuses.

2011. aasta jooksul rändas eesti kunstniku Priit Pajose maalide näitus Vilniuses, Kaunases ja Kelmes. Mainimist väärivad veel eesti tekstiilikunsti näitus Kaunase Tekstiilibiennaali raames, Tanel Veenre kontseptuaalsete ehete näitus „Kaotatud paradiis“ ning Tõnis Saadoja ja Flo Kasearu installatsioonide näitust Moodsa Kunsti Keskuses küüditamise ja isikuvabaduse teemal.

 „22. - 28. augustini 2011 toimus Nidas juba traditsiooniks kujunenud „Baltijos banga” filmifestival, kus näidati uusimaid kunstilisi ja dokumentaalfilme Leedust, Lätist ja Eestist. Festivalile olid saatnud oma tervitused kõigi kolme riigi peaministrid. Eestit esindasid filmid „Lumekuninganna”, „Punane elavhõbe”, „Pit Nr 8” ja „Üks mu sõber”. Lisaks filmide esitlusele toimus seminar ja festivali lõpetas laste töötoas joonistustest valminud animafilm.

Leedus tegutseb ka Leedu Eestlaste Selts, mille tegevus on suunatud eestlaste traditsioonide säilitamisele, eesti kultuuri tutvustamisele ning Eestiga seotud tähtpäevade ühisele tähistamisele. Enim pööratakse tähelepanu eesti keele ja kodumaasidemete säilitamisele. Samuti töötab pühapäevakool, kus lastel on võimalus õppida eesti keelt ja kultuuri. 5. mail 2011 korraldas Leedu Eesti Selts koostöös Eesti Vilniuse saatkonnaga õhtu Raimond Valgre lauludega Vilniuse hotellis Narutis. R. Valgre armastatud laule esitasid kontserdil Helin-Mari Arder (vokaal),Tõnu Kilgas (vokaal),Vambo Pikknurm (bass) ja Jaak Lutsoja (akordion).

30. märtsil 2012 avati Tartu Ülikooli keelekeskuses läti ja leedu keele auditoorium ja kabinet-raamatukogu. Avamisel osalesid Läti ja Leedu suursaadik Eestis ning Läti keele agentuuri, Leedu Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi, Vilniuse Ülikooli jt esindajad.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter