Eesti ja India
India
Eesti välisesindus
- Suursaatkond New Delhis
- 50-M Niti Marg, Chanakyapuri, New Delhi (Google kaart)
- +9184 4771 7821
- margus.sarglepp@mfa.ee
Kahepoolsed suhted
| - | Vastastikused visiidid |
| - | Lepingud |
| - | Majandussuhted |
| - | Kultuurisuhted |
India tunnustas Eestit juba 22. septembril 1921, kui Eesti võeti vastu Rahvasteliitu. India taastunnustas Eesti Vabariiki 9. septembril 1991 ning diplomaatilised suhted sõlmiti sama aasta 2. detsembril Helsingis. India suursaadik Aladiyan Manickam resideerib Helsingis.
Eesti suursaadikuks Indias on Viljar Lubi.
Eesti aupeakonsulaat New Dehlis alustas tegevust septembris 1993 ning esimeseks Eesti aukonsuliks sai Kasturi Lal Vig (aukonsul aastatel 1993-2006). Alates 1996. aastast on Eesti aukonsul New Dehlis Anil Vig ning alates 1999. aasta maist tegutseb Eesti aukonsulina Mumbais Sunil Khanna.
2005. a. september- 2008. a. juuli töötas Soome saatkonna juures New Delhis Eesti konsulaardiplomaat. Alates 2012.a. märtsist on New Delhis Eesti ajutine asjur Margus Särglepp, kes valmistab ette Eesti saatkonna avamist.
2011. a alustas Eesti Arengufond koostöös India saatkonnaga Helsingis India seire projekti, mille eesmärgiks on kaardistada vastastikuse koostöö võimalusi eri valdkondades.
Vastastikused visiidid
| Eestisse | |
| september 2011 | rasketööstusminister Praful Patel |
|---|---|
| september 2011 | infotehnoloogia- ja haridusminister Kapil Sibal |
| märts 2011 | välisasjade riigiminister Preneet Kaur |
| september 2009 | Joint Secretary e-valitsuse küsimustes Manoj Kumar Bhasti |
| november 2003 | välisasjade riigiminister Digvijay Singh |
| Indiasse | |
| september-oktoober 2012 | haridusminister Jaak Aaviksoo ning kõrgkoolide rektorid |
|---|---|
| aprill-mai 2010 | Riigikogu president Ene Ergma |
| november 2008 | välisminister Urmas Paet |
Lepingud
- Valitsustevaheline koostööprintsiipide ja -suundade deklaratsioon (jõustunud 15.10.93)
- Valitsustevaheline teaduse- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustunud 06.08.99)
- Valitsustevaheline koostöökokkulepe kultuuri, hariduse, teaduse, spordi, kunsti, massimeedia, turismi ja noorsooasjade valdkondades (jõustunud 11.11.99)
- Valitsustevaheline tehnilise- ja majandusliku koostöö leping (jõustunud 13.03.00)
- Valitsustevaheline kaubandus- ja majandusalase koostöö leping (jõustunud 24.08.04)
- Valitsustevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (allkirjastatud 19.09.11)
Majandussuhted
Üheks olulisemaks põhjuseks Eesti saatkonna asutamisel Indiasse on majandussuhete arendamine. Eesti-India majandussuhted on hetkel tagasihoidlikud (Eesti eksport Indiasse 2011 €35 miljonit, import €27 miljonit) – India majandusvõimalused lubaksid palju enamat.
Arendamaks koostööd peavad pooled perspektiivikateks majandussektoriteks infotehnoloogiat, kuna koostöövõimalusi on palju ning bio- ning keskkonnatehnoloogiat, milles India on juhtival kohal maailmas.
2011.aastal oli India Eestile 31. kaubanduspartner 61,6 mln eurose käibega (osakaal 0,2% kogu Eesti kaubavahetusest), 32. impordipartner ning 29. ekspordipartner. 2012. a esimese üheksa kuuga oli India Eestile 32. kaubanduspartner 62 mln eurose käibega (osakaal 0,3% kogu Eesti kaubavahetusest), millest eksport moodustas 38,3 mln (27. koht) ja import 23,7 mln eurot (33. koht).
India tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aasta aastalt suurenenud, kuid kaubandusvood India mastaapi arvestades on endiselt tagasihoidlikud.
KAUBAVAHETUS
Eesti - India kaubavahetus 2005-2011 (miljonit eurot)
| Aasta | Eksport | Import | Bilanss |
| 2005 | 12,9 | 6,7 | 6,2 |
|---|---|---|---|
| 2006 | 11,7 | 8,2 | 3,5 |
| 2007 | 15,0 | 15,9 | -0,9 |
| 2008 | 14,5 | 16,7 | -2,2 |
| 2009 | 13,6 | 11,7 | 1,9 |
| 2010 | 18,5 | 15,6 | 2,9 |
| 2011 | 34,8 | 23,7 | 8,0 |
| 2012 9 kuud | 38,3 | 23,7 | 14,6 |
Allikas: Statistikaamet
Peamised eksportartiklid 2012. a 9 kuuga:
- masinad ja seadmed – 36,2%
- paberimass ja tooted sellest – 29,8%
- metallid ja metalltooted – 18,1%
- meditsiiniinstrumendid ja mõõteriistad – 5,5%
- nahk ja karusnahk, tooted nendest 4,4%
Peamised importartiklid 2012. a 9 kuuga:
- masinad ja seadmed – 46%
- metallid ja metalltooted – 14,7%
- tekstiil ja tekstiiltooted – 9,4%
- keemiatooted – 8,5%
- taimsed tooted – 5,5%
INVESTEERINGUD
Eesti Panga andmetel seisuga 30.06.2012 on India otseinvesteeringute positsioon Eestis 267 tuhat eurot. Peamised sektorid on: töötlev tööstus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; majutus ja toitlustus; info ja side; kinnisvara; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; finants- ja kindlustutstegevus.
Eesti otseinvesteeringud Indias samal ajal on summas 216 tuhat eurot, peamised sektorid on: finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane sektor.
Kultuurisuhted
Eesti ja India suhted on märkimisväärsemad võrreldes teiste valdkondadega just kultuuri valdkonnas.
Ilmselt jõudis esimese Eestist pärit inimesena Indiasse E. Eckhold 17. sajandi lõpus. Kindlad teated on aga 1797. aastast, kui Madrases ja Calcuttas viibis A. J. von Krusenstern. Esimese kirjatükina puudutas Indiat O. W. Masingu "Pühhapäiwa Wahhe-luggemissed" (1818). Edasi ilmus India-teemalisi kirjutisi juba tihedamalt, samuti avaldati Tartu Ülikooli juures mitmeid sanskriti keelt ning kirjandust käsitlevaid trükiseid. Juba 1837. aastal alustati Tartu Ülikooli juures sanskriti keele õpetamist. 19. sajandi keskel siirdusid Eestist Indiasse esimesed misjonärid: A. Nerling (1861-1872) ja J. Hesse (1869-1873); hiljem järgnesid neile mitmed teised. Misjonäride kaudu jõudis Eestisse ka palju teavet India kohta, avaldati mitmeid artikleid ning raamatuid. Valdavalt olid need seotud evangeelse misjonitööga Indias, kuid puudutati ka kastisüsteemi, religioone, jooga õpetust, india klassikalist kirjandust. Märkimisväärse panuse andis kirjanik Andres Saal, kes 1912. aastal avaldas "Olevikus" pikemaid kirjutisi india eeposest "Mahabharata", näitekirjandusest ning rahvatarkusest.
Kahe riigi praegused kultuurisuhted on väga head ja mitmekülgsed. India on pakkunud mitmeid stipendiume ITEC (Indian Technical and Economic Cooperation) programmi raames, mille kohta on võimalik täiendavat informatsiooni saada teadus- ja haridusministeeriumist. Huvi stipendiumide vastu on Eesti kodanike hulgas suur, aastas võtab koolitusest osa üle 25 eestlase.
Viimase aastakümne jooksul on India teinud mitmeid heldeid kingitusi Eesti Humanitaarinstituudile, Rahvusraamatukogule ja Tartu Ülikooli Orientalistika Keskusele, kinkides India ajalugu ja kultuuri tutvustavaid raamatuid. Sanskriti keelt on võimalik õppida nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis. Viimases õpetatakse ka hindi keelt, kultuuri, filosoofiat ja ajalugu.
Eesti filmid on osalenud India filmifestivalidel. Eestis on juba traditsiooniks kujunenud Peeter Vähi organiseeritud idamuusika festival Orient, kus on kõlanud ka india muusika. Samuti on india muusikat ja tantsu Eestis tutvustanud Jazzkaar.
Paljud mainekad muusikud on Eestisse esinema jõudnud tänu 2003. aasta lõpus asutatud Eesti India Kultuuriseltsile (Indian Cultural Association of Estonia). Oma tegevuses lähtub Kultuuriselts Mahatma Gandhi sõnadest:" Ma ei taha, et mu maja ümber oleks suur müür ja mu akende ees luugid, vaid mu soov on, et kõigi maade kultuurid võiksid mu kodus leida koha, kus vabalt elada."
03.03.2012 toimus New Dehli raamatumessi raames „Kalevipoja“ hindikeelse tõlke „Kalevputra“ esitlus, kus viibis ka Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Kindlasti oli tegemist märkimisväärse sündmusega, mis avas eesti kirjanduse hindikeelsele maailmale. 17.05.2012 esitleti „Kalevputrat“ India Vabariigi presidendile.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
