Inimõiguste kohus algatas Serbia ja Sloveenia suhtes piloototsusemenetluse seoses Jugoslaavia FSV territooriumil asunud pankades olnud valuutaarvete külmutamisega

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 06.11.2012 otsuse asjas Ališić jt v. Bosnia ja Hertsegovina, Horvaatia, Serbia, Sloveenia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (kaebus nr 60642/08), milles tuvastas Serbia ja Sloveenia suhtes konventsiooni 1. protokolli artikli 1 (vara kaitse) ja konventsiooni artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise.

Kaebuse esitasid Bosnia ja Hertsegovina (BH) kodanikud, kes ei saanud pärast Jugoslaavia lagunemist kätte praeguse BH territooriumil asuvatest harupankadest sinna Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ajal paigutatud välisvaluutahoiuseid. Nimelt oli Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis (JFSV) võimalik hoida teatud pankades välisvaluutat, millelt teeniti kõrgeid intresse ja kust raha väljavõtmine oli lubatud igal ajahetkel. Nende pankade pankroti või maksejõuetuse korral oli panga taotluse alusel võimalik jõustada hoiuste tagamiseks riigigarantii. 1989/90 reformide ajal JFSVs muudeti kõnealuste pankade kuuluvust ning üks praeguse BH territooriumil asuvatest pankadest muudeti Sloveenia panga filiaaliks, teine pank muudeti iseseisvaks pangaks peakontoriga Serbias ja harukontoritega muuhulgas BH-s. Pärast 1991/92 JFSV jagunemist külmutati nimetatud välisvaluutaarved. Kuigi hiljem otsustasid JFSV õigusjärglastest riigid need oma pankade kaudu hüvitada, siis BH konstitutsioonikohus asus seisukohale, et BH ega tema pangad ei vastuta vanade valuutaarvete eest ning kohustas riiki aitama vastavate BH territooriumil asuvate harukontorite kliente Serbiast ja Sloveeniast raha kättesaamisel. JFSV jagunemisküsimuste lepingu (Agreement on Succession Issues) arutelude käigus 2001-2002. aastatel ei jõutud antud küsimuses aga kokkuleppele, mistõttu ei ole vastavate BH territooriumil asunud harukontorite kliendid siiani oma välisvaluutaarvetel olnud raha kätte saanud.

Olenemata asjaolust, et vastustajariigid ei olnud vaidlusalusel ajal, kui kontod külmutati, konventsiooniosalised (BH ühines konventsiooniga 2002, Horvaatia 1997, Serbia 2004, Sloveenia 1994 ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik 1997) otsustas EIK 17.10.2011 tunnistada kaebused vastuvõetavaks. Kuigi EIK märkis, et tal on konventsiooniosaliste suhtes ratione temporis jurisdiktsioon üksnes pärast konventsiooni nende riikide suhtes jõustumist, leidis ta siiski, et kuna antud juhul ei ole küsimust JFSV kehtestatud meetmetes, millega piirati välisvaluuta väljavõtmist pankadest 1990/91, vaid küsimus on vastustajariikide suutmatuses lahendada vanade välisvaluutakontode küsimus hilisemate jagunemisküsimuste lepingu arutelude käigus, siis kuulub viimase küsimuse hindamine EIK pädevusse.

06.11.2012 otsuses hindas EIK 7-liikmeline koda kaebuste sisu ning leidis, et nimetatud Serbias ja Sloveenias asuvad pangad olid kuni JFSV jagunemiseni vastutavad kõikides harukontorites asuvate valuutaarvete eest ning see vastutus ei olnud JFSVile üle läinud. Pärast JFSV jagunemist pidas EIK vastavate pankade kohustuste täitmise eest vastutavaks aga Serbiat ja Sloveeniat, kuna need riigid kontrollisid kõnealuseid panku. EIK leidis, et jagunemisküsimuste lepingu arutelude nurjumine ja kaebajate võimetus alates 1991/1992 kuni siiani oma välisvaluutakontodelt raha kätte saada on vastuolus konventsiooni 1. protokolli artikliga 1 ning et selle eest vastutavad Serbia ja Sloveenia. EIK leidis ka konventsiooni artikli 13 rikkumise, kuna kaebajatel ei olnud tõhusat võimalust oma õigusi kaitsta. Sloveenia kohtunik esitas kohtuotsusele eriarvamuse.

Kuna EIKi on esitatud 1650 analoogset kaebust ca 8000 kaebaja poolt, pidas EIK vajalikuks algatada Serbia ja Sloveenia suhtes piloototsusemenetluse, andes neile riikidele otsuse jõustumisest alates 6 kuud aega meetmete võtmiseks, et kaebajad ja nendega samas situatsioonis olevad isikud saaksid Serbia ja Sloveenia pankade harukontoritest oma raha kätte. EIK märkis lisaks, et kui Sloveenia ja Serbia ei täida EIK otsust kohaselt, siis võetakse mõnes analoogses asjas arutusele ka kõikidele puudutatud isikutele raha kättesaadavakstegemise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise küsimus. EIK otsustas pooleliolevate 1650 kaebuse menetlemise piloototsuse menetluse ajaks peatada. EIK 06.11.2012 koja otsus jõustub otsuse tegemisest 3 kuu möödumisel, v.a juhul kui kohtumenetluse pooled esitavad taotluse asja 17-liikmelisele suurkojale üleandmiseks ja suurkoda otsustab asja oma menetlusse võtta.

Otsus inglise keeles