Arengukoostöö tõhusus

Arenguabi tõhusus: Pariisi deklaratsioon, Accra tegevuskava ja Busani partnerluslepe

Juba üle poole sajandi on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee (DAC) olnud juhtivaks foorumiks nii doonoritele, rahvusvahelistele organisatsioonidele kui arengukoostöö partnerriikidele, mis on läbi tiheda dialoogi aidanud kujundada ning ka ringi kujundada rahvusvahelist arengukoostööpoliitikat. OECD DAC oli tooniandjaks nii ÜRO Aastatuhande Arengueesmärkide kujundamisel kui ka abitõhususe foorumitele.

Abitõhususe ja tulemuslikkuse teema on olnud arenguabipoliitikas raskeim pähkel , sest peale aastakümneid arenguabile kulutatud summade ei olnud vaesus maailmas oluliselt vähenenud. Ühiselt tõdeti, et võtmeküsimus ei ole vaid rahas ja selle hulgas, vaid eelkõige viisis ning taktikas, kuidas arengukoostööd tehakse. Kõige olulisem filosoofilisem muutus toimus põhimõttes, et arengukoostöö partnerriik peab protsessi ise juhtima ning selle suuna ka määrama, sest mida väiksem oli arenguabi sihtriigi oma huvi ning osalus arengukoostöö protsessis, seda tagasihoidlikemaks ja lühiajalisemaks jäid saadavad tulemused. Ja vastupidi.

Üldiselt tähendab arengutõhususe protsess arengumaade omavastutuse, juhtrolli ning abitegevuse suurema koordineerituse suunas liikumist ning ka üleminekut üksikutelt projektidelt pikaajalistele koostööprogrammidele

Abitõhususe esimene kõrgetasemeline foorum kutsuti kokku 2002. aastal Roomas, millele järgnes abitõhususe teine kõrgetasemeline foorum 2005. aastal Pariisis. Pariisi kohtumisel leppisid enam kui sada doonor- ja arengumaad, rahvusvahelist organisatsiooni ja kodanikuühendust kokku Pariisi deklaratsioonis abi tulemuslikkuse kohta – selle deklaratsiooniga nõustuti järgima viit üldist põhimõtet, mille edusamme andis mõõta konkreetsete näitajate abil.

Pariisi Deklaratsiooni viis põhimõtet:

1. Arengumaad peavad ise oma arenguprotsesse juhtima ja arengutegevust koordineerima.
2. Doonorid rajavad oma toetuse arengumaade arengukavadele, institutsioonidele ja protsessidele.
3. Doonorite tegevus peab olema koordineeritum, läbipaistvam ja kollektiivselt mõjusam.
4. Keskenduda tuleb tulemuste saavutamisele.
5. Nii doonorid kui ka arengumaad peavad arengutulemuste eest vastust andma.

Kolmas arengutõhususe kõrgetasemeline foorum toimus 2008. aastal Accras, kus võeti vastu Accra tegevuskava, millega kinnitati Pariisi põhimõtteid, toodi mõni neist selgemalt esile ja võeti konkreetsemaid kohustusi statistika kogumiseks, abi lahtisidumiseks ning abivoogude läbipaistvuseks.

Neljas arengutõhususe kõrgetasemeline foorum toimus 2011. aastal Busanis, kus võeti kokku Pariisi Deklaratsiooni eesmärkide tulemuste hindamine ning Accra tegevuskava edusammud. Jõuti järeldusele, et kuigi suund on õige, ei ole senised saavutused paljudes valdkondades olnud siiski piisavad ja pingutusi tuleb süvendada. Llisaks on kümne aastaga oluliselt muutunud globaalne arenguabi maailm ning üha suuremat rolli mängivad vaeste riikide abistamisel teised vaesed riigid, kes on jõudnud kiire majanduskasvu faasi ja üha laiemalt levib traditsioonilise Põhi-Lõuna arengukoostöö kõrval ka mittetraditsiooniline Lõuna-Lõuna koostöö. Samuti nõustuti, et ka erasektori ning vabaühenduste rollile tuleb anda selgem koht. Busani kohtumisel sõlmisid riigid  Busani partnerlusleppe, milles lepiti muu hulgas kokku ühise standardi loomises abivoogude läbipaistvaks kajastamiseks ning lepiti kokku globaalse abitõhususe partnerluse loomiseks 2012. aasta lõpuks, mille eestvedajad on  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning ÜRO Arenguprogramm (UNDP).

Busani partnerlusleppe eestikeelne tekst

Pariisi Deklaratsioon inglisekeelne tekst (pdf)

Accra Tegevuskava ingliskeelne tekst (pdf)