Eesti ja Iisrael

Kahepoolsed suhted

Iisraeli Riik tunnustas Eesti Vabariiki 4. septembril 1991 ning riikide vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 9. jaanuaril 1992.

Iisraeli suursaadik Eestis Dan Ashbel andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 23. novembril 2011.a. Iisraeli suursaadik resideerib Helsingis.
Eesti suursaadik Iisraelis oli aastatel 1999-2004 Jüri Seilenthal, 2004-2006 Marina Kaljurand ning 2007-2010 Aino Lepik von Wiren, kes resideeris Tallinnas. 2009. aasta novembris avas välisminister Urmas Paet EV Suursaatkonna Tel Avivis. Eesti esimeseks Iisraelis resideerivaks suursaadikuks oli alates jaanuarist 2011 kuni novembrini 2011 Tiina Intelmann. Suursaadik Malle Talvet-Mustonen andis oma volikirjad president Shimon Peresile üle 24. mail 2012.

Mais 2007 moodustati Riigikogus Eesti-Iisraeli parlamendigrupp, mille esimees on Igor Gräzin. Iisraeli Knessetis loodi 2009. aasta lõpus Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Anastassia Michaeli.

Visiidid

Välisministrid Paet ja Lieberman on korduvalt kohtunud erinevatel rahvusvahelistel üritustel, viimati 2011. aasta juunis Pariisis OECD 50. juubelinädala ning septembris New Yorkis ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu raames.

Alates 2000. aastast on regulaarselt toimunud poliitilised konsultatsioonid.

Lepinguline baas

• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.95)
• Telekommunikatsioonide, posti ja informaatika alase koostöö kokkulepe (jõustus 02.12.97)
• Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 04.08.98)
• Rakendusprogramm koostöölepingule kultuuri, teaduse ja hariduse valdkonnas aastateks 2008-2010 (jõustus 08.07.08). Pikeneb automaatselt 3 aastaks.
• Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 07.10.01)
• Eesti ja Iisraeli vaheline topeltmaksustamise vältimise ja topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.01.10).
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Iisraeli riigi valitsuse vaheline haridus-, teadus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordikoostöö programm aastateks 2012-2015 (jõustus 12.11.2012).

Majandussuhted

Kaubavahetus

2012. aastal oli kaubavahetuse käive Iisraeliga 19,9 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aastaga on kasvanud eksport. 2012. aastal oli Iisrael kaubavahetuse mahult Eesti 46. kaubanduspartner (48. kohal ekspordipartnerina ja 46. impordipartnerina).

Eesti-Iisraeli kaubavahetuse areng 2005-2012 (põhikaubandus, miljonit eurot)

Allikas Statistikaamet

Olulisemad ekspordiartiklid 2012.a:

• metallid ja metalltooted – 37,4%
• masinad ja seadmed – 11,8%
• puit ja puittooted - 10%
• paberimass ja tooted sellest – 9,1%

Olulisemad impordiartiklid 2012.a:

• masinad ja seadmed – 28,4%
• tekstiil ja tekstiiltooted – 23%
• valmistoidukaubad ja joogid – 12,5%
• plastid ja kummitooted – 10,6%

Investeeringud

Eesti Panga andmeil on seisuga 31.12.2012 Iisraeli investorid teinud Eestisse otseinvesteeringuid summas 5,6 mln eurot, mis on 0,04% Eestisse tulnud välisinvesteeringutest. Peamised sektorid: kinnisvara, kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus ning info ja side.

Eesti otseinvesteeringute suurust seisuga 31.12.2012 Eesti Panga andmetel avaldatud ei ole. Põhiline sektor: kinnisvaraalane tegevus.

Kultuurisuhted

12.07.93 peaminister Mart Laari ametliku visiidi ajal Iisraeli allkirjastati kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 04.08.1998), mis võimaldab koostööd ülalpool mainitud valdkondades. Lepingu järgi ergutavad pooled otsekontakte ja koostööd mõlema riigi vahel; kutsuvad teineteist rahvusvahelistele kongressidele, seminaridele; toetavad koostööd kahe maa spordi- ja noorsoo-organisatsioonide vahel.

Lepingu esimene rakendusprogramm allkirjastati välisminister Toomas Hendrik Ilvese Iisraeli visiidi käigus juulis 1998. Lepingu täitmiseks moodustati ka ühiskomitee, mis valmistab ette riikide kahepoolse koostöö programmid. Kehtivat rakendusprogrammi uuendati viimati 2008. aastal. Lepingu raames on Eesti ning Iisraeli vahel toimunud elav kultuurialane koostöö, aset on leidnud mitmeid näitusi, kontserte ning filmiesitlusi.

Mõned näited viimasel paaril aastal toimunud Eesti kultuuriüritustest Iisraelis:

Aprillist - maini 2010. a. toimusid esimesed Eesti filmipäevad Iisraelis. Festivali raames näidati Tel Avivi, Jeruusalemma ja Haifa kinomajades (Cinematheque) heebreakeelsete subtiitritega eesti filme: „Sügisball“, „Nimed marmortahvlil“, „Klass“, „Lotmani maailm“, „Aja meistrid“ ning multifilme „Tõrjutud mälestused“ ja „Paragrahv 58/4“. Sofi Oksanen osales mais 2010 Jeruusalemmas rahvusvahelisel  kirjandusfestivalil seoses teose „Puhastus“ ilmumisega heebrea keeles. President Ilvese riigivisiidi eel juunis 2010 esines kontsertidega Iisraelis Eesti Filharmoonia kammerkoor, kes esitas Händeli ja Pärdi muusikat. Kontserdid toimusid koostöös Israel Camerataga. Tel Avivi Ooperis esines 2010. a. kevadhooajal metsosopran Monika-Evelin Liiv Tšaikovski „Padaemandas“ ning 2012. aasta kevadel Puccini „Madama Butterfly’s“.

2011. aastal toimunud kultuuriüritustest võib ära märkida aprillis toimunud Maarja-Liis Ilusa ja Jakko Maltise kontserdi Tel Avivis Eesti kogukonnale, mais dirigent Andres Mustoneni kontserditurnee  Netanya Kibbutzi orkestriga mitmes Iisraeli paigas, s.h. Tel Avivi Givatayimi teatris ning saatkonna abil avatud näituse “Israeli Artists from the Baltic Republics”. Juulis osales Zaragoza Kõrgemas Muusikakonservatooriumis õppiv tudeng Johanna Vahermägi Iisraeli ühel prestiižemal kammermuusikafestivalil “Voice of Music”, septembris viibis Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsurühm Koidupuna folkloorifestivalil “Carnival”, oktoobris linastus Haifa rahvusvahelisel filmifestivalil Veiko Õunapuu film “Püha Tõnu kiusamine”, detsembris kandis  Jeruusalemma Sümfooniaorkester ette Arvo Pärdi teose “Cantus in Memory of Benjamin Britten”. Kahel aastal on Eilati Kammermuusikafestivalil esinenud ansambel „Hortus Musicus“.

Iisraeli rahvusvaheline Holokausti uuringute kool ning Holokausti muuseum Yad Vashem korraldavad regulaarselt eesti õpetajatele Iisraelis juudi ajaloo ning holokaustiteemalisi kursusi. Projekti rahastavad Eesti riik ning Yad Vashem. Viimati toimus selline kursus juulis 2012. Programm annab osalejatele ülevaate juudi kultuurist, ajaloost, sionismist, natsismist, judaismi varasemast perioodist ja tänapäeva juutide elust enne holokausti ja holokaustist Nõukogude territooriumil ja Euroopas ning metoodilisi nõuandeid holokaustiteema käsitlemiseks koolitundides.

Juudid Eestis

Esimest korda mainitakse Eesti arhiivides juute 1333. aastal, kuid kuni 18. sajandini oli nende arv Eestis üsna väike. Alaline kogukond hakkas tekkima 19. sajandil, mil esmakordselt toodi vene armee Tallinna garnisoni juudi noori, kes pärast sõjaväes teenimist said Eestisse jääda. Alates 1865. a. lubati Eesti kubermangus alaliselt elada juutidel, kellel olid I gildi kaupmehe, kutselise käsitöölise või ülikooli diplom. Kogukonna kasvades loodi esimesed kogudused, rajati palvemajad, surnuaiad, oma abikassad ning kultuuriseltsid. Tallinnasse ehitati suur sünagoog 1886. ja Tartusse 1903. a. (mõlemad hävisid 1944. a.). 1913. aastal elas Eestimaa piirides 4995 juuti. Juudi vaimne keskus asus sel perioodil Tartus, kuna sealses ülikoolis õppis arvukalt juudi üliõpilasi teistest Vene impeeriumi osadest. Seal alustasid oma tegevust nii sionistliku kui sotsialistliku suunitlusega organisatsioonid.

Eesti iseseisvudes 1918. a. algas uus etapp ka kohalike juutide ajaloos, ligi 200 juuti võtsid osa Vabadussõjast. Kohalikud juudid olid seni moodustanud väikse killu viiemiljonilisest Venemaa juutkonnast, nüüdsest moodustasid nad omaette Eesti juudi kogukonna ning neist said riigi võrdõiguslikud kodanikud. 1926. a. andis Eesti valitsus esimesena maailmas juutidele kultuurautonoomia (see sündmus kanti 1927. a. ka Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse Jeruusalemmas). Algas juutide energiline kultuurialane tegevus. Tallinnas avati Juudi Gümnaasium, Tartus keskkool ja Valgas algkool. Rajati juudi lasteaedu, spordiseltse, rida draamaringe, klubisid ja raamatukogusid. Kokku tegutses Eestis 1939. a. 32 erinevat juudi organisatsiooni.

1940. a. alanud  nõukogude okupatsioon tegi lõpu juutide kutuurautonoomiale. 14. juunil 1941 küüditati ligi 10% Eesti juutidest nõukogude võimu poolt Siberisse. Paljud juudid olid juba varem sakslaste sissetungi hirmus Venemaale pagenud. Saksa okupatsiooni käigus (1941-1944) hukkusid peaaegu kõik Eestisse jäänud juudid

Teisele Maailmasõjale järgnenud nõukogude okupatsiooni aastad muutsid juutidele nende identiteedi säilitamise väga keeruliseks. Organiseeritud ning kultuuritegevus lakkas täielikult. Siiski kolis Eestisse palju juute toonase Nõukogude Liidu teistest osadest, otsides varju sealse antisemitismi eest. Eestis olid olud vabamad ja haridusvõimalused paremad.

Eesti taasiseseisvumisega olukord muutus. Juba 1988. aastal moodustati Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Trivimi Velliste algatusel Juudi Kultuuri Selts. 1992. a. selts reorganiseeriti, ümberkorralduste tulemusel moodustati Eesti Juudi Kogukond. Tallinnas taasavati 1990. aastal Juudi Kool, 2000. aastal sünagoog, mis esialgu tegutses Juudi Kooliga samas hoones. 2007. aasta mais valmis lahkete annetajate kaasabil Tallinna uus sünagoogihoone.

2008. aasta detsembris avati Tallinnas Eesti Juudi Muuseum, mille väljapanekud käsitlevad Eesti juutide elu 19. sajandist tänapäevani ning annavad ülevaate juutide olulisest rollist Eesti kultuuri- ja ärielus ning teaduses.

Praegu elab Eestis ca 2 000 juuti.

Juudi varade tagastamise küsimus

Mingeid varalisi pretensioone juutidel Eesti suhtes pole: välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiidi käigus Iisraeli 1998 juulis toimus kohtumine Maailma Juutide Varade Restitutsiooni Organisatsiooni aseesimehe hr. Naphtali Lavie’ga, kes edastas Eesti Vabariigile organisatsiooni ametliku hinnangu: Eesti on ainus riik Ida-Euroopas, mille suhtes MJVRO-l ei ole ühtegi pretensiooni.

Holokaust Eestis

Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) mõrvasid natsid Eesti territooriumil ligi tuhat kohalikku juuti, kes ei olnud jõudnud, saanud või soovinud okupatsiooni jalust Nõukogude Liitu pageda. Lisaks neile toodi teistest Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Euroopa riikidest Eestisse ligikaudu 12500 juuti, kellest 7500 kuni 8000 siin hukkus või hukati. Ülejäänud evakueeriti Eestist ning 1944. aasta septembris Eesti taasvallutanud Punaarmee leidis siin eest vaid sadakond ellujäänut Klooga laagris.

President Lennart Meri algatusel loodi 1998. aastal Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. Komisjoni, mida juhtis rahvusvaheliselt tuntud Soome erudiplomaat Max Jakobson, moodustasid Lennart Meri kutsel Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Peter Reddaway, Arseny Roginsky, ja parun Wolfgang von Stetten. Komisjoni eesmärgiks oli saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine.

Komisjon kirjutab oma järeldustes, et üldine vastutus enamiku, kui mitte kõigi raportis käsitletud kriminaalsete episoodide eest lasub Saksa sõjaväe- ja tsiviilokupat­sioonivõimudel. See tuvastati Nürnbergi protsessidel ja on tuvastatud ka paljudes muudes seostes. Komisjoni eesmärk oli ka nende eestlaste kindlakstegemine, kes oma ametikohtade või tegevuse tõttu vastutavad inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi või sõjakuritegude eest. Komisjoni töö tulemustega on võimalik tutvuda aadressil http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/index_frameset.htm. Max Jakobsoni komisjon lõpetas oma tegevuse 2008. aastal, samasuunalist tegevust jätkab Eesti Mälu Instituut.

Eesti on korduvalt ja kõrgel tasemel mõistnud hukka okupeeritud Eesti territooriumil nii võõrvõimude kui kohalike kollaborantide poolt juudi rahva vastu toime pandud kuriteod.

27. jaanuaril 2003. a. tähistati Eestis esimest korda Holokausti mälestuspäeva. 2012. aastal avati Holokausti mälestuspäeval Eesti juudi kogukonna keskuses memoriaal Mälestuste galerii, kus on jäädvustatud nende 974 Eesti juudi nimed, kes mõrvati Eesti territooriumil II maailmasõja ajal. Mälestusmärkidega on tähistatud juutide kinnipidamis- ja hukkamispaigad Tallinnas, Kloogal, Kalevi-Liival, Vaivaras, Eredal, Kiviõlis ja mujal.

1993.aastal andis Eesti Ajaloomuuseum Yad Vashemi keskusele Jeruusalemmas kingitusena üle kollektsiooni Klooga koonduslaagris hukatud juutidele kuulunud esemetest ja fotodest. 2005. aasta märtsis osales toonane Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  uue põhiekspositsiooni avamisel Yad Vashemis, kus Kloogalt pärit esemed ja fotod moodustavad olulise osa. Yad Vashemi muuseumi Õiglaste alleel on eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha mälestuseks istutatud puu. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega üliõpilase elu.

Eesti on liitunud IHRA-ga (International Holocaust Remembrance Alliance), mille eesmärgiks on leida poliitiliste liidrite ning sotsiaalsete liikumiste juhtide tuge holokaustialasele haridusele, selle mälestamisele ning uurimustele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Holokausti teemat käsitletakse Eesti koolis ajalooprogrammi osana seoses II Maailmasõja sündmustega. Eesti riiklik õppekava sätestab holokausti õpetamise ajalootundides põhikooli viiendas ning üheksandas klassis ja detailsemalt gümnaasiumiastmes, eelkõige kaheteistkümnendas klassis. Ajalooõpetajatele korraldatakse regulaarseid koolitusi holokausti teemal.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter