Eesti ja Iirimaa

Leitud alamrubriigis:

Iirimaa lipp Iirimaa

Eesti välisesindus

Kahepoolsed suhted

(viimati uuendatud: 04.03.2013)

 

Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. a., millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine.

Iiri suursaadik Eestis on Peter McIvor (alates 25.08.2010) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Mait Martinson (alates 14.09.2010).

Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995), Raul Mälk (1996-2003), Simmu Tiik (2003-2006) ja Andre Pung (2006-2010) ning ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999-2002) ja Krista Kilvet (2002-2003).

3. detsembril 1991. a. akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerunud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004).

Aastatel 1927–1931 oli Eesti Vabariigi auasekonsuliks Dublinis Richard J. Kelly, 1937–1938 Thomas Franklin Laurie, 1938–1960 John McEvoy.

Olulisemad visiidid

Eestisse
oktoober 2012 Euroopa asjade minister Lucinda Creighton
september 2012 põllumajandusminister Simon Coveney
mai 2012 Iiri keskpanga president Patrick Honohan
märts 2005 sotsiaalminister Seamus Brennan
mai 2004 peaminister Bertie Ahern
detsember 2003 asepeaminister ja majandusminister Mary Harney
oktoober 2003 kaitseminister Michael Smith
oktoober 2003 tööjõuminister Frank Fahey
juuli 2003 Euroopa asjade minister Dick Roche
juuni 2003 kommunikatsiooni-, meretranspordi- ning loodusvarade minister Dermot Ahern
juuni 2003 peaminister Bertie Ahern
mai 2001 presidendi Mary McAleese’i riigivisiit, teda saatsid kultuuriminister Sile de Valera ja aseriigisekretär Peter Ryan

 

Iirimaale
juuni 2012 president Toomas Hendrik Ilves Dublinis OSCE internetivabaduse konverentsil
aprill 2012 president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil
november 2011 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
aprill 2008 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
oktoober 2006 välisminister Urmas Paet
mai 2006 majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
mai 2006 haridus- ja teadusminister Mailis Reps
oktoober 2005 rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo
mai 2004 peaminister Juhan Parts
veebruar peaminister Juhan Parts
veebruar 2003 peaminister Siim Kallas
august 2002 sotsiaalminister Siiri Oviir Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi konverentsil Dublinis
märts 2001 haridusminister Tõnis Lukas
märts 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves

Lepinguline baas

Eesti ja Iirimaa vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Viisavabadusleping (jõustus 01.05.96)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 29.12.98)
  • Kultuuriekspertide vahetamise kokkulepe (sõlmitud 16.04.99)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Statistikaameti andmetel oli Iirimaa 2012.a Eesti 35. kaubanduspartner. Kaubandus Iirimaaga (53,8 miljonit eurot) moodustas ca 0,2%  Eesti väliskaubanduse kogukäibest, bilanss oli Eesti jaoks negatiivne. Peamised ekspordiartiklid 2012. a olid: taimsed tooted (nisu) – 59,5%; puit ja puittooted – 15,9%; keemiatooted – 5,7%.  Imporditi enim masinaid ja seadmeid (42,6%), valmistoidukaupu ja jooke – 25,3%, keemiatooteid – 17,4%.

Vastavalt Eesti Panga andmetele tegid Iirimaa firmad 30. 09. 2012 seisuga otseinvesteeringuid Eestisse 68 miljonit eurot, mis moodustas 0,8% kogu investeeringute mahust Eestisse. Investeeringud on tehtud kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse, põllumajandusse ning puidutöötlusse. Suuremad Iiri päritolu investeeringud on ettevõtetes Pro Kapital Grupp, QBE Kindlustuse Eesti AS, Balcas Eesti AS, Myles Estamp. Eesti ettevõtted on sama seisuga investeerinud Iirimaale 6 miljonit eurot.

Suurimad Iiri osalusega ettevõtted:

  kapital Iiri investeering
1. Pro kapital Grupp AS 33.9 milj eurot 19.1 milj eurot
2. QBE Kindlustuse Eesti AS 2,9 milj eurot 2,9 milj eurot
3. Balcas Eesti AS 159 000 eurot 159 000 eurot
4. Carraig OÜ 143000 eurot 143 000 eurot

TURISM

Alates 14. detsembrist 2010 avas Iiri lennufirma Ryanair otselennuliini Tallinn-Dublin. Ryanair lendas Tallinna ja Dublini vahel 2 korda nädalas. 2012 a sügisel reisid peatati, kuid lootust on liini taasavamiseks 2013. a kevadel.

Kultuurisuhted

Eesti Vabariigi ja Iirimaa vahel on sõlmitud leping kultuurivahetuseks 16. aprillil 1999.Tartu Ülikoolil on head koostöösidemed vanima Iirimaa ülikooliga - Trinity College’iga. Suhteid aitab hoida EL Erasmus programm.

KIRJANDUS

Kultuurivahetuses osutus 2009. a teetähiseks esimese kolmekeelse eesti-inglise-iirikeelse luulekogu ilmumine. Kolmekeelset Kristiina Ehini „Põletades pimedust“ esitleti Dublinis novembris.

2012 ilmus Petrone Prindilt Kristiina Piibu raamat „Minu Dublin“.

KUNST

Augustis 2011 toimus Iirimaa läänerannikul, Ennistymoni linnas kunstifestival „The Power of Local“, kus Eestit esindas kunstirühm „Vedelik“.

2008. a. aprillis avatati Eesti Arhitektuurimuuseumi kaasabil näitus "History Reflected in Architecture".

Novembris 2006 oli Dublini Linnavalitsuses avatud Aet Kuuskemaa Tallinna litograafia näitus ning Endel Grensmanni aerofotonäitus "Linnu Eesti". Endel Grensmanni aerofotonäitus oli üleval lisaks veel European Union House'is Dublinis veebruaris 2007.

Juunis 2006 avati Dublinis Oscar Wilde majas koostöös Jaapani saatkonnaga Ann Tenno fotonäitus "Jaapani aed".

Jaanuaris 2005 toimus Eesti ehtekunstnike rühmituse FFFF näitus Vision Centre's, mis oli avalöögiks Kultuuripealinn Cork 2005 käivitamisele. Märtsis 2005 avati Ene-Liis Semperi ja Mark Raidpere näitus Dublini Temple Bar Galeriis.

Märtsis 2004. a. avati Iiri Rahvusgaleriis näitus "New Frontiers", kus Eesti Kunstimuuseumi kogudest oli kohal Konrad Mägi "Vilsandi motiiv",Arnold Akbergi "Daam lapsega",Johannes Greenberg "Naine maskidega",  Andrus Johani "Köögis", Kristjan Raud "Ohverdamine", Aleksander Vardi "Alasti suvel" .

MUUSIKA

Aprillis 2011 osales Viimsi lastekoor Corki rahvusvahelisel kooride festivalil. Koor andis ka kontserdi St. Audoen’i kirikus Dublinis.

Veebruaris 2011 toimus Heiki Mätliku kitarriõhtu Royal Dublin Society majas.

2009. aastal oli iirlastel võimalus tutvuda Eesti teatri- ja muusikamuuseumi poolt koostatud näitusega "Arvo Pärt - tuntud ja tundmatu".

2008.a veebruaris toimus Arvo Pärdi heliteose The Deer's Cry maailmaesiettekanne, mis oli tellitud Louthi kaasaegse muusika seltsi poolt ning mille inspiratsiooniks on tekst Püha Patricku rinnaplaadil. Sama sündmuse raames tulid esitamisele ka Arvo Pärdi instrumentaaltööd Fratres, Spiegel im Spiegel ja Für Alina. Ka igaaastane RTE Living Music festival oli 2008. aastal  täielikult pühendatud Arvo Pärdile. Festivali avalöögi andis National Concert Hall'is Tõnu Kaljuste juhatusel RTE filharmoonia koor ning. Dublini suurtes kontsertsaalides esitati Arvo Pärdi teoseid. Kohal oli ka helilooja ise ning lisaks oli festivali raames võimalik osaleda ka töötubades.

2007. a 12. juulil avas noor lootustandev pianist Sten Lassmann Corkis iga-aastase kontsertsarja "Our mEUsical partners". Programmi oli lülitatud Heino Elleri looming. Septembris leidis aset Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori Iirimaa kontsertturnee, mille raames toimus neli kontserti Iirimaa eri paigus.

Mitmed Eesti koorid on osalenud Corki koorifestivalil, Iiri orkestritega on töötanud dirigendid Eri Klas ja Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Kristjan Järvi.

Novembris 2006 toimusid Iirimaal vendade ja õe Johansonide kontserdid. Esineti Dublinis pubis "Gobblestone" ning Cork’i ülikooli "O'Riada Hall'is.

TEATER , FILM, TANTS

Eesti teatrite repertuaaris on olnud arvukalt iiri autorite, näiteks Brian Frieli ("Aristokraadid" Eesti Draamateatris) ja Martin MacDonaghi ("Connemara. Üksildane lääs" Rakvere Teatris, "Inishmaani igerik" Tallinna Linnateatris ja "Mägede iluduskuninganna" teatris "Vanemuine") näidendeid. 2003. a. esietendus Eesti Draamateatris MacDonaghi näidend "Inishmore’i leitnant" ning Eesti Riiklikus Nukuteatris noore iiri lavastaja Annabelle Comyni lavastatud Judy Uptoni näidend "Ashes and Sand".

Iiri filme on näidatud PÖFF-il. 9-ndal festivalil etendus iiri film “Võimas kelt”. 10-ndal festivalil toimus tuntuima iiri filmimehe Neil Jordani filmide eriprogramm. Lisaks osales festivalil dokumentaalfilm „Rändajad” ning teiste riikidega koostöös valminud film Iiri vabadussõjast „Tuul, mis sasib odrapõldu”.

2008.a veebruaris toimus Dublinis rahvusvaheline Jamesoni filmifestival kus osalesid ka eesti filmid "Sügisball" ja "Klass". Aprillis linastus Imbi Paju film "Tõrjutud mälestused".

2011. a novembris linastusid Corki Corona Filmifestivalil Eesti filmid „Rotilõks ja „Lumekuninganna“.

Juulis 2011 osales Corki rahvusvahelisel tantsufestivalil ning esines mitmel pool Corki maakonnas ansambel „Sõprus“.

Eestlaskond Iirimaal

2011. a Iiri rahvaloenduse andmetel elas Iirimaal 2560 eestlast. Eestlaste osakaal Iirimaa rahvastikus on 0,05%. Iirimaal on viimaste aastatega sündinud märkimisväärne hulk Eesti lapsi. Ametlik eestlasi ühendav organisatsioon Iirimaal on Eesti Kultuuri- ja Spordiselts.  Selts korraldab ka eestlaste pühapäevakooli, mille esimene kogunemine oli septembris 2012.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter