Eesti peab oluliseks riigi selget vastutust oma kodanike kaitsmisel ka kriisiolukordades

Nr 349-E
 

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis vastutus kaitsta - R2P (the Responsibility to Protect) ministrite kohtumisel, et vastutus kaitsta põhimõtte keskmes on eelkõige riigi kohustus tagada oma inimeste julgeolek ka kriisiolukordades. „Näiteks Araabia kevadega seonduvad sündmused on selle teema selgelt tõstatanud,“ märkis Paet. „Riigi kohustus oma inimeste kaitsel on sama oluline kui rahvusvahelise kogukonna tulemuslik abi või ka sekkumine,“ lisas ta.

Eesti välisminister rõhutas, et vastutus kaitsta kontseptsiooni oluline osa on ennetustegevus. „See tähendab võitlust vaesusega, diskrimineerimise vältimist, õigusriikluse ja inimõiguste ning vabaduste tagamist,“ ütles Paet. „Praktilisel tasandil peab kasvama vaba interneti, sotsiaalmeedia ja tehnoloogiliste vahendite kättesaadavus, et juhtida tähelepanu kuritegude ennetamisele ja tuvastamisele.“ Ta lisas, et panustama peavad nii rahvuslikud, regionaalsed kui ka rahvusvahelised osapooled, sealhulgas kodanikuühiskond ja ka meedia.

Paeti sõnul on väga oluline Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) tegevus genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ning sõjakuritegude eest vastutajate karistamisel. Ta lisas, et Eesti peab oluliseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli suurendamist ning kohtu ülemaailmset kehtivust. „Hetkel on kriminaalkohtul 121 liiget, kuid loodame, et liitujate arv kasvab jõudsalt,“ märkis Paet.

Eesti soovib Paeti sõnul saada Vastutus kaitsta sõprade grupi liikmeks. Vastutus kaitsta on 2005. aastal ÜRO poolt loodud initsiatiiv. See on normide kogum, mis põhineb ideel, et suveräänsus ei ole mitte õigus, vaid vastutus. Algatus keskendub genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse ärahoidmisele ja takistamisele. Sel kontseptsioonil on kolm sammast: 1) riigil on kohustus kaitsta oma elanikkonda inimsusevastaste kuritegude eest 2) rahvusvahelisel kogukonnal on vastutus aidata riiki oma kohustuse täitmisel 3) kui riik ei ole võimeline oma elanikkonda inimsusevastaste kuritegude eest kaitsma ja rahumeelsed meetmed on ammendatud, lasub rahvusvahelisel kogukonnal kohustus sekkuda mõjutusvahenditega, näiteks majandussanktsioonidega. Sõjalist sekkumist kaalutakse viimase võimalusena.

 

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
533 66 159
press@mfa.ee