Välisminister Urmas Paet: Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on tähtis roll inimsusevastaste kuritegude ohvrite abistamisel
Nr 316-E
Välisminister Urmas Paet avas täna koos Soome välisministri Erkki Tuomioja ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court – ICC) liikmesriikide assamblee presidendi Tiina Intelmanniga Tallinnas kõrgetasemelise ICC seminari, mis keskendub ohvrite abistamisele ja neile tekitatud kahju hüvitamisele. „Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oma kümneaastase ajaloo vältel suutnud end tõestada eduka ja elujõulise institutsioonina,“ ütles välisminister Paet seminari avamisel. Selle aasta 14. aprillil langetas kohus oma esimese otsuse, millega mõistis sõjakuritegudes süüdi Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjapealiku Thomas Lubanga Dyilo. „Kohtuotsuse valguses tõstatus laiemalt küsimus, kuidas selliste kuritegude ohvritele tekitatud kahju hüvitada,“ märkis Paet.
Paeti sõnul on väga keeruline leida võimalusi õigluse jaluleseadmiseks kuritegude puhul, kus oleme sunnitud rääkima loendamatust arvust ohvritest. „Just ohvrite ja nende vajadustega tegelemine on lisaks kurjategijate karistamisele äärmiselt oluline osa rahu ja julgeoleku tagamisel,“ lausus ta. „Hindame kõrgelt Rooma statuudiga loodud ohvrite abistamise fondi tööd, mis tegeleb kriminaalkohtu poolt süüdi mõistetud kurjategijate ohvrite aitamisega,“ lisas Paet.
Samas rõhutas välisminister, et kahjude hüvitamise küsimustes on väga oluline tihe suhtlus ohvrite ja nende kogukonnaga. „Reparatsioonid peavad olema ohvrite jaoks asjakohased ja ka kultuuriliselt aktsepteeritavad,“ märkis Paet. „Haavatavate gruppidega – sealhulgas naiste, laste ning seksuaalvägivalla ohvrite – vajadustega tuleb tegeleda eelisjärjekorras,“ lisas ta.
Kõrgetasemeline ICC seminar „10 Years of the International Criminal Court: A Focus on Victims” toimub Tallinnas täna ja homme, 10.–11. septembril. Seminaril arutlevad valdkonna silmapaistvad kõneisikud, sealhulgas Elisabeth Rehn ja Silvana Arbia, kuidas ICC raames ohvrite temaatikat käsitleda, kuidas neid läbi ohvrite fondi abistada ning kuidas tekitatud kahju hüvitada.
Lisainfot ICC seminari kohta: http://www.eihr.ee/icc-seminar-10-11-09-2012/
Taustainfo:
Eesti on olnud ICC toetaja kohtu loomisest alates.
12. detsembril 2011 valis ICC liikmesriikide assamblee New Yorgis Eesti esindaja Tiina Intelmanni ICC liikmesriikide assamblee presidendiks. Järgmisel kolmel aastal juhib Tiina Intelmann rahvusvahelise kriminaalkohtu küsimuste erisaadikuna ICC liikmesriikide tööd ning suunab kohtu toimimist puudutavaid läbirääkimisi.
ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt 2010. aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse osalisriikide poolt.
Hetkel on rahvusvahelise kriminaalkohtu loonud Rooma statuudiga ühinenud 121 riiki, sealhulgas kogu Lõuna-Ameerika, enamus Euroopast ja peaaegu pool Aafrika riikidest.
Lisainfot:
ICC seminari kohta
Aet Kukk
Inimõiguste Instituut
Tel 53302328
E-post: aet.kukk@ehir.ee
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
