Eesti ja Brasiilia

Kahepoolsed suhted

• Visiidid
• Lepingud
• Majandussuhted
• Otseinvesteeringud
• Eesti kogukond Brasiilias
• Kultuurisuhted

Brasiilia tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 5. detsembril 1921, samuti hääletas Brasiilia 22.09.1921 Eesti vastuvõtmise poolt Rahvasteliitu.

04.09.1991 taastunnustas Brasiilia Eesti iseseisvust, diplomaatilised suhted sõlmiti 16.12.1991.

Brasiilia avas 2011.a. suvel oma suursaatkonna Tallinnas, varem kaeti Eestit Helsingist. Esimeseks Brasiilia suursaadikuks Eestis oli Bernardo de Azevedo Brito (1994-1998). Suursaadik Eestis on Vergniaud Elyseu Filho, kes andis volikirjad üle 28.09 2011.

9. aprillil 2013a. alustas tööd Eesti erimissioon Brasiilias, mis paikneb riigi pealinnas Brasílias esialgu Portugali saatkonna ruumides. Tegemist on Eesti esimese diplomaatilise esindusega Lõuna-Ameerikas. Erimissiooni  (diplomaat Urmas Eigla) ülesandeks on valmistada ette Eesti saatkonna avamine.

Eestil on Brasiilias ka 3 aukonsulit. Alates 1996. aastast esindab Eestit Brasiilias aupeakonsul Jüri Saukas, konsulaarpiirkonnaga São Paulo ja Paraná osariigid. 2001 aastast on Eesti aukonsuliks Santoses Flemming Patrick Rickfors (Taani kodanik). 2008 aastal avas Rio de Janeiros aukonsulaadi ja aukonsuliks sai Eesti soost Brasiilia moekunstnik ja rõivatootja Oskar Metsavaht.

Aastatel 2004-2012 oli Brasiilia aukonsuliks Eestis Magnus Skjörshammer.

Visiidid

Eesti ja Brasiilia välisministeeriumite vahel peetakse regulaarselt poliitilisi konsultatsioone.

Lepingud

• 1932. aastal sõlmiti Pariisis Eesti ja Brasiilia kaubanduslik kokkulepe.
• 31.03.2006 jõustus Eesti ja Brasiilia vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe.
• 24.04.2006 jõustus Eesti ja Brasiilia vaheline turismialase koostöö kokkulepe.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Lühidalt: aastatel 2009 - 2012 9 kuuga on kaubavahetus Brasiiliaga kasvanud nii ekspordi ja impordi osas ning kaubavahetus moodustab 0,3% kogu Eesti kaubavahetusest. Brasiilia on tähtsaim kaubanduspartner Lõuna-Ameerikas. Peamisteks eksportartikliteks on: masinad ja seadmed; plasti- ja kummitooted ning meditsiini- ja mõõteaparatuur.
Impordis domineerivad relvad ja laskemoon, metallid ning masinad ja seadmed.

2012. a  9 kuu andmetel oli kaubavahetuse käibelt Brasiilia Eestile 34. kaubanduspartner (käive 55,5 mln eurot), olles Lõuna-Ameerika riikidest esimene. Kaubavahetus Brasiiliaga moodustas 0,3% kogu Eesti kaubavahetusest.

2012. a 9 kuuga oli Brasiilia Eestile 32. ekspordipartner, eksport Brasiiliasse oli 29,2 mln eurot (0,2% koguekspordist). Peamised artiklid olid: masinad ja seadmed – 70,7%, meditsiini- ja mõõteaparatuur – 10,8% ning plasti- ja kummitooted – 6,8%.

Impordipartnerina oli Brasiilia 2012. a 9 kuuga 30. kohal. Eesti importis Brasiiliast 26,3 mln euro (0,3% koguimpordist) ulatuses peamiselt relvi ja laskemoona (muud padrunid sõjaväerelvadele) – 56%, metalle ja metalltooteid 19% ning masinaid ja seadmeid 16,5%

Aastatel 2006-2012 9 kuud moodustab Eesti eksport Brasiiliasse u 0,2-0,4%, samal ajal import moodustas 0,1-0,3%. Pärast 2009. aastat on kaubavahetus Brasiiliaga kasvanud.

Kaubavahetus aastatel 2006-2012 (miljonites eurodes):

Allikas: Statistikaamet

INVESTEERINGUD

Lühidalt: Eesti otseinvesteeringud Brasiilias on samuti kasvanud ning moodustavad seisuga 30.09.2012. a 6 mln eurot.

Eesti otseinvesteeringute positsioon Brasiilias Eesti Panga andmetel seisuga 30.09.2012. a oli 6 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse ja kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. Eesti otseinvesteeringud Brasiilias on kasvanud, nt 30.09.2009. a oli positsioon vaid 0,6 mlne eurot, 31.12.2009. a juba 7 mln eurot. Ajavahemikul 31.12.2009 – 30.09.2012 on otseinvesteeringute positsioon kõikunud 4,2 mln ja 7 mln euro vahel.

Samal ajal on Brasiilia otseinvesteeringud Eestis 116 00 eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, töötlevasse tööstusse, finants- ja kindlustustegevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.   

Kultuurisuhted

Brasiilia saatkond Helsingis on kinkinud raamatuid Eesti Rahvusraamatukogus asuvale Simon Bolívari nimelisele Ladina-Ameerika lugemissaalile. Brasiilia kirjandusest on eesti keelde tõlgitud J. Amado ja J. Machado de Assisi loomingut.

2006. a. osales Jaan Elken rühmanäitusel Santa Catarina Kunstimuuseumis.

2006. a. toimunud Brasiilia filmifestivalil võitis animafilm „Kuidas boamadu lugema õppis“ auhinnalise koha. Brasiilia filmid on osalenud Eestis filmifestivalidel (Pöffil).

Eestlastel on mitmel korral olnud võimalust nautida suurepäraseid Brasiilia jazz artiste (Joyce 2007. a., Leny Andrade 2008. a, Joao Bosco 2009 kevadel, 9.12.2009 esines Jõulujazzil noor lauljatar Giana Viscardi). 2009 aasta Viljandi pärimusmuusika festival esines Brasiilia pereansambel (Clić Brazil). 2008. a. lõpus toimus Tallinnas esimene Brasiilia muusika festival „Tallinn Winter Tropics“.

2009. a. augustis toimus Tallinnas MM valikturniiri Eesti-Brasiilia jalgpallimäng, kus Eesti kaotas Brasiiliale vaid 0:1.

2012. aastal esines Brasiilias, Jundiais ja Piracicabas, kontsertidega Tallinn Sinfonietta kammerkoosseis.

Eesti kogukond Brasiilias

(Brasiilia eestlaste Alide Sleti ja Aksella Lutsu andmete põhjal)

Praegu on eestlasi Brasiilias umbes 500. Suurem osa neist on koondunud São Paulo linna ja osariiki ning vähemal arvul Rio de Janeiro, Paraná, Rio Grande do Sul’i ja muudesse osariikidesse. Nad on heal majanduslikul järjel ja huvitatud sidemete tihendamisest kodumaaga.

Üksikud eestlased jõudsid Brasiiliasse juba 19. sajandi lõpus. Suurem arv eestlasi emigreerus Brasiiliasse kolme grupina: esimene grupp saabus 1917-1918 Brasiilia valitsuse kutsel, neil maksti kinni reis ning neile annetati riigi poolt maad. Teine grupp saabus aastail 1924-1925 sarnastel tingimustel. Kuna eestlastel ei olnud mingit kogemust Brasiilia kliima ja põllundusega, siis jätsid paljud eestlased maa ning siirdusid linnadesse, kus olid paremad töövõimalused. São Paulo osariigi andmetel saabus Santose sadama kaudu ajavahemikus 1921-1939 Brasiiliasse 2 597 eestlast. Tegelikult oli aga Brasiiliasse rännanud eestlaste arv suurem. Kolmas grupp saabus pärast Teist maailmasõda. Neil oli kindel elukutse ja selletõttu suundusid nad otse linnadesse, et oma kutsealal töötada. Neid töötab suurtes rahvusvahelistes firmades ning paljudel on oma ettevõtted. Samuti on eestlasi juhtivatel ametikohtadel Brasiilia riiklikes ettevõtetes.

Brasiilias tegutsevad mitmed Eesti organisatsioonid ning seal on veel mitmeid Eesti Vabariigi kodanikke, kes pole kohaliku riigi kodakondsust võtnud.

Tulles vastu Brasiilias elava eestlaskonna vajadustele, korraldati 2006. aastal konsulaarmissioon São Paulosse. Missiooni käigus osutas muidu New Yorgis resideeriv Eesti konsul kohalikele eestlastele erinevaid konsulaarteenuseid ning võttis vastu Eesti kodaniku passi taotlusi.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter