Eesti välismeedias 23. - 29. august 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
IRAANI AJAKIRJANDUS
IISRAELI AJAKIRJANDUS
LÄTI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
SEB Raises Baltic 2012 GDP Forecast, Sees Better 2013

Ott Ummelas
28.08.2012

SEB, suuruselt teine laenuandja Baltikumis, tõstis Eesti, Läti ja Leedu selle aasta SKP prognoosi ja ütles, et kodumaine nõudlus kiirendab majanduskasvu 2013. aastal.
http://www.bloomberg.com/news/2012-08-28/seb-raises-baltic-2012-gdp-fore...

AFP
Estonian IT buff launches game to back Pussy Riot

26.08.2012

Eesti graafiline disainer Magnus Vulp protesteerib küberruumis Venemaa punkbändi Pussy Riot liikmete arreteerimise vastu, luues Kremli-vastase versiooni videomängust Angry Birds. Mängus on lindude pead asendatud patriarh Kirilli ja Vladimir Putini ning sigade pead Pussy Rioti liikmete omadega. Vulpi sõnul soovib ta sellega pöörata tähelepanu kolme kaheks aastaks kohtu käsul vangi saadetud vene naisterahva saatusele.
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5iKV20ipE6LzAbm0rbhNzh...

THE WALL STREET JOURNAL
Germany, Baltics Mention the War

Frances Robinson
21.08.2012

Brüssel on vaikselt valmistumas suvepuhkuselt naasma ning ees on ootamas kiire september. Mis oleks veel parem aeg Euroopa põhiväärtuste meeldetuletamiseks? Väike memo eurotsooni uusimalt liikmelt. August 23, 1939 oli must päev Euroopa jaoks. See oli päev, mil sõlmiti salajane Molotov-Ribbentropi pakt, mis sillutas teed ebaõiglusele ja mitte inimlikkusele, mis tõi Euroopale suurt kahju. Oleks parem kui Brüsselis oleks vähem II maailmasõja viiteid, eriti Euroopa Parlamendis, kuid sakslased alustasid seda. Õigupoolest oli selleks saksa välisminister Guido Westerwelle, kes koos Leedu, Eesti ja Läti ametivendadega avaldas Frankfurter Rundschau's artikli. Kõik 4 on kohtunud Lätis, et mälestada sünget pakti ja arutleda Saksamaa huvide üle Baltikumis. Kõik teavad, mis on kaalul, kui räägitakse keerulistest majanduslikest otsustest. Eesti tegi enne euroga liitumist läbi äärmusliku kärpeprogrammi. Leedu, Eesti ja Läti välisministrid kutsuvad üles rohkemale Euroopale, lahendamaks kontinendi probleeme. Balti riigid on sealjuures julgustamas teisi oma edukate reformidega. Just sellised kohtumised nagu see, mis toimus välisministrite vahel Riias, tuletavad meile meelde Euroopa idee põhialuseid ja seda, miks Euroopa suurim majandus näeb jätkuvalt vaeva oma positsiooni üle liidus. Loomulikult võivad küünikud öelda, et kärpemeetmed läbi teinud riikidega suhete hoidmine aitab Merkelit edasi sügisel, mis tõotab tulla tihe.

YAHOO
Estonian IT buff launches game to back Pussy Riot

25.08.2012

Mänge loov Eesti firma pani Venemaal poliitilistel põhjustel vangi mõistetud punkbändi Pussy Riot juhtumi arvutimängu. Pussy Riot korraldas kontserdi, mis ajas Kremli vihaseks. Kasuta vihaseid kremliste ragulka laskemoonana, et peatada Pussy Rioti mässulised. Simulatsiooni ülesanne peaks olema lihtne, kui oled proovinud mängu Angry Birds, kõlab kirjeldus mängu kodulehel. Teisipäeval (21.08) üleslaetud mängu on reedeks (24.08) mängitud juba 50 000 korda.
http://au.news.yahoo.com/entertainment/a/-/entertainment/14662404/estoni...

COGENERATION
Eesti Energia building cogeneration plant in Estonia

Diarmaid Williams
27.08.2012

Eesti Energia rajab Paidesse uue koostootmisjaama. Uus koostootmisjaam hakkab soojusega varustama Paide linna ning keskkonnasäästlikult toodetud elekter suunatakse Elektrilevi võrku. Kütusena hakkab uus jaam kasutama kohalikku biokütust. Pogi OÜ tegevjuhi Andres Alusalu sõnul on uus koostootmisjaam oluline investeering Paide linna soojuse tootmisse, sest vanad katlamajad vajavad täiendust.
http://www.cospp.com/articles/2012/08/eesti-energia-building-cogeneratio...

SOLAR NOVUS TODAY
Estonian Government Funds Energy Smart Solar Park

29.08.2012

Eesti valitsus rahastab päikeseparki. Artikkel tutvustab lühidalt Võrus asuva päikesepargi ülesehitust.
http://www.solarnovus.com/index.php?option=com_content&view=article&id=5...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Off the old bloc

Graham Norwood
24.08.2012

Eesti pealinn Tallinn on kasvav turismisihtkoht, kuid meelitab ligi ka firmasid, mis otsivad Põhja-Euroopas kohta. Tallinnas leiutati Skype, mis jätkuvalt on suur tööandja siin ning Soome ettevõte ostis ühe suurima kinnisvaratehinguna kaubanduskeskuse Eestis. Töötus on Baltikumi kohta suhteliselt madal, jäädes ELi keskmise juurde 11,5%. Kuid kõik, kes arvavad, et koduostjad peavad Tallinnas rahulduma brutaalse nõukogude arhitektuuriga, peavad asja veelkord läbi mõtlema. Enamik Tallinna kortereid on ligikutsuvad ja odavad. Baltic Sotheby’s International Realty müüb 1400 ruutmeetri suurust korterit, mis on läbi kahe korruse 18. sajandi vanalinna hoones. Korter on renoveeritud 2005. aastal ning müügil hinnaga 420 000 eurot. Artiklis tuuakse välja veel teisigi näiteid müügis olevatest korteritest. Kuid pärast Euroopa Liiduga liitumist on kinnisvaraturg oluliselt kallinenud.

Baltic real estate: bounce or bubble?

Mike Collier
29.08.2012

Kõigist kinnisvaramullidest, mis võinuksid viimastel aastatel lõhkeda, ei teinud ükski seda nii suurejooneliselt kui 2008. aasta finantskriisi ajal Balti riikides ning mõned haavatud investorid lubasid endale, et ei puutu Baltikumi kinnisvaraturgu enam eales. Kuid kinnisvarafirma Pro Kapital on taas valmis testima, kas investorid usuvad, et Baltikum võib olla enamat kui järjekordne buum ja varing. Artikkel tutvustab lähemalt Pro Kapitali ja selle börsiletulekut. Ettevõtte tegevjuht Paola Michelozzi sõnab, et firma usub Baltikumi kinnisvaraturgu ning ei usu järgmisesse buumi. Michelozzi sõnul soovitakse ligi tõmmata investoreid, kes juba on investeerinud regiooni, kuid ka uusi tulijaid. 

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Westerwelle besucht Lettland

24.08.2012

Saksamaa välisminister Guido Westerwelle ja kolme Balti riigi välisministrid kutsusid neljapäevasel (23.08) kohtumisel Läti pealinnas Riias Euroopa riike üles ühtsusele, vältimaks lõhestumist põhja ja lõuna vahel.

DIE WELT
Westerwelle und Balten warnen vor Spaltung Europas

23.08.2012

Ühises deklaratsioonis Frankfurter Rundschaus kutsuvad Balti riikide ja Saksamaa välisminister Euroopat üles vältima lõhestumist põhja ja lõuna vahel ning meenutavad Berliini müüri.
http://www.welt.de/politik/ausland/article108754857/Westerwelle-und-Balt...

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Für eine europäische Kultur des Vertrauens

Guido Westerwelle, Audronius Ažubalis, Urmas Paet, Edgars Rinkevics
23.08.2012

Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval kirjutavad neli välisministrit – Audronius Ažubalis, Urmas Paet, Edgars Rinkēvičs ja Guido Westerwelle – sellest, et lisaks kriisi ohjeldamisele tuleks korraldada ka üleeuroopaline debatt Euroopa tuleviku teemal.
Augustikuu 23. päev  1939. aastal oli Euroopa jaoks sünge. Sellel päeval kirjutasid Saksamaa välisminister von Ribbentrop ja Nõukogude välisasjade komissar Molotov alla õõvastavale Hitleri-Stalini paktile.
Pakti salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude ja Saksa mõjupiirkondadeks Eesti, Läti ja Leedu ning Poola ja tol ajal Bessaraabiana tuntud piirkond. See sillutas tee ebaõiglusele ja ebainimlikkusele, mis tõi Euroopa jaoks kaasa katastroofi.
Meie ühte koondunud Euroopa on ajaloost õppinud ning üle saanud pakti küünilisest ja hukatuslikust vaimust. Tänapäeval on eestlased, lätlased, leedulased ja sakslased osa Euroopa ühisest kultuuriühiskonnast, mille juured ulatuvad meie usku rahumeelsesse suhtlusse võrdsete partnerite vahel avatud piiridega Euroopas. Selle põhiväärtused olid 1989. aasta Euroopa vabadusrevolutsiooni ajendiks: üksikisikute vabadus, inimõiguste kaitse, demokraatia ja õigusriik ning vabaturumajandus.
Meie ühiskond põhineb usaldusel naabrite vahel Euroopas ja usul Euroopasse, meie ühisprojekti. See sarnaneb avatud koostööga, mis ühendas meie esivanemaid sajandite vältel Hansaliidu õitsengu aegadel. See põhineb kindlalt jagatud väärtuste jõul, mitte vaieldaval tugevama õigusel.
Eelnevat arvesse võttes ei ole koostöö Euroopas midagi sellist, mida võiks pidada iseenesestmõistetavaks, nagu võlakriis meile meelde tuletab. Sellest on saanud sügav usaldusväärsuse ja usalduse kriis. Tekkinud tasakaalutus ei piirdu üksnes euroala riigisiseste majandustega. Süvenenud on ka lõhe riigisiseste arutelude vahel Euroopa üle.
Kaks aastakümmet pärast Berliini müüri langemist ohustab meie mandrit uus jagunemine, seekord põhja ja lõuna vahel.
Me ei saa lasta sel juhtuda. Meie riikidel ei ole helget tulevikku ilma ühendatud Euroopata. Saksamaa suudab globaalse ajastu väljakutsetega Eestist, Lätist ja Leedust paremini omal jõul toime tulla. Seetõttu vajame enam integratsiooni Euroopa väärtuste püsimajäämiseks. Me vajame «rohkem Euroopat»!
Oleme üksmeelselt otsustanud kriisist välja tulla Euroopa konsolideerimis-, kasvu- ja solidaarsuspoliitika abil. Teame oma viimase paari aasta kogemusest, kui raske see teekond saab olema. Kuid me oleme ka näinud, et isegi tõsiseid kriise on võimalik otsustavate reformidega ületada.
Edukad reformid Eestis, Lätis ja Leedus peaksid meid Euroopas julgustama jätkama sama rada, mida mööda kõndimist alustasime fiskaalpakti allkirjastamisega ja ESMi abifondi loomisega. Need inspireerivad meid jätkama võitlust «raha tõhusama kulutamise» eest läbirääkimistel Euroopa Liidu eelarve üle. Me usume targa kasvu ideesse: eesmärgistatud investeeringud innovatsiooni on parim viis majandusliku konkurentsivõime taastamiseks Euroopas.
Lisaks arukale kriisiohjeldamisele peame korraldama ka üleeuroopalise debati Euroopa tuleviku teemal. See aitab meil ületada eesseisvaid väljakutseid. On kolm kriitilist punkti.
Esiteks, me peame rahaliidu tuleviku jaoks valmis seadma, täiendades seda tihedama majandus- ja fiskaalpoliitikaalase koostööga. See on võrdselt tähtis nii Saksamaa ja Eesti kui euroala liikmete jaoks kui ka tulevaste liikmete Läti ja Leedu jaoks.
Me soovime jätkuvalt näidata oma solidaarsust nende liikmesriikide suhtes, keda kriis on eriti tugevalt tabanud. Siinkohal peame kinni pidama demokraatlikust põhimõttest, mille kohaselt suuremat vastutust võib võtta üksnes vastutasuks suurema kontrolli eest.
Teiseks, peame tagama, et Euroopas on jätkuvalt olemas tõhusad ja demokraatlikud, oma tegevuse eest vastutavad institutsioonid. Sügavam Euroopa integratsioon on võimalik vaid siis, kui kodanikud ja riigid näevad, et nende huve kaitstakse Euroopa tasandil jõuliselt ja et tagatud on kõikehõlmav demokraatlik järelevalve.
Kolmandaks, meil tuleb muuta Euroopa tõeliseks tegijaks globaalsel tasandil. Selle potentsiaali realiseerimiseks peame välja töötama kõikehõlmava Euroopa välispoliitilise lähenemise, mis on täielikult kooskõlas meie riigisiseste väärtustega, nagu rahumeelne suhtlus, demokraatia ja solidaarsus. Oleme kindlalt otsustanud teha koostööd, et tulla välja kriisist, millega Euroopa projekt hetkel silmitsi seisab.
Seda tehes saame tugineda usaldusele, mis seob eestlasi, lätlasi, leedulasi ja sakslasi meie ühendatud Euroopas. Ajalugu meenutab meile, kui väärtuslik on meie Euroopa usaldusel põhinev kultuur.
http://www.fr-online.de/meinung/gastbeitrag-fuer-eine-europaeische-kultu...

Westerwelle zu Treffen mit baltischen Außenministern in Riga

23.08.2012

Välisminister Guido Westerwelle kohtub täna (23.08) Riias kolme Balti riigi välisministriga, et lisaks muudele teemadele arutleda eurokriisi ning Venemaa suhete üle.
http://www.fr-online.de/newsticker/westerwelle-zu-treffen-mit-baltischen...

Westerwelle und Balten warnen vor neuer Spaltung Europas

23.08.2012

Saksamaa hoiatas koos kolme Balti riigi – Eesti, Läti ja Leeduga eurokriisi põhjustatud Euroopa jagunemise eest.
http://www.fr-online.de/newsticker/westerwelle-und-balten-warnen-vor-neu...

«Angry Kremlins» - Protestspiel gegen Pussy-Riot-Urteil

24.08.2012

Eesti graafiline disainer Magnus Vulp protesteerib küberruumis Venemaa punkbändi Pussy Riot liikmete arreteerimise vastu, luues Kremli-vastase versiooni videomängust Angry Birds. Mängus on lindude pead asendatud patriarh Kirilli ja Vladimir Putini ning sigade pead Pussy Rioti liikmete omadega. Vulpi sõnul soovib ta sellega pöörata tähelepanu kolme kaheks aastaks kohtu käsul vangi saadetud vene naisterahva saatusele.
http://www.fr-online.de/digital/-angry-kremlins----protestspiel-gegen-pu...

Unter Wasser und hoch in den Bäumen: Tipps für Touristen

27.08.2012

Matkamist, rattaga sõitmist ja vaatamisväärsuste külastamist saab suvel harrastada harjumatutes kohtades. Teiste väljasõidusihtkohtade kõrval pakutakse välja 370 km pikkust matkarada Eestis.
http://www.fr-online.de/reise/unter-wasser-und-hoch-in-den-baeumen--tipp...

HANDELSBLATT
Europa als gemeinsames Projekt

23.08.2012

Kolme Balti riigi ja Saksamaa välisministrid hoiatasid kohtumisel Riias Euroopa jagunemise eest põhja ja lõuna suunal.
http://www.handelsblatt.com/politik/deutschland/treffen-der-aussenminist...

DER TAGESSPIEGEL
Jaan Valsiner

Leonard Fischl
25.08.2012

Artikkel Eestis sündinud, Tartu Ülikoolis õppinud ning nüüd USAs elavast teadlasest Jaan Valsinerist.
http://www.tagesspiegel.de/zeitung/zugast-jaan-valsiner/7050776.html

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
"Angry Kremlins": Protestspiel gegen Pussy-Riot-Urteil

24.08.2012

Eesti graafiline disainer Magnus Vulp protesteerib küberruumis Venemaa punkbändi Pussy Riot liikmete arreteerimise vastu, luues Kremli-vastase versiooni videomängust Angry Birds. Mängus on lindude pead asendatud patriarh Kirilli ja Vladimir Putini ning sigade pead Pussy Rioti liikmete omadega. Vulpi sõnul soovib ta sellega pöörata tähelepanu kolme kaheks aastaks kohtu käsul vangi saadetud vene naisterahva saatusele.
http://diepresse.com/home/politik/aussenpolitik/1282633/Angry-Kremlins_P...

DER STANDARD
Estlands Milch mundet heimischen Investoren

24.08.2012

Austria investorid on enda jaoks avastanud Eesti piimatööstuse. Viimase uustulnukana võttis Alfred Heinzel üle AS Vao Agro. Samuti pärinevad ettevõtete Vaklak ning Ühinenud Farmid investorid Austriast. Piimatööstus on välisinvestoritele huvitav, sest see areneb kiiresti ning on eestlaste poolt armastatud.
http://derstandard.at/1345165060118/Estlands-Milch-mundet-heimischen-Inv...

Estland: Gasfirma sorgt mit Auschwitz-Werbung für Empörung

24.08.2012

Eesti gaasi- ja kütteseadmeid paigaldava firma kodulehel toodi illustratsiooniks Auschwitzi koonduslaagri pilt kirjaga „Arbeit macht frei“ („Töö teeb vabaks“), kirjutas Eesti Päevaleht. Hiljem asendas firma illustratsiooni gaasipõleti pildiga.
http://derstandard.at/1345165096080/Estland-Gasfirma-sorgt-mit-Auschwitz...

"Angry Kremlins" im Netz ein Hit

24.08.2012

Eesti graafiline disainer Magnus Vulp protesteerib küberruumis Venemaa punkbändi Pussy Riot liikmete arreteerimise vastu, luues Kremli-vastase versiooni videomängust Angry Birds. Mängus on lindude pead asendatud patriarh Kirilli ja Vladimir Putini ning sigade pead Pussy Rioti liikmete omadega. Vulpi sõnul soovib ta sellega pöörata tähelepanu kolme kaheks aastaks kohtu käsul vangi saadetud vene naisterahva saatusele.
http://diestandard.at/1345165068277/Sie-haben-diese-Unruhen-niedergeschl...

Radarausfall stoppte Flugverkehr über Estland

29.08.2012

Katkine radar häiris kolmapäeval (29.08) Eesti pealinnas Tallinnas umbes kaks tundi Balti riikide lennuliiklust.
http://derstandard.at/1345165553595/Radarausfall-stoppte-Flugverkehr-ueb...

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Abgeschwächtes Baltikum

29.08.2012

Kaugel Euroopa võlakriisi tsentrumist säravad Balti riigid kasvava SKP-ga, mis lähiaastail tuleb oodatavalt 3-4%. Artikkel jätkub Balti riikide silmapaistvate majandustulemuste kirjeldamisega.
http://www.nzz.ch/aktuell/wirtschaft/wirtschaftsnachrichten/abgeschwaech...

Samal teemal veel:
http://www.nzz.ch/aktuell/wirtschaft/wirtschaftsnachrichten/erfolgreiche...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Sofi Oksasen uutuuden käännösoikeudet myyty jo kahdeksaan maahan

Juhani Karila
24.08.2012

Sofi Oksaneni uus romaan „Kui tuvid kadusid“ on niivõrd suur saladus, et selle on saanud kõvakaanelisena enda kätte vaid Like’i kirjastusdirektor Päivi Paappanen.
Romaani esitlusele ja filmi „Puhastus“ esilinastusele on tulemas välismaalt paarkümmend ajakirjanikku. Lisaks on kohal eestimaised meediakanalid. Sündmusest tulevad osa saama Eesti president Toomas Henrik Ilves ning Eesti ja Soome kultuuriministrid.
Romaani inglisekeelne nimi on „When the Doves Disappeared“. Tõlkeõigused on juba müüdud Tšehhile, Taanile, Prantsusmaale, Saksamaale, Hollandile, Norrale, Hispaaniale ja Rootsile.
Mitmete kirjastajatega, kes ootavad võimalust lugeda teost, peetakse läbirääkimisi.
Sofi Oksaneni neljas romaan käsitleb Eesti lähiajalugu.

Viidennes huiputtaa rekistereitä Virosssa

29.08.2012

Umbes viiendik Eesti elanikest ei ela seal, kuhu nad on sisse kirjutatud, kirjutab Postimees. Eesti siseministeerium on palunud valdadel ja linnadel kontrollida elamispindu, kuhu on sisse kirjutatud üle seitsme inimese. Tähelepanu pööratakse ka alla 12-aastastele lastele, kes on sisse kirjutaud erineval aadressil, kui nende vanemad. Riigi tüssamise põhjustena tuuakse välja meelepärased kooli- ja lasteaiakohad, pensionisoodustused, nn ranitsatoetus, tasuta ühistranspordipiletid ning soodsamad praami- või lennupiletid. Viimastel aegadel on märgatav tendents, et hea mainega koolide naabrusesse kirjutatakse enne kooliaasta algust sisse suur hulk lapsi.

Vanki karkasi Vantaan vankilasta

Jussi Sipola, Pipsa Palttala
27.08.2012

Eesti vang põgenes pühapäeva pärastlõunal Vantaas asuvast vanglast. Vang oli vanglajuhtaja Tuomo Junkkari sõnul pääsenud kuidagi üle vanglamüüri. Kuidas põgenemine täpsemalt toimus, ei ole veel teada. Vantaa vanglast on selle ajaloo jooksu pääsenud põgenema veel vaid üks vang. Aastal 2008 põgenes samuti eestlasest vang üle betoonmüüri ja kahe terasvõrgu, kasutades abivahendina voodilinu.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Tallinna  houkuttelee  asukkaitaan  busseihin

Olli Vesala
23.08.2012

Tallinnat juhtiv Keskerakond on läbi viimas muudatust, mille kohaselt alates järgmisest aastast oleks ühistransport Tallinna elanikele ning Eesti kõigile pensionäridele ja õpilastele tasuta.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on tasuta ühistranspordi eesmärk parandada liiklust ja aeglustada autostumist. Nelja aastaga on linna elanike arv kasvanud 15 000 võrra. Aas leiab, et tänavaid ei saa lõputult laiendada ning ühistransport on ainuke viis peatada liikluse ummistumist. Aasa hinnangul saab ettevõtmise hinnaks olema 12 miljonit eurot. Raha peaks vabanema äsjalõppenud kallist kanalisatsioonihankest ning teiseks sissetulekuallikaks saaksid olema lisanduvad maksumaksjad. Tallinnas elab nimelt hinnanguliselt 10 000 – 14 000 inimest, kes on registreeritud väljapoole pealinna.
Opositsioon seab kahtluse alla linnavalitsuse arvutused. Reformierakonna esindaja Õnne Pillaku kohaselt ligineb projekti kogumaksumus pigem 50 miljonile eurole. Pillaku sõnul üritatakse ühistransporti edendada sunniviisiliselt, selle asemel, et muuta see ligitõmbavaks alternatiiviks. Juulis ilmusid ööpimeduses pealinna tänavatele uued bussirajad, mis ajasid autojuhid segadusse. Inimesed kardavad sügist ning kooliajaga kaasnevaid ummikuid. Üldise arvamuse kohaselt on bussiradadega ilmselgelt liialdatud. Tallinna ühistranspordi põhiliseks probleemiks toovad elanikud busside räpasuse. Kardetakse, et tasuta ühistranspordiga ilmub neisse veelgi rohkem kodutuid sõitjaid. Abilinnapea Taavi Aasa meelest on busside räpasus vaid linnalegend.

Sama artikkel Kalevas ja Aamulehtis 23.08.2012

Viron metsissä ja taajamissa piileskelee puna-armeijan muisto

Olli Vesala
27.08.2012

Viis aastat tagasi ostis Jelena Konstantinova soodsalt korteri Pärispea neemel. Nüüd kahetseb ta oma ostu. Paigas, mida ta arvas olevat looduslähedase, laiuvad tegelikult vene armeest maha jäänud ehitiste varemed.
Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal pidi Punaarmee maalt lahkuma. Armee tugikohad jäeti maha. Pärispea ehitistega ei ole 20 aasta jooksul midagi ette võetud ning need lagunevad endiselt. Külas liiguvad vaid kuulujutud uutest omanikest ning ehitusprojektidest. Lagunevad nõukogude armee tondilossid aga on saanud turistide huviobjektiks.
Punaarmee põhjustatud keskkonnakahjudega võitlemiseks on Eesti kulutanud miljardeid eurosid. Põhiliseks probleemiks maha valatud kütteained, mis ohustavad Eesti põhjaveemaardlaid.

Sama artikli avaldas Aamulehti 27.08.2012

Eurooppalaisia rintamalinjoja

Eija Kupiainen
28.08.2012

Paarkümmend aastat tagasi elati eurooptimismis. Nõukogude Liit oli laiali saadetud, Ida-Euroopa maad vabanesid ning Soomegi hakkas valmistuma Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Pääsesime liitu, kus olid juba eest Euroopa vanad kultuurrahvad. Liidust pidi saama tugev majandusühendus. Kui Kreeka probleemid kolm aastat tagasi paljastusid, otsustasid ülejäänud euromaad Kreekat abistada, vastupidiselt liidu esialgsetele põhimõtetele. Sellega loodeti takistada kriisi levimist. See ei õnnestunud. Nüüd rabelevad probleemide käes Hispaania ja osaliselt ka Itaalia.
Ida-Euroopa maade ühinedes laienes Euroopa Liit liiga kiiresti. Eesti president Toomas Hendrik Ilvesele see väide ei meeldi. Tegelikult on Eesti läbinud kõva kooli, selleks et Euroopa Liidu liikmeks pääseda. Maal ei ole praktiliselt avaliku sektori võlga. Eesti on siiski veel vaene maa. On vaid aja küsimus, kui eestlased tõstavad mässu, olles kuulnud millistel põhimõtetel hätta sattunud raiskavaid riike abistatakse.
http://www.ess.fi/?article=382775

”Täällä potilaat sanovat kiitos”

Petri Koivisto
23.08.2012

Nastola tervisekeskuses töötav eestlane Derry Vimberg on seal töötatud nelja kuu jooksul pannud tähele, et Soome ja Eesti patsiendid erinevad selle poolest, et esimesed ütlevad „aitäh“. Vimberg leiab, et Soomes on palk piisav äraelamiseks ning medõel on aega tööl olles inimestega tegeleda. Eestis oli ta üksi ning tal oli korraga 20 patsienti. Ei olnud aega neid kuulata ega nendega rääkida.
Eesti medõed rändavad välja põhiliselt Soome ning mitmed noored õpivad ala vaid selleks, et pääseda tööle kas Soome või Norrasse. Kodumaale jäävad medõed tahavad saada tööd kas Tallinnas või Tartus.
Vimberg tuli Soome selleks, et näha midagi uut. Tagasimineku peale ta veel ei mõtle.

Baarimiehen Tallinna on lähiöissä

Timo  Nieminen
26.08.2012

Retk Tallinnasse on soomlasele argipäevast eemaldumine. See võib sisaldada poodlemist, spa-külastust, huviväärsustega tutvumist või head sööki. Üsna paljudele on see pikem või lühem ringkäik baarides, mis võetakse tihti ette heade sõprade seltskonnas. Enam ei pea aga omal käel baare pidi seiklema asuma. Heikki Kähköneni « Baarimiehen Tallinna – 138 paikkaa tuopille » sisaldab õlleasjatundja häid nõuandeid Tallinna baaride osas.

Sama artikli avaldas Keskisuomalainen 06.05.2012

Tuomarisähläys poisti Suomen otteluita rankingista

STT
23.08.2012

Soome jalgpallikoondise 2-1 võit Eesti vastu ja 1-1 viik Lätiga ei lähe arvesse Fifa edetabelis, sest kummagi kohtumise Soome neljas kohtunik ei olnud Fifa- kohtunik. Soome Palloliitto loodab, et segadus saab lahendatud ning tulemused tuuakse siiski tagasi edetabelisse, sest edetabeli põhjal määratakse MM- kvalifikatsiooni grupid.

KALEVA
Toisinajattelija pakeni Viroon

Riho Laurisaar
26.08.2012

Tuntud vene ajakirjanik ja blogipidaja Maksim Jefimov küsis augusti alguses Eestilt asüüli. Jefimov usub, et teisitimõtlejate ainuke vaba väljenduskanal Venemaal on internet, kuna muu meedia on võimude käes. Jefimov töötas ajakirjanikuna ja toimetajana televisioonis kuid kaotas töö, olles kirjutanud korruptsioonist Karjala kohalikus omavalitsuses. Venemaa on Jefimovi suhtes andnud välja tagaotsimiskäsu. Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul on Eestil aega kuus kuud, et otsustada Jefimovile turvapaiga andmine. Paeti sõnul uuritakse juhtumit hoolikalt ning lahenduse leidmisel võetakse arvesse ka selle mõju kahe maa suhtele.

Afrikan Eevan luo

26.08.2012

Uurimustöödes inimese põlvnemise kohta on 30 aasta jooksul kasutatud võrdlusbaasi, mis põhjustab vigu ning väärtõlgendusi. Eesti teadlased püüavad nüüd neid vigu parandada. 31 aastat tagasi esitlesid Cambridge’i Ülikooli uurijad inimese mitokondriaalset DNA-d. Mitokondriaalne DNA kujutab endast vaid emaliini pidi päranduvat pärilikku materjali. Niinimetatud Cambridge`i järjestus oli esimeseks sammuks inimese põlvnemise uurimisel ja sellest sai kõigi hiljem tehtud võrdluste baas. Tartu Ülikooli professor Richard Villems on aga veendunud, et see tänapäeva eurooplaselt pärinev DNA-järjestus muudab kogupildi valeks. Just sellest võrdlusbaasis on alguse saanud rida vastukäivusi, väärtõlgendusi ja vigu, mis on mõjutanud nii arstiteadust kui pärilikkusuuringuid. Professor Villemsi töörühm soovitab, et Cambridge`i järjestuse asemel hakataks kasutama uut võrdlusbaasi – inimkonna ühise esiema ehk niinimetatud Aafrika Eeva oma.

Oksasen uutuus julkaistaan näyttävästi

Maija Lielahti
20.08.2012

Sofi  Oksaneni neljas romaan „Kui tuvid kadusid“ presenteeritakse harvaesineva pidulikkusega. Neljapäevane raamatuesitlus Tallinnas  saab olema kõigile avatud kultuurisündmus, kuhu on Soomest saabumas ligi tuhat fänni. Kohale on tulemas ka üle viiekümne soome meedia esindaja ja paarkümmend välismaist ajakirjanikku. Hoolikalt planeeritud sündmuse lõpetab Antti J. Jokineni filmi „Puhastus“ maailmaesilinastus. Üritusest võtavad osa ka Eesti president ning Soome ja Eesti kultuuriministrid.

AAMULEHTI
Hollywoodista Viron metsiin

Maria Ruuska
26.08.2012

Antti Jokinen on valmis saanud oma peagi esilinastuva filmi „Puhastus“. Jokineni tee muusikavideote maailmast filmirezissööriks ei ole olnud kerge. Oma esimese teose „Resident“ läbikukkumist peab Jokinen oma karjääri suurimaks pettumuseks. „Puhastus“ on üles ehitatud Eesti lähiajaloole ja kahe naise, Zara ja Aliide saatusele. Film on üles võetud Eestis. Jokinen sõitis enne filmimise algust Eesti kahe kuu jooksul läbi, otsides sobivaid filmimispaiku. Aliide maja leiti näiteks Koluverest.

Ei kaiteita, eikä turvavaljaita – yritys sai sakot

Tiina Vuorimäki
29.08.2012

Eesti ehitusettevõte on saanud trahvi Tamperes juhtunud tööõnnetuse tõttu. Nimelt kukkus üks ehitajatest kümne meetri kõrgustelt tellingutel, kuna kasutusele ei olnud võetud nõutavaid turvameetmeid.

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

TREND
Tallinn hosts meeting of Kazakh-Estonian intergovernmental commission

29.08.2012

Tallinnas toimus kolmas Eesti ja Kasahstani valitsuse vahelise komisjoni istung. Eesti delegatsiooni juhtis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Kasahstani delegatsiooni Kasahstani transpordi- ja kommunikatsiooniminister Askar Zhumagaliyev. Komisjoni töö eesmärgiks on luua alus kahe riigi koostööks investeeringute, transiidi, energeetika, turismi, põllumajanduse, hariduse, teaduse, kultuuri ning tervishoiu alal.
http://en.trend.az/news/politics/2060041.html

UKRAINA AJAKIRJANDUS

KYIV POST
Nord Stream seeks to study Estonian economic zone in Baltic until 2015

27.08.2012

Mööda Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ehitatava gaasijuhtme Nord Stream ehitamise eest vastutav ettevõte Nord Stream on palunud Eesti välisministeeriumilt luba 2014. aasta 31. detsembrini teostada ökoloogilisi uuringuid Balti meres.
http://www.kyivpost.com/content/russia-and-former-soviet-union/nord-stre...

IRAANI AJAKIRJANDUS

Estonian troupe to perform “Antigone” in Tehran

23.08.2012

Täna (23.08) etendab Teheranis eestlastest koosnev R.A.A.A.M teatritrupp iraanlasest juhendaja Homayun Ghanizadehiga etendust „Antigone“.
http://www.tehrantimes.com/arts-and-culture/100707-estonian-troupe-to-pe...

IISRAELI AJAKIRJANDUS

THE TIMES OF ISRAEL
Estonian gas company uses Auschwitz to advertise products

26.08.2012

Gaasi- ja kütteseadmeid paigaldava firma kodulehel toodi illustratsiooniks Auschwitzi koonduslaagri pilt kirjaga „Arbeit macht frei“ („Töö teeb vabaks“). Hiljem asendas firma illustratsiooni teise pildiga ning ettevõtte juht vabandas avalikult.
http://www.timesofisrael.com/estonian-gas-company-uses-auschwitz-to-adve...

Läti ajakirjandus

LATVIJAS AVĪZE
Paetss: «Laiks būt pārliecinātākiem par sevi»


Ģirts Vikmanis
29.08.2012

Intervjuu välisminister Urmas Paetiga.
Urmas Paet: „Muutused tulevad, kui Venemaa poliitilises keskkonnas hakkab tegutsema põlvkond, kellel ei ole nõukogude minevikku.“
Paet: “On aeg olla enesekindlamad.”
„Kus asub Venemaa erinevate vabaduste alal? Tavaliselt on ta kõige madalamatel kohtadel, kuid Balti riigid asuvad kõrgetel kohtadel. Ja see on tõeline vastus,“ vastas Eesti välisminister Urmas Paet küsimusele Venemaa etteheidete kohta Balti riikidele inimõiguste alal.
Eesti välisminister: Baltivastane retoorika on seotud nostalgiaga nõukogude aja järele.
Leedu välisminister Audronis Ažubalis pööras hiljuti tähelepanu oma riigi ajaloopoliitika tähendusele ja vajadusele reageerida ajaloofaktide moonutamisele rahvusvahelises keskkonnas. Möödunud nädalal külastas Lätit Eesti välisminister Urmas Paet, kellel Latvijas Avize palus usutluses selgitada Eesti seisukohti selles küsimuses.
-Milline on situatsioon ajaloopoliitika ja ajaloo interpreteerimisega Eestis?
U. Paet: Eestis kui vabas ühiskonnas võib igaühel olla oma seisukoht ajaloo kohta. Kuid ajalooga peavad põhiliselt tegelema ajaloolased. Me ei soovi, et meie ajalugu või mingit selle ajavahemikku politiseeritaks.
- Teie Leedu kolleeg mainis, et on välja antud mitmeid raamatuid võõrkeeltes, mis selgitavad riigi ajalugu rahvusvahelises keskkonnas.
- Vaadeldes erinevaid ajaloolaste publikatsioone Eestis võime leida erinevaid ajaloofaktide interpretatsioone. Tagasi vaadates ei saa ma nimetada tõsiseid seisukohtade erinevusi ajaloolaste hulgas, mis on esile kutsunud vaidlusi. Põhilised vaidlused eksisteerisid 20 aasta eest, kuid mitte praegu. Tookord tõlgendati ajalooküsimusi läbi NSVL ideoloogilise vaatevinkli, kuid me avasime arhiivid, ja algasid uued interpretatsioonid. Ärkamisajal olid ajaloolised faktid ja nende interpreteerimine küsimused, mida meie ühiskonnas laialt arutati. Nüüd vaatame me kõik rohkem tulevikku. Oluline on, mis toimub homme ja ülehomme, kuid iga ühiskond peab teadma oma juuri ja pöörama tähelepanu oma pärandusele. See ei tähenda, et me peaksime tänapäeval elama minevikus.
- Kuidas reageerib Eesti diplomaatiline teenistus, kui rahvusvahelises keskkonnas moonutatakse riigi ajalugu puudutavaid fakte, mis põhiliselt leiab aset Venemaa poliitikute poolt?
- See sõltub sellest, kes ütleb, mida ütleb ja millises kontekstis. Üks asi on Venemaa ametiisikute poolsed ametlikud kommentaarid, kuid teine, kui seda ütlevad lihtsad kodanikud. Meil peab olema selge arusaam, millal on vaja reageerida. Paljudel juhtudel tegutsevad inimesed nii tekitamaks provokatsioone ja saavutamaks, et vaidlused ajaloo üle jätkuksid ja et neile Eesti pool reageeriks. Meie ülesanne on reageerida adekvaatselt.
- Kes on need inimesed, kes tegelevad selliste provokatsioonidega?
- Lätis, Leedus, Eestis ja ka mujal oleme näinud inimesi, kes, tõstatades avalikkuse päevakorda ajalooküsimusi, soovivad saavutada endale tuntust. Rohkem kui 20 aastat pärast iseseisvuse tagasisaamist peame me olema enesekindlamad, et meid ei segataks arusaamatustesse.
Venemaa Välisministeerium tuli möödunud aasta lõpus välja tendentsliku teadaandega inimõiguste olukorra kohta maailmas, milles kritiseeriti ka Balti riike. Kas Eesti reageeris?
- Kui meilt küsitakse, siis me selgitame neid asju. Mitmed organisatsioonid, kellel on rahvusvahelises keskkonnas autoriteeti, nagu, näiteks, Transparency International ja Human Rights Watch, levitavad oma kommentaare erinevate vabaduste kohta. Nende teadaannetes on vastus. Kus asub Venemaa erinevate vabaduste alal? Tavaliselt on ta kõige madalamatel kohtadel, kuid Balti riigid asuvad kõrgetel kohtadel. Ja see on tõeline vastus.
- Kas Eesti diplomaatidel on juhised, kuidas käituda ajaloofaktide moonutamise juhtudel?
- See on jällegi sõltuv sellest, kes mida ütleb. Kui see on mingi riigi välisministeerium, eriti veel Venemaa, me avaldame oma arvamuse. Kui see on mingi tõsiseltvõetav ajaleht või telekanal, palume avaldada nendes oma seisukoha. Suurem osa vastuoluliste tõlgendustega teadaannetest tehakse madalamal tasemel, vähemtähtsale auditooriumile ning ei ole mingisugust põhjust neile vastata ja küsimust päevakorras hoida. Meil ei ole reglementeeritud, kuidas peaks reageerima, kuid me hindame situatsiooni, mil määral on vaadeldav küsimus ühiskonnale tähtis. Me ei saa vältida arutelusid, kui need puudutavad olulisi küsimusi ja kaasaja reaalsust – EL tulevikku ja finantsolukorda. Need on asjad, mis on Euroopale tähtsad. Arusaamatus oleks, kui me hoiduksime kõrvale seisukohtade kokkupõrgetest nendes küsimustes, kuna need on olulised asjad inimestele ja pikaajalistele tagajärgedele. Kuid Venemaa süüdistused ja ebaõiged kommentaarid ei ole muutunud juba rohkem kui 20 aastat.
- Tihti nimetatakse Balti riikide vastast retoorikat vahendina, millega Venemaa pöörab tähelepanu kõrvale oma sisepoliitilistelt probleemidelt.
Ma ei arva, et see on nii lihtne. See on hoopiski peenem protsess. Ikka veel töötavad Venemaa võimueliidis inimesed, kellel on nõukogulik nostalgia ja kahju NSVL kokkuvarisemise pärast. Tihti süüdistatakse Lätit, Leedut ja Eestit selles, kuid peamine põhjus on see, et need eliidi inimesed tunnevad kahju NSVL kokkuvarisemise pärast. Balti riike süüdistatakse selles, et nad on valinud teise tee – osaluse Euroopa Liidus ja NATOs. Ma arvan, et tulevad muutused, kui Venemaa poliitilises keskkonnas hakkab tegutsema põlvkond, kellel ei ole nõukogude minevikku.
- Käesoleva aasta kevadel, esimest korda pärast „Pronksiöö“ sündmusi, viibisid Eesti parlamendis – Riigikogus külas Venemaa Riigiduuma Rahvusvaheliste asjade komitee juhataja Aleksei Puškov ja Vene Föderatsiooni Nõukogu Välisasjade komitee eesistuja Mihail Margelov.  Millised on praegu Eesti ja Venemaa suhted?
- Kaubanduses, majanduses, elanike tasemel ja piiriülese koostöö alal suhted töötavad ja arenevad hästi. Venemaa turistide arv kasvab Eestis ikka veel märkimisväärselt. See on positiivne. Ainuke valdkond, kus suhteid peab arendama, on kõrgemal poliitilisel tasemel. Teine Venemaa Riigiduuma Välisasjade komitee delegatsioon saabub Eestisse septembris. Venemaa ja Eesti välisministeeriumide vahel kontaktid eksisteerivad.
- Septembris avatakse Eestis mälestusmärk nüüd juba manalasse läinud endisele Vene õigeusu kiriku patriarhile Aleksius II-le. Kuidas hindate seda sündmust?
- See on normaalne asjade areng, mida toetab Tallinna linnavolikogu. Aleksius II oli sündinud Eestis, tema juured on meie riigis, ta oli patriarhaat ja külastas Eestit selles staatuses. Kuni elu lõpuni oskas ta eesti keelt ja, kui kohtus Eesti suursaadikuga, rääkis ta eesti keeles.
- Kas olete lugenud mõjuka briti ajakirjaniku Edward Lucase raamatut „Eksitamine: kuidas Venemaa eksitab Läänt“?
- Ei ole. Kui Te reklaamite, pean läbi lugema.
- Ajakirjanik vestab raamatus Eesti suurimast reeturist Herman Simmist ja hoiatab, et sarnased inimesed tegutsevad ikka veel Balti riikides.
- Ma mõtlen, et sellised inimesed, keda me võime nimetada spioonideks, olid ajaloos, on ja jäävad. Kuni eksisteerivad erinevad riikidevahelised huvid, eksisteerivad ka spioonid. Eriüksuste ülesanne on mitte lubada neil tegutseda, kuid spioneerimine, kahjuks, leiab aset ja jääb toimima kogu maailmas ka tulevikus.
- Usutluse lõpus soovin küsida – kuidas Te hindate praegusi suhteid Läti ja Eesti vahel?
- Need on tugevad ja head igal tasemel. Mina sooviksin näha rohkem sõprust ja inimlikke kontakte meie inimeste vahel – see on valdkond, kus tegutseda. Peame omavahel paremini tundma õppima meie riike. Tunnen rõõmu, et me meenutame Balti ketti (U. Paet viibis Riias 23. augustil, see on nii Molotovi-Ribbentropi pakti kui ka mälestusaktsiooni Balti kett aastapäev. G. V.).
http://la.lv/index.php?option=com_content&view=article&id=359475:paetss-...