Eesti välismeedias 16. -22. august 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
POOLA AJAKIRJANDUS
UUS-MEREMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonia’s Nelja Energia Plans Latvian Wind Parks, BNS Reports

Ott Ummelas
22.08.2012

Eesti firma Nelja Energia AS plaanib ehitada Lätisse suurt tuuleparki. Investeering läheb maksma umbes 500 miljonit eurot. Nelja Energial on 12 tuuleparki, millest 3 asub Leedus.
http://www.bloomberg.com/news/2012-08-22/estonia-s-nelja-energia-plans-l...

THE WALL STREET JOURNAL
Outlook Brightens for Estonia

Liis Kangsepp
21.08.2012

Eurotsooni noorima liikme Eesti kasvuvõimalused võivad olla paremad kui eelnevalt ennustatud.
Oma värskes majandusprognoosis ootab Swedbank tänavu Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 3% varem oodatud 2,7% asemel. Eeldatust suurem majanduskasv on väikeses riigis, mis on sidunud oma majandusvaguni ekspordiga, väga tervitatud. Kuid tugevnev majandus ei muuda tõenäoliselt riigijuhtide seisukohta eurotsoonile märkimisväärsete summade laenamises, vaatamata sellele, et rahva seas on see leidnud teatavat vastuseisu. «Peamiseks põhjuseks on oodatust paremad tulemused nii sise- kui ka välisnõudluses juba aasta esimesel poolel. Ka sisenõudlus näib olevat vähem mõjutatud euroalas toimuvast – esimene poolaasta viitab tugevale kasvule nii investeeringutes kui ka tarbimises,» märkis Swedbank Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla. Ardo Hansson sõnas WSJ’lile varem, et kui Euroopa majanduses on teatud probleemid, mis vajavad kursimuutust, siis saab Eesti sellest kahtlemata kasu.
http://online.wsj.com/article/SB1000087239639044398920457760319204354375...

BUSINESS NEW EUROPE
Berlin gives Russia green light to quash Estonian energy independence

Tim Gosling
16.08.2012

Saksa ametnik teatas 14. augustil, et Berliin ei sekku Eesti ja Ruhrgasi vahelisse tülisse. Sellega näitab Saksamaa rohelist tulukest Venemaale võitluses Balti riikidega, kes tahavad saavutada sõltumatuse Vene gaasist. Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaministri Philipp Rösleri sõnul on tegemist kahe firma vahelise tüliga, mille lahenduse peavad ettevõtted ise leidma. Minister seejärel soovitas küsimuses saavutada rahumeelse lahenduse.
http://www.bne.eu/story3913/Berlin_gives_Russia_green_light_to_quash_Est...

SACBEE
Landis+Gyr to bring 630,000 smart meters to Estonia

16.08.2012

Võrguettevõtja Elektrilevi korraldatud riigihankel osutus edukaks Ericsson Eesti, kes tarnib ja paigaldab nelja aasta jooksul ligi 630 000 kaugloetavat arvestit. Võrgueeskirja kohaselt peavad kõik tavalised elektriarvestid olema kaugloetavatega asendatud hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Uued nutikad arvestid vabastavad elektritarbijad näiduteatamise kohustusest ja lihtsustavad avatud elektrituru toimimist. Võrguettevõtja saab kaugloetavate arvestite abil parema ülevaate võrgus toimuvast, mis kiirendab rikete likvideerimist ja elektrikadude vähendamist, samuti aitab võrgu koormusi ja vajalikke investeeringuid täpsemini planeerida. Ericsson Eesti pakub hankelepingu raames nii arvestid, paigalduse kui ka vajalikud infosüsteemid. Arvestid toodab rahvusvaheline mõõtesüsteemide pakkuja Landis+Gyr, kes on lähiriikidest tarninud kaugloetavaid arvesteid võrguettevõtetele Soomes ja Rootsis.
http://www.sacbee.com/2012/08/16/4730826/landisgyr-to-bring-630000-smart...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Oh wie schön ist Nordeuropa

Jan Grossarth
18.08.2012

Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler külastas Põhja-Euroopa riike, „sõpru“ Hollandis ja Eestis, kus liberaalid mõnikord isegi kolmandiku häältest koguvad. Ministri reisi lõunapoolseimaks riigiks jäi Poola. Kinniste uste taga räägiti euroala erinevatest arengustsenaariumitest. Tallinnas kohtus Rösler peaminister Andrus Ansipiga, kes näeb sama noor välja nagu mõni praktikant. Tallinnast on saanud moodne Euroopa metropol. Ansip tutvustab ka Eesti paberivaba valitsust ja soovitab Saksamaal sama süsteem üle võtta. Rösler hindab Eesti suutlikkust ületada majandusraskused ning soovib suurendada Saksa ärimeeste investeeringuid Eestisse. Edasi sõitis majandus- ja tehnoloogiaminister Helsingisse, kus kohtus peaminister Jyrki Kataineniga. Reis lõppes Varssavis.

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Litauens Grenzschutz ermittelt in Teddybären-Affäre

16.08.2012

Alates 21. augustist aitab Eesti Rootsil Valgevenes viisasid väljastada, sest Rootsi ja Valgevene vahel on tekkinud diplomaatiline konflikt.
http://derstandard.at/1343745015222/Litauens-Grenzschutz-ermittelt-in-Te...

Sechs Künstler auf Shortlist für Henkel Art.Award

22.08.2012

Kunstnike grupid Eestist, Lätist, Rumeeniast, Venemaalt ja Serbiast on Henkel Art. 2012. aasta auhinna nominendid. Võitja kuulutatakse välja 30. oktoobril MUMOKis toimuval galaõhtul.
http://derstandard.at/1345164823347/Sechs-Kuenstler-auf-Shortlist

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L´ECHO DE LA HAUTE VIENNE
L´Estonie s´invite au chateau

Charlotte Bienvenu
17.08.2012

Juba 17 aastat on Annick ja Pierre Debien organiseerinud igal suvel kaasaegase kunsti väljapanekuid oma lossis. See aasta on nad au sisse tõstnud Mark Soosaare, kes Annicku sõnul on Eesti üks olulisemaid kinokunstnikke etnograafilise ja dokumentaalfilmi maailmas. Tööalane suhe, mis viis sõpruseni, on toonud Pierre Debien’i oma töid esitama Soosaare galeriisse Pärnus 2005, 2008, ja 2011. aastal. Just seal sündis ka Eesti kunstnike Prantsusmaa lossis esitlemise idee. Näituse nimi on „Me usume“, olgugi et tegemist ei ole niivõrd religioosse kui kultuurilise sisuga, mis pakub vaatamiseks 11 erineva kunstniku töid. Tänaseks on juba 800 inimest külastanud lossi seinte vahel asuvat näitust.

FRANCE 2
L’Estonie : Du communisme au liberalisme

21.08.2012

Telekanali France 2 õhtustes uudistes näidati 21. augustil Eesti-teemalist reportaaži, mille autoriks on France 2 Moskvas resideeruvad korrespondendid Alban Mikoscy ja Bruno Vignais.
http://www.youtube.com/watch?v=iZKodvkpFYU

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron synkkä salaisuus

Sirpa Pääkkönen
19.08.2012

Metsavenna tütre Eha Looritsa mällu on sööbinud pilt läbipekstud ema verisest näost. Looritsa isa oli metsavaht ning saades hoiatuse, et järgmine päev tullakse teda arreteerima, põgenes mees metsa. See määras ka tema naise ja tütre edaspidise saatuse. Ema ähvardati, sest isa oli metsas ning tütar pidi katkestama kooli ning töötama peaaegu olematu palga eest kolhoosis. Isale anti aastal 1947 armu, kuid rahulikku elu oli vaid kolm aastat. Siis saadeti ta Siberisse sunnitöölaagrisse. Vangilaagrist naasis ta aastal 1956 ning seejärel muutus elu veidi lihtsamaks.
Looritsa naaber, metsavenna poeg ja põllumees Meelis Mõttus on juba kümmekond aastat korraldanud koolilastele ning nüüd juba ka täiskasvanutele ringkäiku Mõniste vallas, kus ta viib neid Looritsa majja ning metsavendade peidupaikadesse. Mõttuse isa läks 17- aastasena vabatahtlikult Eesti sõjaväkke. 1940. aastal pääses ta Nõukogude võimude eest pakku ja peitis ennast metsas, kus veetis lõpuks neliteist aastat. Aastatel 1944-49 pääsesid metsavennad vahel kodus käima, kuid seejärel olukord muutus karmimaks ja metsavennad kadusid sügavamale metsa.
Eha Looritsa viis tulla mälestustega toime on neist rääkimine. Lapsed ja noored peavad kuulma sellest ajaloost.
Seda ülesannet täidab ka kirjanik Ene Mihkelson, kelle romaan „Katkuhaud“ on mõjuv kirjeldus metsavendade ajast ja sellest, kuidas surve all antakse üles isegi lähisugulasi.
„Väikese riigi kohta on Eestil väga rikkalik ajalugu, kuid eestlased ei ole veel suutnud korralikult seda käsitleda. Riigi iseseisvus on olnud liiga lühike“, räägib Mihkelson oma kodulinnas Tartus.
Ta on uurinud Eesti ajalugu arhiivides ja kuulanud lugusid. Tema isa, ema ja onud olid metsavennad. Romaanis on võetud päriselust seiku, kuid see ei räägi kirjaniku omast elust. Mihkelson oli nelja-aastane, kui vanemad põgenesid öösel küüditamise eest metsa ning teda viidi sugulaste juurde.
„Katkuhaud“ liigub osaliselt samal liinil kui Sofi Oksaneni „Puhastus“ ning  augusti lõpul ilmuv „Kui tuvid kadusid“.
Mihkelsoni meelest on „Puhastus“ hästi kirjutatud raamat. Oksanen ühendab tänapäeva vägivallaga täidetud ajalooga. Selle abil teeb ta mõistetavaks need ajaloo seigad, mida Lääne inimene tingimata ei mõistaks. Oksanen teab, mida Lääne inimene ei mõista, ning tunneb idaeurooplase nõrku külgi.
Ene Mihkelson uurib oma romaanides inimese olemust ei-kellegi maal.
„Metsas on inimene valvel. Lõpuks lootus hääbub. Metsavennad kuulasid Voice of America – raadiojaama ja ootasid päästjaid läänest, kuid neid ei tulnud. Nad tundsid, et neid on petetud.“
Metsavendluse ajast jäi eestlastele traumasid, millest on raske lahti pääseda. Mihkelsoni meelest on kirjaniku üks ülesannetest talletada ajaloo mälestusi.

Metsäveljet sotivat sisseinä

Sirpa Pääkkönen
19.08.2012

Nimetust metsavennad kasutati juba 1800. aastate lõpus meeste kohta, kes põgenesid tsaari armeeteenistuse eest metsa. Eesti kuulus tollal Venemaa võimu alla. Esimese Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal 1940-41 põranda alla läinud eestlased võitlesid metsavendadena Punaarmee vastu.
Hulk eestlasi põgenes metsa ka Saksa okupatsiooni ajal 1941-44, kuid tuntuim metsavendade aeg algas Nõukogude Liidu mobilisatsiooni järel 1944. aastal. Aastatel 1945-1952 oli Eestis umbes 30 000 metsavenda.
Viimased mehed tulid metsast välja 1970. aastate alguses.
Eestis kirjutati 1940. aastatel mälestusi metsavendadest, kuid fiktiivset ilukirjandust on sel teemal üsna vähe.

Konstantin Pätsin neuvostokytkyt paljastettiin Virossa

Kaja Kunnas
16.08.2012

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi portreelt vaatab vastu tuimailmeline härra, kelle kaelas ripub kuld.
Pätsi kuvandi analüüsimine tekitab Eestis praegugi veel tormi.
Nõukogude propaganda tituleeris endise presidendi diktaatoriks. Vastukaaluks tugevnes eestlaste hulgas pilt Pätsist kui Eesti iseseisvuse ja vabaduse sümbolist.
Päts oli vaidlemata üks iseseisva Eesti rajajaid aastal 1918. 1930. aastatel juhtis ta Eestit autoritaarse riigipeana ning lõpuks presidendina, kes viidi vangi Venemaale.
Kolmteist aastat pärast Eesti taasiseseisvumist kukutas uurija Magnus Ilmjärv pommi oma väitekirjaga „Hääletu alistumine“, milles paljastati, et Päts sai isiklikku majanduslikku kasu suhetest Nõukogude Liiduga.
Raha oli sisse voolanud Ilmjärve sõnul kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni aastal 1940, mil Pätsi juhitud Eesti oli juba leppinud Nõukogude baaside rajamisega oma territooriumil.
Soome ajaloolane Martti Turtola läks veel kaugemale seades Pätsi biograafias küsimuse alla, kas tegemist oli rahvussangari või riigireeturiga.  

Kuznetsova, Kanepi pois US Openista

STT–AFP
22.08.2012

Svetlana Kuznetsova ja maailma edetabelis 20 parima hulka kuuluv Kaia Kanepi loobuvad USA lahtistest tennisemeistrivõistlustest. Eestlanna Kanepi ei võtnud osa ka Wimbeldonist ja olümpiamängudest kannakõõluse vigastuse tõttu..

Kenialainen poikakuoro laulaa Finlandian

Veli- Pekka Lehtonen
16.08.2012

Yle Mannerheim- filmi režissöör on keenialane Gilbert Lukalia, filmi vändati väikese eelarvega (20 000 eurot) Keenias ning peaosas oli samuti keenialasest näitleja. Filmi kõrval on lisaks valminud kuueosaline dokumentaalsari Operatsioon Mannerheim.
Keenias on filmitud teisigi Soome filme, kuid mitte raha kokku hoidmiseks, sest lisanduvad reisikulud ning filmi tootmine ei ole seal sugugi odavam kui mujal maailmas.
Idee filmida kaugel Aafrikas ei ole ainult soomlastelt pärit. Soome Marsalka produtsent on lisaks soomlasele Erkko Lyytisele eestlasest filmitegija Ken Saan.
Ta tunneb Keenia filmitööstust. Saan on teinud Keenias uusversiooni filmiklassikast "Kevade". Saani plaan oli suur: Keenias taheti filmida odavaid versioone mitmetest Eesti filmiklassikutest. Neile loodeti leida publikut Ida-Aafrikas, kus on Saani sõnul suur turg. Ida– Aafrika vallutus siiski ei saanud teoks.
Keenia "Kevade" versiooni asemel valmis hoopis filmitegemist jälginud dokument.

Matkustajalaiva pelastusharjoituksessa Tallinnan edustalla

STT
16.08.2012

Tallinna lahel korraldati kolmapäeval merepäästeõppused. Õppustel toimus fiktiivselt Tallink-Silja reisilaeval Victoria rida plahvatusi, mille tagajärjel laeval süttis tulekahju.
Eesti Politsei- ja Piirivalveameti korraldatud üritusel osalesid ka Soome helikopterid ning erinevad päästepaadid ning Venemaa ametivõimud.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT 
Afrikan Marskista voi kiittää myös virolaisia

Ivo Laks 
22.08.2012

Eestlane Ken Saan tekitab kõmu nüüd ka väljaspool Eestit. Soome Marsalkka film on filmitud Keenias suures osas tänu temale. Soome produtsent Erkko Lyytineni sõnul poleks Saanita pooltki filmist valmis saanud. Eelmisel aastal tegi Saan Keenias uue versiooni Eesti filmiklassikast „Kevade“. Mitmete eestlaste reaktsioon filmile oli väga kriitiline.
Soome Marsalkka esietendus toimub 28. septembril Helsingis Rakkautta & Anarkiaa –festivalil.
Saan usub, et soomlased on teosega rahul.

AAMULEHTI
Kumijalalla koreasti

Liisa Kankila
22.08.2012

Eesti liikluskultuuriga oli alguses raske harjuda, kuid nüüd tabab ajakirjanikku Soome minnes liikluses kultuurišokk. Hetk Soomes paneb teda mõtlema, et Eesti liiklus on väga sujuv ja meeldiv.
Eestlased küll reageerivad kiiremini ning valgusfoori tagant tuleb hetkega lahkuda.
Kõige raskem oli Eestis harjuda sellega, et kolme-neljarealisel teel ei ole alati korralikke teemärgiseid.
Lisaks kirjeldab ta Eesti teede kehva olukorda ning leiab, et see võib olla maasturite populaarsuse põhjuseks. Välja tuuakse ka uute ja heade autode suur hulk ning liisingusüsteemi laia kasutuse omapärad. Auto on paljudele eestlastele staatuse sümbol.

Virolaisnuorukaisten sota Suomen ja Neuvostoliiton puristuksessa

Pekka Kymäläinen
22.08.2012

Raamat: Heikki Ylikangas, „Aseveljen petos“, Amanita 2012
Teos käsitleb eestlaste vabatahtlikku tegevust Soome ja Nõukogude Liidu vahelises Jätkusõjas.
Ylikangas üritab kirjeldada Tallinna noormehe pikka sõjareisi, mille lõplik eesmärk oli vabastada Eesti võõra võimu ikkest. Raamatus on häid ajaloolisi kirjeldusi, vaidlusalaseid väiteid, üksikisikute elusid ja dialooge, kuid paljuski jääb teose keel puiseks.
Eesti saatust saab võrrelda Soome omaga ning samas imestada, kuidas pisike Soome säilitas vähemalt osaliselt iseseisvuse.

Virolaismepistä Pohjolan oma raha on utopiaa

Toni Viljanmaa
20.08.2012

Põhja- Euroopa ühisvaluuta võimalikkus oli reaalne 1990. aastatel, enne eurot. Majandusliidu planeerimine on nüüd juba hiljaks jäänud, leiab Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam.
Kelam ja rootslasest Euroopa Parlamendi liige Marita Ulvskog leiavad, et Euroopas kahe bloki loomine vaid suurendaks ebakindlust.
Põhja- Euroopa ühisvaluuta idee esitas põlissoomlaste esimees Timo Soini. Soini võtaks kampa lisaks Põhja- ja Baltimaadele Hollandi ja Saksamaa.
Elav arutelu on samas vajalik. Kelami meelest peaks alati oldama valmis halvimaks. Igal valitsusel on tegevuskava selleks, kui olukord libiseb kontrolli alt.
Kelam jääb siiski optimistlikuks, öeldes et see ei ole kõige hullem kriis, milles Euroopa on olnud.

TALOUSSANOMAT
Tuomioja Ylelle: Kaasuputket eivät ole turvallisuuspoliittinen kysymys

17.08.2012

Välisminister Erkki Tuomioja ei pea uut Läänemere gaasijuhtmete hanget julgeolekupoliitiliseks probleemiks.
Tuomioja sõnul on Läänemere regiooni keskkond habras ning seetõttu peaks olema keskkonnakaitse põhiline kriteerium, mille järgi hanget hinnatakse.
Yle A-studio teatas, et Nordstream on andnud Soome töö- ja majandusministeeriumisse avalduse gaasijuhtmeid puudutavate täiendavate uuringute läbiviimiseks. Avaldus antakse sisse lähiajal ka Eestisse, kus juba ehitatud objekti kritiseeriti julgeolekupoliitilistel põhjustel. Viimati keeldus Eesti koostööst.
Tuomioja sõnul on otsus küll eestlaste teha, kuid positiivne lahend vastaks ka Eesti huvidele.
http://www.taloussanomat.fi/politiikka/2012/08/16/tuomioja-ylelle-kaasup...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РИА НОВОСТИ
Estonia to Handle Sweden’s Visa-Related Issues in Belarus

16.08.2012

Eesti otsustas esindada Rootsit viisaküsimustes Valgevenes pärast seda, kui Minsk otsustas „karuaktsiooni“ tõttu riigist välja saata Rootsi diplomaadid.
http://en.ria.ru/world/20120816/175250078.html

POOLA AJAKIRJANDUS

WARSAW BUSINESS JOURNAL
Estonian president pays private visit to Poland

22.08.2012

Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas teisipäeval (21.08) viiepäevast eravisiiti Poola, olles kutsutud külla kolleeg Bronisław Komorowski poolt.
http://www.wbj.pl/article-60137-estonian-president-pays-private-visit-to...

UUS-MEREMAA AJAKIRJANDUS

A capital where freedom sings

Steven v Roberts
20.08.2012

1980. aastatel kogunesid tuhanded eestlased Tallinnas, et ennast vabaks laulda. 1991. aastal saabus kauaigatsetud vabadus. 20 aastat taasiseseisvumisest tähistatakse kontserdiga, kust võtavad osa isegi pered väikeste lastega. Geograafilise asukoha tõttu on Eesti olnud ahvatlev võõrvõimudele. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti ligikaudu pool sajandit Nõukogude Liidu karmi võimu all. Siiski, võõrvõim ei suutnud eestlaste vaimu hävitada ning tänapäeval on Balti väikeriigi näol tegemist ühe kõige vabama riigiga maailmas. Eesti tume minevik pole varjutanud riigi tulevikku. Tallinn on elav linn, kus leiutati Skype. Giid Magriti eestvedamisel külastas autor Kadrioru lossi ja lauluväljakut. Magrit rääkis oma keerulisest elust Nõukogude Liidu ajal.
Eestlaste koorilaulu traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel. 1987. aastal hakati võõrvõimu vastu meelt avaldama ning aasta hiljem kogunes 300 000 inimest lauluväljakule sündmusele, mida hiljem hakati laulvaks revolutsiooniks kutsuma. Üks lauljatest kommenteeris BBC-le, et võõrvõimud võivad põletada raamatuid ja hävitada maju, kuid nad ei saa peatada laulvaid inimesi.
Järgmisel päeval külastas autor Tallinna vanalinna, mida kunagine Ameerika Ühendriikide president John Quincy Adams kirjeldas rännakuna 12. sajandisse. Vanalinnas nägi autor Nevski katedraali, Voldemar Panso kuju, vaateplatvorme, Toomkirikut ning külastas Livonia nimelist linikute poodi. Lõunatamiseks valis autor Peppersacki, misjärel suunduti ajaloo- ja okupatsioonimuuseumisse. Elust pulbitseval Raekoja platsil olles tundub, et ajaloo terror on kaugele maha jäänud. Tallinnas pole vaja teada ilmaennustust. Tuul puhub alati läänest, vabaduse poole.
http://www.stuff.co.nz/travel/international/7507047/A-capital-where-free...