Eesti välismeedias 9. -15. august 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonian Military Faces Staff Drain On Low Wages, Postimees Says

Ott Ummelas
15.08.2012

Eesti kaitseväe personal lahkub aina enam erasektorisse suureneva palgaerinevuse tõttu, kirjutas Postimees. Ligikaudu 400 kaadrikaitseväelast lahkus töölt eelmisel aastal, viimati toimus nii suur personali lahkumine aastal 2006. Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul pole valitsusel võimalust palku tõsta enne uut aastat.
http://www.bloomberg.com/news/2012-08-15/estonian-military-faces-staff-d...

POWERENGINEERING INTERNATIONAL
Estonians vote for wind and biomass over nuclear

Kelvin Ross
10.08.2012

Tuuleenergia ja biomass on Eestis küsitluste järgi inimeste esmased valikud energiaallikatena. Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud küsitlus leidis, et 95% vastanuist peab tuuleenergiat kõige keskkonnasõbralikumaks energia tootmise viisiks, 81 % pooldab biomassi. Tuumaenergia oli kõigis kategooriates madalaimal kohal, välja arvatud energiajulgeoleku kategoorias, kus viimasel kohal oli gaas.
http://www.powerengineeringint.com/articles/2012/08/estonians-vote-for-w...

USA AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Estonian PM: Money Invested in ESM Won't Be Lost

Liis Kangsepp
14.08.2012

Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas, et usub Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vajalikkust, mis aitab luua puhvertsooni võlakriisi vastu. Ta sõnas, et ta ei nõustu väitega, et ESM on raha tuulde laskmine. Otsuse Eesti ESM-s osalemise kohta teeb parlament 30. augustil. Otsus on kõigest 1,3 miljoni inimesega riigis põhjustanud vastuolu ning arvamusi, et Eesti riskib raha kaotusega ESM-ga liitudes. Eesti Riigikohus võttis 12. juulil vastu otsuse, et ESM ei lähe vastuollu põhiseadusega. Eesti liitus eurotsooniga 2011. aasta jaanuaris ning on üks väiksemaid liikmeid. Mart Rask sõnas eelmisel kuul, et hinnanguliselt maksaks igale Eesti kodanikule ESMiga liitumine 1000 eurot. Ansip võrdles ESM-i IMF-ga ning sõnas, et ta ei mõista, miks inimesed ei usu ESM-i edusse Euroopas nagu IMF on üle maailma saavutanud.
http://online.wsj.com/article/BT-CO-20120814-707420.html

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Rösler lehnt Verpfändung von Staatsanteilen ab

14.08.2012

Saksa majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler tõi külaskäigul Tallinnasse Eesti eeskujuks Lõuna-Euroopa riikidele. Eesti peaminister Andrus Ansip sõnas, et Saksamaa ja Eesti järgivad konservatiivset eelarvepoliitikat. Mitte odavad laenud riikidele ja tarbijatele, vaid struktuurireformid ning kokkuhoiupoliitika aitavad EL-i suurest majanduslangusest välja.

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Unter Tage in Kohtla-Nõmme: Bergbau-Museum in Estland eröffnet

15.08.2012

Kohtla-Järvel taasavati Kohtla Kaevanduspark, kus saab vaadata, kuidas kaevandatakse põlevkivi.
http://www.fr-online.de/reise/unter-tage-in-kohtla-n-mme--bergbau-museum...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Mestari kohtasi uuden polven

Anu Uimonen
14.08.2012

Kumus on esil kunstnik Tõnis Vindi suur retrospektiivne näitus ja sellega koos on ilmunud mustade kaantega raamat. Kunstniku arvates on ime, et nii näituse kui ka raamatu väljaandmise taga on tema tutvusringkonda mittekuuluvad kolmekümneaastased tegijad.
Tõnis Vint on Eesti kunsti 1960.-1980. aastate tähtsamaid kunstnikke ja kindlasti olulisim nõukogude aja teisitimõtleja ja mitteametlik kunstimõjutaja. Ta kirjutas Ameerika popkunstist juba 1960. aastatel ja sukeldus Jaapani ja Hiina kultuuri.
Vint õppis graafilist disaini aastatel 1962–67. Seejärel tegi ta reklaame ja pakendeid, kujundas raamatuid ja plaadikaasi, postmarke ja plakateid ning lavastas isegi teatrietendusi. Samal ajal tegi ta ka oma kunsti ja alates aastast 1981 on Vint olnud vabakutseline kunstnik. Kõik see on esil Kumu stiilsel näitusel.
Vint ühendab omapärasel viisil abstraktse geomeetria ja sensuaalsed naised, art deco ja Jaapani. Lisaks kunstile on Vint alati olnud aktiivselt tegev arutleja ja õpetajana – olles samas kõikidest ametlikest institutsioonidest väljaspool.
1960. aastatel elasid Vindid „valges korteris“ Mustamäel. Korteris kogunesid alguses Vindi oma põlvkonna kunstnikud ning seejärel nooremad õpilased ning vähehaaval ledsid tee sinna ka külalised Moskvast, Leningradist ja välismaalt.
Aastal 1980 kolis Vint Mustamäelt Gonsiori tänavale ning vahetas värvivalgest mustaks. Vint oli nõukogude ajal keelatud kunstnik ning tema tegevust jälgiti.
Vint põeb Parkinsoni haigust ning liigub väga vähe väljaspool oma musta korterit.
Hetkel inspireerib Vinti ornamentika.

Lappi ja piirustus esillä Tallinnassa

Anu Uimonen
14.08.2012

Kunstimuuseumis Kumu on Tõnis Vindi näitusele lisaks esil muuhulgas Hollandi ja Belgia maalikunsti 1800. aastatelt ning kaasaegse kunsti näitus „Pimeduskiirus ja teised lood“.
Tallinna Kunstihoones on esil kuni 9. septembrini „Vaikne revolutsioon“, mis on osa Rahvusvahelisest Joonistustriennaalist.
„Ma elan polaarjoonel“ tutvustab Lapimaa kujutavat kunsti viies galeriis: Kastellaanimajas, Vabaduse galeriis, Disaini & arhitektuuri galeriis, Allee galeriis ja Haus galeriis.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab näha 4. novembrini näitust “Moderniseerimine: Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel“.

Piru ei pääse kylpemään siunattuun veteen

Sirpa Pääkkönen
12.08.2012

Vanausuliste muuseumis Kolkjas näeb sissetulija esimese asjana ukse vastas ikooninurka.
Muuseumijuhi Anna Portnova sõnul palvetati kõigepealt ja alles seejärel tervitati majarahvast.
Muuseum näib hästi hoitud koduna, kus on külalistetuba, elutuba, magamistuba, köök ja sahver. Seintel ja kappides ripub riideid. Laudu kaunistavad laudlinad, nõud, pühad raamatud ja samovar.
Vanausksed tulid Eestisse 1600. aastatel, kui õigeusklik kirik alustas uuendusi, mida vanausksed ei aktsepteerinud. Neid kiusati taga ja nende maju põletati. Osad põgenesid tagakiusamiste eest Peipsi kaldale.
Vanausksetele on ristimine esimene sakrament. Pärast ristimist saavad lapsed selga riided ning ka risti ja vöö. Tüdrukule pannakse pähe rätik, mida ta peab kandma kogu elu.
Kui Anna Portnova ristiti, siis vanaema õnnistas kaevu vee ning sulges nõu kaanega, et kuradid ei pääseks sisse.
Pihtimine oli samuti väga tähtis ning märgiti üles. Kui inimene ei olnud käinud pihil kolmel surmale eelneval aastal, siis maeti ta nimetuna ning lauldavad laulud olid teised. Ainult emal oli õigus pihil mitte käinud surnut leinata.
Eestis on 15 000 vanauskset. Kogudusi on üksteist, milledest üheksa asetsevad Peipsi järve lähistel.
Kolkja küla vanausksed on eakad. Vallas elavad põhiliselt pensionärid ja leseks jäänud naised.
Läbi küla kulgeb sibulateeks nimetatud tee. Külaelanikud teenivad elatist sibulaid kasvatades.

Olipa kerran voittajakansa

Suna Vuori
12.08.2012

Teater NO99: NO72 – The Rise and Fall of Estonia. Idee ja lavastus Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
Selle etendusega ei õhutata revolutsiooni ega isegi mitte ministri kohalt lahkumist- nende asjade eest ei saa Eesti teater NO99 au endale- kuid mõningase mälujälje lõunanaabri lähiajaloo rookimine kindlasti jätab.
Jätab vähemalt konkreetse märgi vaikimise, süüdistamise ja kättemaksuks kapseldunud traumade kultuurist ning sümbolistliku märgi rahvast, mis ahmib ja ahnitseb, nii nagu ei näeks ta kunagi homset.
Veidi üle kahetunnise episoodilise live-filmina loodud The Rise and Fall of Estonia on parimal juhul tihe ja üllatav, kohati taas lame ja rühitu. Okupatsiooniaegset minevikku, metsavendade ja kommunismi kuritegudega käsitletakse võõrastust tekitava sentimentaalsusega, pidevast kiirustamisest horisonditut tänapäeva jällegi kohati vaid ebahuvitavaid pealispindsusi jahvatades.
Ja seda nimelt soomlaste poolt vaadates. Eestlastele endile on NO99 esitatud väited ja küsimused ilmselt olnud põletavamad, siis kui see etendus umbes pooltest aastat tagasi lavale jõudis.
Kapitalist ja selle puudumisest, lootusest ja lootusetusest, võrdsusest, aadetest ja iseseisvusest räägitakse palju nii isiksuse kui ka ühiskonna tasandil.
Kaamera näitab perekondade söögilauda ja elutubasid, mille televiisorites võib muu maailm jumala rahus puruks hajuda. Piilutakse autodesse, kitsastesse kambritesse, iseseisvat Eestit toimetavate poliitikute suitsuhaisustesse koridoridesse, kontoritesse. Nõukogude Venemaa vari on suur ja raske.
„Kus te inglased olite, kui mu isa teid metsas ootas,“ küsib „pimeda“ takso nutune juht pahaaimamatult briti turistilt.
„Eesti on aade, idee ja esimene maailmas, eestlased on võitjarahvas,“ suurustavad nõrkevad 2000. aastasaja poliitikud võimutreppidel võidu ronides. 1968 toob jällegi esile monoloogi, mis oma kirglikult purskuvates tajuhoogudes on kogu esituse kohmetuma panevaim stseen.
Varsti olemegi juba hulluarsti vastuvõtul parandamas Eesti lõppemisest tekkinud hetkelist traumat ja siis, hetk hiljem, istutakse suure seltskonnaga lauda rääkima eurooplusest ning õgima nagu sead.
Ülalpool mainitud stseenid kuuluvad etenduse paremiku hulka ja on kõige muu keskel virgutavalt erinevad. Kahjuks jääb Eesti tõus ja hukk liiga tihti kinni argistesse agressioonidesse ja enesestmõistetavate asjade lahtiseletamisesse, milles pole ei dramaturgilist teravust ega vaatajatele avanevat mõtet.
Vaatajad jälgivad sündmusi Tampere- talo saalis valgelt ekraanilt samal ajal kui üheksa näitlejat ja paarikümnepealine tehniline meeskond töötavad kaameratega ekraani taha lavale püstitatud ruumides.
Kohati see ka toimib, eriti kui hääled kajavad suures ruumis ühtaegu kaugele kaikudes ja peale käies. Kuid kui etendus ei tööta, äratab kunsti ja tehnika suhe juuresolijates taas kord küsimusi: miks istuda teatris vaadates halva kvaliteediga kodukootud filmi? Kui see töötab, siis hästi, intiimselt ja intensiivselt, nüansse esile tõstes.
Lõpp on igatahes uhke. Laul kostub, lund sajab inimeste peale, sel ajal kui ekraanikangas tõuseb ja paljastab kogu ehituse: kõik on olnud vaid kuliss.

Suon kavala lumo

Sinimaaria Kangas
10.08.2012

Artikli autor käis Aivar Ruukli ja Algis Martsoo juhtimisel lumeräätsadega Soomaa rabas matkamas ja oli rabast ning seda ümbritsevast loodusest lummatud.

ETELÄ- SUOMEN SANOMAT
Homo! oli Teatterikesän suosituin esitys

14.08.2012

Tampere Teatrisuvel oli sel aastal 15 väljamüüdud etendust. Kõige populaarsem oli Rahvusteatri muusikal Homo!. Rahvusvahelistest etendustest oli kõige menukam Teater NO99 The Rise and Fall of Estonia, mida käis vaatamas 1200 inimest.
Tampere 44. Teatrisuvi lõppes teisipäeva õhtul Smeds Ensemble ja teater Von Krahl koostööga etendusel 12 Karamazovit.

Viron kansa ahmii pois historiansa

Ilkka Kuosmanen
12.08.2012

NO99 Teater, The Rise and Fall of Estonia
Alustuseks marsivad teater NO99 näitlejad Tampere-talo suurest saalist välja. Publikule jäävad üheksa tühja tooli ja hiiglaslik live-videopilt. Sellelt on näha, kuidas näitlejad longivad mööda parkimisplatsi ja sisenevad seejärel kuhugi tundmatusse hoonesse. Järsku ollakse kusagil Eesti tavalises köögis hommikusöögil. Värsketest croissantidest hoolimata keskenduvad pereliikmed üksteise elu põrguks tegemisele.
Etendust vaadatakse tervenisti läbi kaamerasilma ning alles lõpus selgub, et kõik leidis aset Tampere-talo suure saali laval.
Lavastaja Ene- Liis Semper rääkis pressikonverentsil, et teostus, kus näitlejate ja publiku vahel puudub kontakt, sündis vastulausena aastal 2009 ehitatud Nokia Kontserdimajale. Hiiglaslik ehitis kerkis hoolimata rahva tugevast vastuseisust. Näidend asetab Eesti demokraatia küsimuse alla ka sündmuste tasandil. Reformierakonna pikale veninud võimuperioodi kõrvutatakse Stalini ajaga. Enam ei pea kartma lasku kuklasse, kuid taas tundub, et otsuseid teeb väike võimuladvik, kelle tegemisi mõjutada ei saa.
Samas ei anna Semper eestlastele vaid ohvri positsiooni. Palju kannatanud rahvast juhib tänapäeval põhiliselt rahahimu. Kommunismi kummitused koristatakse ära nii mõtetest kui ka kooli ajalooraamatutest.
Sõnumi annab hästi edasi viimane stseen, kus hõrgutistest nõtkuva laua taga on perekond õgimas nagu viimsel päeval. Nad ahmivad sisse kõik – toidu, joogid, ajaloo ning lõpuks omad lapsedki.

Smeds: Näyttelijän oltava apina ja soturi

Ilkka Kuosmanen
11.08.2012

Tampere Teatrisuvel on Kristian Smedsi lavastatud teater Von Krahl etendus 12 Karamazovit. Tegemist on õigupoolest Viljandi Kultuuriakadeemia õpilaste lõputööga, mis on Dostojevskist innustust saanud ning valminud nelja aasta jooksul. Teatrisuve järel jätkab 12 Karamazovit Helsingin Juhlaviiko’l.
Dostojevskis võlus Smedsi idee inimese täisvastutusest. Temas tekitab õudu tänapäeva Soome, kus igaüks hoolitseb kinnisilmi oma väikese maalapi eest ja vähesed hoolivad teistest. 

Suomen kautta Välimerelle

Ivo Laks
10.08.2012

Eestlased ostavad oma puhkusereisid lõunasse aina enam läbi Soome reisibüroode. Eeliseks on mitmekesisem valik ning tihedamad väljalennud.
Eestis on läinud viimastel aastatel paarkümmend reisibürood pankrotti tugeva konkurentsi ja vähenenud nõudluse tõttu. Nende juhtumitega kaasnenud probleemid on kasvatanud usaldamatust eestimaiste firmade vastu.
Suomen Matkatoimisto omanduses on Eesti ja kogu Baltikumi suurim reisibüroo Estravel. Suomen Matkatoimisto on osa Finnair kontsernist, kuhu kuulub ka endine Horizon Travel, nüüdne Aurinko.

Aino Kallaksen uusi ulottuvuus Virossa

Ivo Laks
09.08.2012

Eestis on kombeks rõhutada Aino Kallasest rääkides tema sidemetele Eestiga ja selle saartega.
Kirjandusteadlane Mall Jõgi on kogunud Kallase Eesti mälestused kaante vahele ning on juba kuulda olnud soomekeelse tõlke võimalusest.
Kirjaniku plaan oli algselt avaldada oma mälestused kolmes jaos: Inglismaa, Eesti ja kontaktid avaliku elu tegelastega. Esimene osa „Leiuretkedel Londonis“ ilmus aastal 1944. Eestit puudutav „Mu saatuse maa“ jäi sõjajärgsetel poliitilistel põhjustel Soomes avaldamata.
Eesti mälestused on veel olemas mitmetes raamatutes, mida Mall Jõgi on kokku kogunud ning lisaks on ta tõlkinud katkendeid ka Kallase teostest, mis on siiani olnud kättesaadavad vaid soomekeelsetena.

KALEVA
Suomi-neiti ja Eesti rahvas

Eeva Kauppinen
12.08.2012

Vene keisrisugu ja Eesti poliitika suured nimed Edgar Savisaarest ja Andrus Ansipist Marju Lauristinini vilksatavad nüüd Tampere Teatrisuves. Kuidas rahvuslik ajalugu, aja mentaliteedid ja üksikisiku valikud segunevad, on ideed, mis tekitavad mõtteid Eesti ja Soome teatri, hetkel kolmekümnendates eluaastates teatritegijates. Ei kardeta küsida suuri küsimusi: Mida need meie suured ninad esindavad? Millest tuleneb piin ja paanika? Sellesse, mida tegi Sofi Oksanen ees, kaevub Teater NO99 Tallinnas ja Emilia Töyhonen Kotka linnateatris, veelgi sügavamale. Ja mitte sugugi Sofi järel, sest The Rise and Fall of Estonia jätkab NO99 juhtpaari, Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi eestvedamisel järjekindlat Eesti lahkamist. Need etendused on peaaegu täissaalidele.
Teater NO99 uus lähenemisviis on videoteater. Eesti tõus ja hukk on toekas nimi, aga see haarabki endasse peaaegu sada aastat ajalugu: Eesti iseseisvus, Nõukogude-Eesti, uues iseseisvus ja EL Eesti. Stseenid esitavad, kuidas eestlased on ajast-aega aina virelenud. Apelsin on kogu aeg olnud kellegi teise suus. Ka Soomes on asjad eestlaste meelest olnud ikka paremini ja sinna nende ajud siis põgenevadki. Tallinna Toompeal lehvivad sinimustvalged iseseisvussümbolid ja väiksemad, lauasuurused eestlaste hüttides, enne kui nõukogudelased või venelased tulevad.
Esitus algab sellega, et üheksa näitlejat istub Tampere maja suure saali esilaval. Siis nad lahkuvad ja kogu etendus esitatakse valge ekraanikanga taha püstitatud stuudios koos paarikümnemehelise operaatorimeeskonnaga. Laval ei näe ühtegi elavat näitlejat.
Teatri esteetikat esindavad suured lähikaadrid hiigelekraanil ja käsikaamera.
Ja ega see tavalise teatrina nii suurtel lavadel ei toimikski. Tampere-talo suur saal mahutab üle 1800 vaataja. Ja Tallinnas esitati The Rise and Fall of Estonia Solarise kaubanduskeskuse 1700 istekohaga Nokia Kontserdimajas. Samas saalis, kus 30. augustil toimub Sofi Oksaneni uue romaani „Kun kyyhkyset katosivat“ rahvusvaheline esitlus. Näidendile oli kohavalik poliitiline tegu. Solarise kaubanduskeskuse püstitamiseks lammutati Sakala kultuurikeskus. Lammutamist juhtis Eesti Keskerakonna pikaajaline juht Edgar Savisaar, praegune Tallinna linnapea. Lähipildis näidatakse pilti Savisaare silmadest, mis mõned aastad tagasi oli Keskerakonna valimisplakati põhikomponent. Esituse tarbeks trükitud teabebukletis öeldakse:“ Eesti suurima valijasaagiga prillsilmad saadavad valijale vastuolulisi signaale jõust ja võimust, usaldusest ja ausast pilgust.“
The Rise and Fall of Estonia tihendab Eesti saatusehetked ja traumad argikeelde ja argipäeva: küüditamised, metsavennad, oma laste ja vanemate ülesandmised, väikesed pioneerid ja autoostulubadega saadud Žigulid. Tallinna taksojuht nõuab britituristilt, miks tema vanaisa ei aidanud eestlasi.“Kui Putin tuleb püssidega, kas aitate?“
Tänane Eesti on kujutatud iroonia, traagika ja paroodiaga, kust ei puudu ka luulelisus. Eestlased virisevad ja ahmivad. Lauakombeid ei ole, pidutsejad söövad nagu sead ja traditsioonid kallatakse kurgust alla. Tekst lõpeb:“Nad tahavad ahmida, ahmida, ahmida...“
Muljetavaldav, ja mitte liiga valmis näritud!

Miksi Viro eikä Eesti?

Marjo Oikarinen
12.08.2012

Arutelu selle üle, miks kasutatakse Eesti kohta sõna „Viro“ ning mitte „Eesti“.
Soome keele filoloogid leiavad, et Eesti oleks laensõna ning sel puhul peaks rääkima ka Sverigest ning Rossijast.
Eesti nime pooldajad leiavad, et Viro on kõigest ühe maakonna nimi – Virumaa.

KAUPPALEHTI
Kotimaan matkailua valuu Viroon

Hannu S. Vanhanen
15.08.2012

Soomes kasutasid siseturistid sel aastal vähe hotelliteenuseid. Kohalikke matkajaid asendas välismaiste ööbijate hulga kasv, eriti venelaste.
Soomlasi on hakanud aina enam tõmbama Tallinn ja Eesti, tekitades tugeva konkurentsi eriti Lõuna- Soomest pärit turistide seas.

24 tuntia Tallinnassa

Mikko Takala
13.08.2012

Kui puhkus on läbi, kuid keha ja meel vajavad veel rahu ja lõdvestust, siis hea võimalus on veeta päev Tallinnas. Peaaegu välismaal ja nii lähedal.
Paarikümne minutiga jõuab kopteriga Tallinna. Seejärel ostlemine Sfääris, uinak hotellis, jalutuskäik vanalinnas, õhtusöök restoranis Leib ning kokteil Butterfly’s.

AAMULEHTI
Suora videolähetys virolaisten elämästä

Maarit Saarelainen
12.08.2012

Teater NO99: The Rise an Fall of Estonia
Teater NO99 viib vaatajad paaritunnisele ajaretkele Eesti ajalukku ja tänapäeva. The Rise and Fall of Estonia lahutab meelt, kuid samal ajal toob kurku tüki kurbust.
Etendust on tehtud seitse aastat ning seda on näha. Improviseerimisena näivad stseenid on dramaturgiliselt õige pikkusega ja läbi mõeldud. Etenduse tegijate sõnul on seal kõik, mida nad on kunagi Eesti kohta tahtnud öelda.
Näidendis käiakse läbi Eesti poliitiline ja ühiskondlik minevik. Räägitakse valusatest asjadest, vaikimise kultuurist, hirmust ja sügavale juurdunud usaldamatusest.
Iseennast ironiseeriv The Rise and Fall of Estonia kritiseerib ka tänapäeva tarbimishüsteeriat ja jätkuvat naudingute jahti.
NO99 etendus ei ole teater vaid live- videofilm, mis valmib siin ja praegu. Kaamera viib vaataja armu andmata otse nahale, paljastades kõige väiksemadki higipiisad.
Stseenide stiil vaheldub absurdist psühhodraamani, traumateraapia paroodiast realistliku mässuni. Kuid selle kõigega kaotatakse traditsioonilise teatri füüsiline kohalolek ja otsene vastasmõju publikuga.
The Rise and Fall of Estonia selgitab meile kaunistamata eestlaste tugevusi ja nõrkusi.

Kuolemanpelko ei jätä Viroa

Simopekka Virkkula
10.08.2012

Eesti on pingutatult optimistlik riik. Andrus Ansipi poolt juhitud valitsus usub, et süngetest asjadest rääkimine lisab süngust. Seega on parem manada näole püsiv naeratus ja loota, et see nakatab ka teisi.
Eesti saavutused majanduses ongi suured ja säravad.
Eesti riigi olemasolu eesmärk ei ole siiski Skype’i leiutamine või Tallinna taevast lõikavad pilvelõhkujad. Riigi põhiseadus määrab, mis on Eesti riigi ülesanne maailmakõiksuses. See on Eesti rahva, keele ja kultuuri jätkuvuse kindlustamine, ehk tagada laste sünd.
Eesti iseseisvumine oli õnnelik ime peale mida arvati, et rahva väljasuremisoht on kadunud.
Selle aasta kevadel toimunud rahvaloendusel selgus, et lood on siiski teisiti. Eesti maapinnal on nüüd vähem kui 900 000 eestikeelset inimest.
Suur osa tööealisest rahvastikust on pakkinud kohvri ja kolinud teise riiki. Palju ei lohuta ka see, et Läti ja Leedu tühjenevad Eestist kiiremini.
Kui rahvas väheneb, siis kultuuri alustalad muutuvad ebakindlaks.
Eesti ilukirjanduse müüginumbrid on juba kokku kuivanud. Eelmise aasta müügihitiks tõusis romaan, mida müüdi 3200 eksemplari. Lisaks inimeste vähesusele on raamatud Eestis kallid ning vaesus endiselt laialt levinud. Turumajanduse loogika järgi muutub Eesti kultuuri olemasolu peagi võimatuks.
Eestlaste suhtumine oma keelde on muutumas.
Keskkooli õpilaste seas tehtud küsitlusest selgub, et peaaegu iga teine noor peab võimalikuks, et nende kunagi tulev laps käib inglisekeelses koolis.
Tampere Teatrisuve külastanud Teater NO99 on Eesti baromeeter ja südametunnistus. Teatri populaarsust selgitab kartmatus käsitleda suuri teemasid. Ka selliseid, mida ähvardab oht kaduda ametliku optimismi alla.
Etenduses The Rise and Fall of Estonia ei ole juba valmis mälutud ning lihtsaid lahendusi, kuid juba see, et esitatakse peavoolust kõrvalekalduvaid küsimusi, värskendab arutelu.
Eestile on esmatähtis küsimus, kas piisab vabast ja metsikust turumajandusest rahva päästmiseks?

„Virossa talouskasvusta saa osana vain harva“

12.08.2012

Väljavalitud netikommentaarid Simpekka Virkkula artiklile 10.08.2012, mis algas sõnadega – Eesti on pingutatult optimistlik riik.

• Asju kohapeal jälgides paneb imestama, kuidas 900eurose keskmise palga juures saab osta bensiini 1,3 eurot liiter uhiuude autosse. Kui eestlasel on töökoht, siis on tal lisaks veel 2-3 musta tööotsa. Kui ei ole töökohta, siis tehakse kõike mustalt. On aja küsimus, millal Kreeka või Hispaania nähtus jõuab siia. Poliitikud panevad lood paberil imehead näima. Samal ajal müüsid nad raudteed inglastele ja ostsid paari aasta pärast kahekordse hinnaga tagasi.
• Majanduskasvust saab kasu vaid väike osa rahvast. Enamik, kellele toetub kogu riik, on sellest ära lõigatud. Miks on eestlasi nii palju tööl ja elamas välismaal? Eestis muutuvad toimetuleku võimalused vaid iga päevaga raskemaks. Palgad on peaaegu olematud, pensionist rääkimata. Tasub tuua oma raha Soome. 
• Mulle on ebaselge, kas usk ja kirik kuuluvad Eestis kultuuri alla. Tundub, et mitte, sest materialismile andutakse nii hõlpsalt. Mis oleks see alus, mis kannaks eestluse ideed, kui keel kaob? Mitmetes riikides on selleks usk.
• Mis jääb eestlusest alles, kui keel vahetub inglise keeleks? Oma keel säilitati nõukogude võimu all. Kas nüüd see hävitatakse ja ohverdatakse läänelikule turuvõimule? Kas Eesti venelased hakkavad õppima kohustusliku eesti keele asemel inglise keelt? Otsetee õnneni!
• Eestis ollakse keele suhtes realistlikud. Ka Soome keelepoliitika peaks võtma eeskuju Eesti omast. Soome ükskeelseks, soomekeelseks, ja kui soome keel kunagi vahetub inglise keeleks, siis las olla.
• Oma keel, oma meel. Oma keeleta ollakse mitte keegi, olenemata sellest, mida keegi väita püüab. Peamine oma keele säilitamisel on teha sellega nõnda raputavat kultuuri, et see ei jäta rahule, vaid sunnib mõtlema. Just seda teeb Teater NO99. Sama energiat ja kartmatust peaks tekkima juurde ka Soome kultuuris.

Viro on Olvin tuottoisin markkina

10.08.2012

Õlletehas Olvi kasvatas oma käivet aprillis- juunis 95,2 miljoni euroni. Eesti on kontserni kõige tootlikum regioon. Soome kasum vähenes 3,9 miljonilt 3,7 miljoni euroni, Eesti kasum jäi 4,6 miljoni euro peale.

TALOUSSANOMAT
Lääkärilehti: Viro teki vuodessa sen, mihin Suomessa on hukattu jo 10 vuotta

14.08.2012

Soomes on välja töötatud elektroonilist tervishoiusüsteemi 10 aastat ja projekti kogumaksumuseks tõotab kujuneda  400- 500 miljonit eurot. Lääkärilehti sõnul muutus Eestis digiretsept laialt levinuks aastaga ning samuti on kiiresti võetud kasutusele elektrooniline tervishoiusüsteem.
Projekti kogumaksumuseks kujunes umbes 11 miljonit eurot, sellest 1,37 miljonit digiretseptide ning 10 miljonit ülejäänud tervishoiusüsteemi kaasajastamiseks.
Lääkärilehti sõnul on Eesti edu taga lihtsuse põhimõte. Uus süsteem on kasutusel Tartu Ülikooli haiglas ja Soome tervishoiu esindajad on juba käinud sellega tutvumas.
Süsteemi arendamise taga olnud ettevõte Nortal usub, et esimesed suured Soome kliendid tekivad 1-2 aastaga.
http://www.taloussanomat.fi/ulkomaat/2012/08/14/laakarilehti-viro-teki-v...

Samal teemal artikkel Talouselämäs 14.08.2012
http://www.talouselama.fi/uutiset/suomi+kaytti+terveydenhuollon+itprojek...