Eesti ja Hispaania

Kahepoolsed suhted

- Diplomaatilised suhted
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Kaitsealased suhted, NATO
- Majandussuhted
- Kultuur

Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ning kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ning uued tehnoloogiad.

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 25. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

2004 märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Alates 29. juunist 2011 on Hispaania suursaadikuks Eestis Álvaro de la Riva Guzmán de Frutos.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997.a. Alates 28. septembrist 2009 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Toomas Kahur.

Eestil on Hispaanias neli aukonsulit: Josep Luis Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel ning José Vicente Morata Estragués Valencias. 2013. a loodame avada aukonsulaadi Galiitsias.

Visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud:

• Rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe (jõustus 24.11.1997)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.07.1998)
• Kaitseministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 24.11.1999)
• Kokkulepe viisanõuete kaotamisest (jõustus 30.01.2000)
• Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (jõustus 07.02.2000)
• Kokkulepe kurjategijate väljaandmise kohta (jõustus 07.02.2000)
• Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 01.01.2005)
• Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 26.01.2007)
• Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (jõustus 07.11.2007)
• Eesti ja Hispaania vaheline viisaesindusleping (jõustus 29.04.2009)
• Välisministeeriumide vaheline ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04.05.2009)
• Salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 14.01.2011)
   

Lisaks on Eesti ja Hispaania kaitseministeeriumide vahel kirjutatud alla koostööprotokoll (24.11.1999) ning Eesti ja Hispaania välisministeeriumide vahel ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04. 05. 2009).

Kaitsealased suhted, NATO

Hispaania ja Eesti kaitsealased suhted on arenemisjärgus. Eesti kaitseministeerium on huvitatud koostöö arendamisest ja kaitsealaste sidemete tugevdamisest Hispaaniaga.

Hispaania osaleb Eestis loodud küberkaitsekeskuse töös ning 2007. a aprilli lõpus sõlmisid Eesti, Saksamaa, Hispaania ja NATO ACT funktsionaalse ja operatiivse koostöö kokkuleppe. Hispaania eksperdid (1 sõjaväelane ja 1 tsiviilspetsialist) alustasid tööd keskuses 2008. a. augustis.

2006.aasta augustist kuni novembrini osales Hispaania Balti riikides õhuturbe rotatsioonis. Õhuturbe läbiviimisel kasutati nelja Mirage F-1M lennukit. Missiooni meeskonna suuruseks oli kokku 83 inimest.

Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis. Eesti kaitseatašeed määranud ei ole.

Majandussuhted

Eesti-Hispaania kaubavahetus 2006-2012 (tuhat eurot):

Allikas: Statistikaamet
* Import arvestatud saatjariigi järgi

Investeeringud

2007. a tulid Eesti turule sellised firmad nagu Iberdrola, Marbella Club Hotel S.A. Hispaania otseinvesteeringud Eestisse moodustavad ca 0,2 % kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest.

Eesti ettevõtted investeerisid Hispaaniasse 2007. a 79 880 tuhat eurot, 2008. a 77 219 tuhat eurot, 2009. a. 80 261 tuhat eurot, 2010. a. 54 685 tuhat eurot, 2011. a.  57 435 tuhat eurot. Seisuga 30.09.2012. oli Eesti investeeringute maht Hispaanias 60 677 tuhat eurot, mis moodustab 1% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest.

Allikas: Eesti Pank

Turism

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Turistide arvu kasvu on põhjustanud Estonian Air’i otseliin Barcelonasse, kuigi lendude katkestamine talveperioodil pidurdab saavutatud dünaamikat. Kasvanud on ka hispaanlaste huvi Eestisse reisimise vastu vaatamata sellele, et Hispaania reisifirmade ja elanikkonna teadlikkus Eestist on üsna madal ning reisisihina on tuntud peamiselt Tallinn.

Kultuur

Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992.aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002.aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. Hispaanias on stažeerinud Hispaania-poolsete stipendiumidega mitmed hispaania keele õpetajad, aga ka erinevate valitsusasutuste ametnikud Eestist. 2003. aastast alates on Tallina Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena).

Peale Hispaania saatkonna avamist Tallinnas (2004) on Eestis toimunud arvukalt hispaania kultuuri tutvustavaid üritusi. Toimunud on mitmeid kunstinäitusi, erinevates kinodes on näidatud hispaania filmikunsti, erinevate tantsuetendustega on tutvustatud hispaania tantsu ning aset on leidnud väga erinevad kontserdid. Eesti Vabariigi suursaatkond Madridis on aga aktiivselt tegelenud Eesti kultuuri tutvustamisega Hispaanias (allpool loetelu olulisemast).

Muusika

• 2006.aastal toimus Barcelonas VIII rahvusvaheline rahvalaulukonkurss, kus Tallinna Ülikooli kammerkoor sai esimese koha ning Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoor teise koha.
• 25. veebruaril 2008 EV 90. aastapäevale pühendatud Eesti politsei puhkpilliorkestri kontsert ja solist Kaire Vilgats Barcelona Petit Palau de la Musicas.
• 28. veebruaril 2008 ETV tütarlastekoori kontsert Madridi Linnavalitsuse Conde Duque Kultuurikeskuses.
• 19. märtsil 2008 Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert Cuenca religioosse Muusikanädala raames.
• Oktoobris 2008 Teet, Mari ja Martin Järvi kammertrio kontserdid Madridis ja Sevillas.
• Märtsis 2012 toimunud kontserdil esitas Hispaania Riikliku TV ja Raadio orkester Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut.

Kunst

• Estonia Kontserdimajas oli 2006/2007 hooaja jooksul eksponeeritud näitus “Hispaania noored maalikunstnikud”. Projekti algataja oli Eesti pool ning see sai teoks Hispaania Suursaatkonna toetusel.
• 14. detsember 2007 – 9. märts 2008 oli Kumus rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek. Näitusel oli 57 tööd ning 8 fotot.
• 17. juuni - 30. juuli 2008 Barcelona Torculu kunstigaleriis Eestist pärit kunstniku Sergei Inkatovi maalide näitus.
• Märts-juuli 2010 – Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus Santanderis ja Madridis

Film

• 2007a. mais toimus Tallinnas Hispaania filmide nädal Ettevõtmine on saanud teoks Sõpruse kino ja Hispaania Suursaatkonnaga koostöö tulemusena. Üritust on toetanud ka Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Sihtasutus.
• 2007. a augustis leidis aset Ibeeria filmide nädal Tallinnas ja Tartus.
• 2008. a. aprillis näidati Hispaanias filmi „Klass”.
• 2008. a. juulis osales Veiko Õunpuu film „Sügisball” Valencias toimunud Cinema Jove rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai seal peaauhinna.
• 2010. a. aprillis näidati Eesti dokumentaalfilme Madridi Suite filmifestivalil.
• 2011. a mais näidati kaasaegse kunsti festivali raames Madridi filmoteegis Jaan Toomiku lühimängufilmi „Oleg“.

Kirjandus

Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Viivi Luige "Seitsmes rahukevad", Tõnu Õnnepalu "Piiririik". 2003. a. kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi". Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.

2011. a alguses ilmus hispaania keeles Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“. 17. märtsil 2011. a. Madridis toimunud raamatu esitlusel osales ka autor.

Eesti keeles on hispaania autoritelt ilmunud Cervantese "Don Quijote", Lope de Vega "Sevilla täht" ("La estrella de Sevilla"), Calderón de la Barca "Elu on unenägu" ("La vida es sueño"), Unamuno "Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest" ("Del sentimiento trágico de la vida en los hombres y en los pueblos"), valik García Lorca luulet kogumikus "Kaneelist torn" ja Vicente Alexandre luulet kogumikus "Südame ajalugu", Camilo José Cela "Taru" ("La colmena"), samuti Pérez Galdós’i, Paroja, Azoríni, J.R. Jimeneze jpt teoseid.

Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).
23.aprillil 2008 toimus Madridis traditsiooniline „Raamatute öö”, kus sel korral osales eesti luuletaja Triin Soomets.

21. mail 2008. a. osales Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet oma seitsmenda luulekoguga „Silmad peksavad seinu” Barcelona Rahvusvahelise Poeesia festivalil.

2011. a ilmus Sofi Oksaneni „Puhastuse“ tõlge hispaania keelde. 2012 mais toimus „Puhastuse“ esietendus ning seda mängiti täissaalidele  San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter