Eesti peab vajalikuks Euroopa Liidu sõjalist kiirreageerimisvõimet
Nr 215-E
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Euroopa Liidul olema reaalselt kasutatav kaitsealane kiirreageerimisvõime ning selleks on Eesti valmis jätkama osalemist järgmises Põhjala lahingugrupis aastal 2015.
Eesti on huvitatud Euroopa Liidu tugevast ja toimivast julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning toetas Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis võimete arendamist, lahingugruppide kasutatavust, alalist tsiviil-sõjalist planeerimis- ja juhtimisvõimet ning Euroopa Liidu - NATO koostööraamistikku.
Eesti välisminister ütles, et võimete ühiskasutus on valdkond, kus Euroopa Liidu ja NATO vaheline tihe koostöö on vajalik, et vältida algatuste ja tegevuste dubleerimist, seda eriti ajal, mil liikmesriikide kaitsekulutused vähenevad. „Eestile on oluline leida võimalusi võimete ühiskasutuseks ka küberkaitse valdkonnas,“ märkis ta.
Euroopa Liidu missioonide ja operatsioonide mehitamise kohta sõnas Paet, et uute missioonide käivitamisel ei tohiks kannatada juba olemasolevate missioonide mehitatus. „Enne otsust uute missioonide lähetamiseks oleks vajalik läbi viia panustamise eelhindamine, et mitte tekitada probleeme juba käimasolevatele missioonidele,“ lausus ta.
Hetkel plaanib Euroopa Liit kolme uut missiooni: Lõuna-Sudaanis, Sahelis ja Aafrika Sarve regioonis. Sellega on ühisel kaitse- ja julgeolekupoliitikal peatselt 15 tegutsevat missiooni.
Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
