Eesti välismeedias 28. juuni - 4. juuli 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
TAIWANI AJAKIRJANDUS
TAI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

REUTERS
Growth in health spending grinding to a halt: OECD

Kate Kelland
28.06.2012

Tervishoiuvaldkonda tehtud kulutused on OECD riikides läbinud muutuse ning on pärast pikka kasvutrendi enamikes riikides kas vähenenud või jäänud samale tasemele. Põhjus on selles, et paljud riigid on asunud riigi kulutusi kas külmutama või lausa vähendama.

Aastatel 2000 – 2009 kasvasid kulutused tervishoiu valdkonnas 34 OECD riigis keskmiselt 5%. Aastal 2010 oli kasv aga 0%.

Põhjus on selles, et paljusid riike lõi majanduskriis väga valusalt – näiteks Iirimaad, Kreekat, Eestit. Eestis vähendas valitsus tervishoiuvaldkonnas administratiivkulutusi, samuti vähendati riiklikult hüvitavate raviteenuste hindu.

Eestis, Iirimaal, Islandil ja Tšehhis on eelnevale lisaks ootele pandud ka suuremad investeeringud.
http://www.reuters.com/article/2012/06/28/us-spending-oecd-idUSBRE85R0PJ...

Markus Nisula to run BNS Group

03.07.2012

Alates septembrist asub BNS Grupi juhatuse esimehena tööle Markus Nisula. BNS on Baltimaade juhtiv meediamonitooringuga tegelev ettevõte ning kuulub Alma Media Kauppalehti Groupi.
http://www.reuters.com/article/2012/07/03/idUS56157+03-Jul-2012+HUG20120703

BLOOMBERG
Estonian May Industrial Production Falls 0.8% On Year

Ott Ummelas
29.07.2012

Eesti tööstustoodang langes mai kuus 0,8%, mis on viimase kolme kuu kõige aeglasem langus. Eesti sisemaine nõudlus on kasvanud, mis on eksporti veidi pidurdanud. Kolmandik Eesti ekspordist läks eurotsooni riikidesse, Euroopa Liitu läks 66% Eesti ekspordist. SRÜ osakaal tõusis 13 protsendini. Jaemüügihinnad kasvasid Eestis eelmisel aastal 8%, riigi majanduskasv oli aga Euroopa Liidu kiireim – 7,6%
http://www.bloomberg.com/news/2012-06-29/estonian-may-industrial-product...

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Defining Success Down in the Baltics

Paul Krugman
01.07.2012

Nobelist Paul Krugman jätkas oma blogis arutelu selle üle, kas Eesti ja Läti kokkuhoiupoliitikat saab pidada edukaks või mitte. Krugman tunnistab, et mõlemas riigis on toimunud teatud taastumine, aga ei SKT taseme ega tööpuuduse osas pole kumbki riik jõudnud kriisieelsele tasemele. Krugman kirjutas, et saab endiselt kommentaare ja kirjasid inimestelt, kelle sõnul viitab Balti riikide kogemus, et ta eksib. "Nii et me räägime kahest majandusest, mis kannatasid tõsise, depressiooni tasemel majanduslanguse all ja on nüüdseks teinud tasa osa, aga mitte kogu kaotuse. Sama võiks muide öelda ka USA kohta 1935. aastal," kirjutas Krugman. "Ma tahan öelda, et ilmselgelt on hea, et osa kaotust on tagasi tehtud. Aga see on parim, mida inimesed saavad teha, et näidata kokkuhoiupoliitika imesid?" küsis Krugman.
http://krugman.blogs.nytimes.com/2012/07/01/defining-success-down-in-the...

THE WASHINGTON POST
Estonian court convicts former security official of treason, giving him 16-year prison term

03.07.2012

Eesti kohus mõistis riigireetmises süüdi KaPo endise kaastöötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni. Harju Maakohus tunnistas 43-aastase Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega. Viktoria Dresseni (45) tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda 6-aastase tingimisi vangistusega 5-aastase katseajaga. Välisriigile andiski ta infot, mida tal õnnestus koguda oma töö käigus. Dressen on teine kõrgeprofiililine spioonijuhtum viimastel aastatel Eestis. 2009. aastal mõisteti Herman Simm 12 ja pooleks aastaks vangi.
http://www.washingtonpost.com/world/europe/estonian-court-convicts-forme...

Samal teemal veel:
Newser: http://www.newser.com/article/d9vpjm281/estonian-court-convicts-former-s...
AP:http://www.google.com/hostednews/ap/article/ALeqM5gu3JRK6cAS4ikWsXxQJLjGXF0aEQ?docId=0c655fd270934cd5854b2d779844bf97
Boston: http://articles.boston.com/2012-07-03/news/32525794_1_nato-secrets-treas...
ABC News: http://abcnews.go.com/International/wireStory/official-convicted-treason...

Was there an Icelandic miracle?

Dylan Matthews
03.07.2012

Puhkenud on mõneti kummaline debatt Välissuhete Nõukogu majandusgeograafia meeskonna (the Council on Foreign Relations’ Geoeconomics) ning Paul Krugmani vahel seoses Islandi kriisiga toimetulekuga. Krugmani sõnul on Island saanud paremini hakkama kui Balti riigid Leedu, Läti ja Eesti, samas kui nõukogu arvab vastupidiselt. Pealispinnal tundub vaidlus igav ja tehniline, kuid järeldused on küllaltki olulised. Leedu, Läti ja Eesti on kõik sidunud oma valuutad euroga ning Eesti liitus eurotsooniga 2011. aastal. Kui selgub, et Island, kes jäi oma valuuta juurde sai kriisiga paremini hakkama, siis on see suurepärane laskemoon inimestele nagu Krugman, kes usuvad, et euroga liitumine muudab riikidele taastumise keerulisemaks. See tähendaks ka seda, et Euroopa Keskpank peaks tolereerima suuremat inflatsiooni kasvu eesmärgil. Kui meetod toimis Islandil, siis miks mitte mujal? Kuid selgub, et Eesti ja Läti on kriisist taastunud kiiremini kui Island, mida Krugman aga ei usu. Artikli autor järeldab graafiku andmetest, et õigus paistab vaidluses olevat Krugmanil, sest Island kannatas kriisis vähem ja seetõttu saab ka vähem ja aeglasemalt taastuda sellest.
http://www.washingtonpost.com/blogs/ezra-klein/wp/2012/07/03/was-there-a...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY CALLER
Erroneous Eurozone euphoria

J. Keith Johnson
29.06.2012

Lootusetutes olukordades võik iga väikesemgi võit eufooriat põhjustada. Itaalia, Hispaania ja eriti Kreeka olukord on kõigile teada. Nende riikide võlg on kas üle 100% SKTst või sellele lähedal. Arvestades eelarvedefitsiiti, on eurotsoonis vaid üks riik, kellel on tasakaalus eelarve. Selleks riigiks on Eesti. Ülejäänud 16. eurotsooni riigist jäävad Maastrichti kriteeriumi raamesse vaid Luksemburg, Soome, Austria ja Malta.
Samas Eesti majandus on eurotsooni teisena väikseim, edestades vaid Maltat. Austria majandus on eurotsoonis seitsmenda suurim, Soome 9. Ning Luksemburg 13. Nende riikide SKT on kokku 560 miljardit eurot. Hispaania eelarvedefitsiit on 91 miljardit, Prantsusmaal 103 miljardit.
Artiklis jõuab autor järelduseni, et tarvis on rangemat kontrolli ja tugevamat eelarvepoliitikat.
http://dailycaller.com/2012/06/29/erroneous-eurozone-euphoria/

THE DAILY STAR
Estonian nurse slammed for Facebook posts of dying baby

28.06.2012 

Eestis sattus meediatule alla meditsiiniõde, kes postitas Facebookis 3-kuuse sureva beebi pildi koos konfidentsiaalse meditsiinilise informatsiooniga.
Väljaanne vahendab Eesti Päevalehes ilmunud medõe sõnu, et tal polnud aimugi, et ta ei või postitada ja kommenteerida haiglas tehtud pilti oma Facebooki kontol.
http://www.dailystar.com.lb/Technology/International/2012/Jun-28/178635-...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Behrenbruch Europameister

29.06.2012

Pascal Behrenbruch võitis Helsingi Euroopa meistrivõistlustel pärast 41. aastast vahet Saksamaale kuldmedali kümnevõistluses. 2011. aasta novembrist Tallinnas elava sakslase treenerid on eestlased  Andrei Nazarov ja Erki Nool. Eesti treenerite ja saksa sportlase koostöö viis mehe kõrgest klassist isikliku rekordi 8558 punktini.

Samal teemal:
Behrenbruch holt EM-Gold im Zehnkampf, Die Welt, 29.06.2012 http://www.welt.de/print/welt_kompakt/print_sport/article107298685/Behre...
Wut macht erfinderisch, Süddeutsche Zeitung,  29.06.2012

DIE WELT
"Madonna ist ein böses Mädchen"

29.06.2012

Slackline’i ehk kahe posti vahele pingule tõmmatud elastsel liinil trikke tegelev eestlane Jaani Roose jäi oma oskustega silma Madonna taustajõududele. Omal käel treenides ei olnud superstaarile silma jäämine kerge, kuid nüüd tuuritab Jaan Madonna turneega Queen of Pop maailmas ringi.
http://www.welt.de/print/welt_kompakt/print_lifestyle/article107298664/M...

Estland zeigt Südländern den Weg aus der Krise

04.07.2012

Die Welt analüüsis lähemalt Eesti viimaste aastate majandusolukorda ning tõi välja, et kuigi majanduslangus oli 2009. aastal Euroopa Liidu üks suurimaid (14,3 protsenti), siis juba möödunud aastal kasvas Eesti majandus 7,6 protsenti. Samuti on välja toodud, kuidas erinevalt teistest Balti riikidest on Eestis keskmine palk jõudsalt kasvanud.
Eraldi toodi välja, et Eestis ei toimunud Kreeka-sarnaseid meeleavaldusi kärpekavade, mille põhjuseks peetakse erinevat minevikku. Eestil aitas kriisiga hästi hakkama saada ka Euroopa Liidu abirahad, mida Eesti saab igal aastal üle 2,5 miljardi euro. Eraldi toodi välja ka Eesti madalat riigivõlga ning rõhutati headel aastatel kogutud suure reservi tähtsust.
Mainitakse ka seda, et president Ilves on hetkel Saksamaal töövisiidil ning tuuakse välja presidendi sõnasõda Paul Krugmaniga kärbete-teemal.
http://www.welt.de/wirtschaft/article107771232/Estland-zeigt-Suedlaender...

DIE ZEIT
Käpt’n Future

30.06.2012

Artikkel keskendub laevandusele, laevaliiklusele ja selle valdkonna tulevikuväljavaadetele. Täpsemalt käsitletakse Soome firma Wärtsilä juhtumit.
Artiklis kajastub korduvalt ka Eesti. Tuuakse välja, et Tallinna ja Helsingi vahe on kõigest 88km ning meritsi lihtsalt ligipääsetav. Seda kasutavad ära ka kohalikud inimesed. Tallinna sadamas võin näha hulgi inimesi, kes Tallinnast odavat alkoholi Soome veavad. Üks inimene tohib üle piiri viia maksimaalselt 100 liitrit õlut, kuid paljud ostavad laevale mitu piletit ja viivad niimoodi üle piiri lubatust rohkem alkoholi.“ Põhjus on selles, et Soome on alkoholi aktsiisid kõrged,“ põhjendab soomlane Vesa Marttinen. Aina levinum on ka teenuste tarbimine Eestis. Ka Soome firma Wärtsilä puhul saadetakse vaibad, riided jms
Selline ongi globaliseerunud maailma tulevik. Soome liigub Eestile lähemale, USA omakorda Mehhikole, Indoneesia Jaapanile jne. IMFi uurimus sellist koostööd kinnitab, sest lähiriikide sellelaadne kaubavahetus on palju suurem, kui samade riikide kaubavahetus konteinerlaevadega.
http://www.zeit.de/2012/26/Handelsschiffe

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Osteuropäische Lektion: „Reformen sind gut für das Ego“

29.06.2012

Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ei toonud endaga kaasa mitte kardetud kaost vaid hoopis tähelepanuväärse Kesk- ja Ida-Euroopa eduloo.

Suur roll on selles Euroopa Liidul. Peter Havliku arvates oli Eli liikmeks saamise võimalus selle piirkonna riikidele rasketel aegadel suureks motivaatoriks. Riigid nagu Ukraina ja Albaania, kes ei võtnud endale sihiks Eliga liituda, on täna palju nõrgemas seisus. Kõige suuremat kasu on osanud lõigata Eesti, Slovakkia ja Poola, neile järgnevad Tšehhi, Läti la Leedu.
http://diepresse.com/home/politik/aussenpolitik/1260996/Osteuropaeische-...

Kostenlose Öffis im estnischen Tallinn

Robert Kalimullin
29.06.2012

Varsti võib Tallinnas sõita bussis ilma piletita. 75% küsitlusest osavõtjaid soovisid tasuta sõitu Tallinna bussides, trammides ja trollides ning linnavõimu heakskiit sellele plaanile on pelgalt formaalsus.
Samas on plaani vastu kuulda palju rohkem kriitikat, kui algselt arvata võiks. Ühe Pirita elaniku arvates on tasuta transport rumal idee: «Tähtis on kvaliteet, mitte tasuta sõit», ütles ta. Levinud on ka arvamus, et kui linnal ei ole raha tänavate valgustamiseks, kust nad siis leiavad katet tasuta ühistranspordile. Küsitlusest võttis osa alal 20% Tallinna elanikest, kõige madalam oli osalenute arv Pirital, aktiivseim põhiliselt vene-keelse elanikkonnaga Lasnamäel. «Ma teenin kuus 200 eurot, millest 18 läheb bussipiletiteks», selgitas Lasnamäe elanik, miks pooldab tasuta ühistransporti. 
http://diepresse.com/home/leben/reise/1261040/Kostenlose-Oeffis-im-estni...

DER STANDARD
Faymann will Juncker, nicht Fekter

Thomas Mayer
03.06.2012

Kellest saab järgmine eurogrupi juht? Junckeri kõrval on välja pakutud Eesti, Soome ja Austria rahandusministrid Jürgen Ligi (kirjapildis Juergen Lipi), Jutta Urpilainen ja Maria Fekter. Jürgen Ligi tugevus on see, et ta suutis Eesti kriisist läbi juhtida ja majandust piisavalt tugevana hoida, et liituda euroga. Nõrkuseks peetakse vähest euro-kogemust, ehk lühikest eurogrupis veedetud aega.
Samas tundub, et Luksemburg ei taha anda Eesti, Soome ega Austria-variandile võimalust. Omad nõudmised on ka Prantsusmaal ja Hispaanial.
http://derstandard.at/1339639582049/Eurogruppenchef-Faymann-will-Juncker...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Ne manquons pas à la Cour pénale internationale

Tiina Intelmann
30.06.2012

Eesti päritolu diplomaadi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) assamblee presidendi Tiina Intelmanni arvamuslugu. Intelmann küsib ICC kümnenda sünnipäeva puhul, et kuivõrd on suudetud täita oma missiooni. Ta leiab, et enamasti töötab süsteem hästi, kuid rahvusvaheline kriminaalõigus tekitab oma olemuses juba vastuolusid. Ei ole saladus, et osa ICC praegustest katsumustest on seotud ÜRO Julgeoleku Nõukoguga. ICC vajab Intelmanni arvates aktiivset toetust.
http://www.lemonde.fr/idees/article/2012/06/29/ne-manquons-pas-a-la-cour...

Sama artikkel ka inglise meedias The Guardian (02.07.2012) http://www.guardian.co.uk/law/2012/jul/02/international-criminal-court-s...

ZONEBOURSE.COM
ABB, KredEx et le Ministère Estonien de l'économie déploient le premier de 200 chargeurs rapides connectés au web en Estonie

03.07.2012

ABB, KredEx ja majandus-ja kommunikatsiooniministeerium paigaldasid esimesed elektriautode kiirlaadijad Tallinnas Ülemiste Technopolise innovatsioonikeskusesse. 168 kiirlaadijast koosnev üleriigiline tervikvõrk valmib järk-järgult hiljemalt tänavu novembriks. Nii on edaspidi 27 kiirlaadimispunkti Tallinnas, 10 Tartus, 4 Pärnus ja 2 Narvas. Täiustatud kiirlaadimistaristu on kõige olulisem komponent elektrisõidukite jaoks täielikult välja arendatud ökosüsteemis. Oleme koos ABB-ga võtnud eesmärgi pakkuda parimat riist- ja tarkvara ning teenuste kombinatsiooni, mis on kättesaadavad elektrisõidukite kasutamise valdkonnas,“ selgitas Eesti elektrisõidukite edendamise kava juht Jarmo Tuisk KredExist. „Selline on kiirlaadijate üleriigilise taristu väljaarendamise ülesanne.“
http://www.zonebourse.com/actualite-bourse/ABB-Ltd-02-07-12-ABB-KredEx-e...

TERRAECO.NET
Complétez la carte des décharges illégales en France

28.06.2012

Suur koristuspäev on Prantsusmaal 22. september, kuid enne koristama asumist tuleb prügihunnikud ka kaardistada. Koristusaktsioon on alguse saanud Eestist 2008. aastal, kust see on edasi levinud Euroopasse. Prügi kaardistamiseks kutsutakse inimesi prügi pildistama ja selle hulka hindama, mis siis seejärel tuleb laadida vastavale internetileheküljele.
http://www.terraeco.net/Completez-la-carte-des-decharges,44665.html

LE FIGARO
Elle met un bébé mourant sur Facebook

AFP
28.06.2012

Eesti meedias tekitas poleemikat teema, kus haiglaõde riputas intensiivravile sattunud sureva lapse pildi Facebooki. Hiljuti haiglasse tööle läinud õde põhjendas enda tegu teadmatusega. „Ühtegi konkreetset juhist sotsiaalmeedias käitumiseks töö juures ei ole,” rääkis ta. „Mul on ka palju tuttavaid, kes postitavad igapäevaselt enda tööst ja panevad üles pilte,” rääkis Liina. Siiski möönis ta, et arvatavasti peaks tööandjat enda tegemistest sotsiaalmeedias teavitama ja vajaduse korral nõu küsima.
http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2012/06/28/97001-20120628FILWWW00781-e...

LIBÉRATION
Estonie: une infirmière met des photos d'un bébé mourant sur Facebook

AFP
28.06.2012

Eesti meedias tekitas poleemikat teema, kus haiglaõde riputas intensiivravile sattunud sureva lapse pildi Facebooki. Hiljuti haiglasse tööle läinud õde põhjendas enda tegu teadmatusega. „Ühtegi konkreetset juhist sotsiaalmeedias käitumiseks töö juures ei ole,” rääkis ta. „Mul on ka palju tuttavaid, kes postitavad igapäevaselt enda tööst ja panevad üles pilte,” rääkis Liina. Siiski möönis ta, et arvatavasti peaks tööandjat enda tegemistest sotsiaalmeedias teavitama ja vajaduse korral nõu küsima.
http://www.liberation.fr/depeches/2012/06/28/estonie-une-infirmiere-met-...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolaispoliisille 16 vuoden tuomio maanpetoksesta

AP–HS
04.07.2012

Teisipäeval mõistis Eesti kohus 16 aastaks vangi endise kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni riigireetmise eest. 
Dressen ja tema abikaasa arreteeriti veebruaris kahtlustatuna salajaste andmete vahendamises Venemaa julgeolekuteenistusele FSB’le. Abikaasale määrati kuus aastat vanglakaristust.
Juhtum ei ole Eestis ainuke omalaadsete hulgas viimaste aastate jooksul. Aastal 2009 mõisteti spionaažis süüdi kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juht Herman Simm.

Pasi Virtanen on vetänyt Jürgen Zoppia 400 sijaa ylöspäin

Arno Seiro
02.07.2012

Pasi Virtanen on Eesti tennisemängija Jürgen Zoppi treener. Kahe aasta jooksul, mil koostööd on tehtud, on Zopp tõusnud ATP tabelis 470’lt 95’le.
Virtanen on olnud paar aastat Eestis asuva USTA- tenniseakadeemia peatreener ja Eesti Davis Cup- meeskonna treener.
Tennis on Eestis tõusuteel. Kaia Kanepi on WTA- listis 16. kohal. Tallinki tegevjuht Enn Pant on sügavalt huvitatud tennisest ning toetab omalt poolt spordiala olles ka Kanepi mänedžer.

Kaksi maata, kaksi kansaa

Unto Hämäläinen
30.06.2012

Soomes töötab asjatundjate sõnul umbes 10 000- 20 000 Eestist pärit ehitustöölist.
Enamasti maksavad Soome ettevõtjad neile lepingus määratud palka, kuid mõnede juhtumite puhul makstakse alla kokkulepitud summa ning tööaegadest kinni ei peeta.
Soomlased on kahekümne aasta jooksul harjunud eestlastest töötegijatega. Neid leiab nõnda palju teenindussfääris, et eestlase aktsenti ei märgatagi enam. See on murre teiste murrete seas.
Kuid kuidas võiksid soomlased ennast tunda, kui suur osa neist töötaks naabermaal? Kõigest põlvkond tagasi oligi olukord selline, kui 1960-ndatel ja 1970-ndatel kolisid mitmed tööikka jõudnud suurest earühmast tööpuuduse tõttu Rootsi. Immigratsiooni suund muutus aga üsna kiiresti kui 1970-ndatel tekkis Soomes tugev tööjõupuudus.

Varem oli kombeks rääkida Rootsist ja Soomest kui vendadest – Rootsi oli suurvend ja Soome väikevend. Sellist võrdlust pole ammu enam kasutatud, kuid 1980-ndate lõpus hakati rääkima ka Eestist ja Soomest kui vendadest ning seekord sai Soomest suurvend.
Eesti iseseisvumisest on möödas kakskümmend aastat ning väikevennast on saanud täiskasvanu. Nüüd on aeg jätta ka see vendade võrdlus minevikku. Kaks maad ja kaks rahvast on tihedalt seotud ning mõlemad on saanud koostööst kasu.

Naabermaal ei ole rahvaarv vähenenud nii palju kui teistes Baltimaades, sest eestlased on saanud käia Soomes tööl samas hoides kodukohta Eestis. See on Eesti jaoks tähtis, sest hetkel on rahvaarv kõigest 1,2 miljonit. Soome on saanud kasu eelkõige majanduslikult. Eesti tööjõud on olnud kasulik reserv – odav ja paindlik. Soomlased on käitunud samal viisil kui rootslased omal ajal. Eestlased on teinud neid töid, mille jaoks pole soomlasi leitud.
Kumb maa on võitjate poolel, Soome või Eesti?
On aus tunnistada, et Soome on võitjate poolel. Peab samuti meeles pidama, et praegune tööjaotus ei saa kesta igavesti. Kakskümmend aastat on vaid üks ajajärk naabermaade suhetes ja uus etapp on juba algamas.
Põhitõde siiski ei muutu: Eesti asi on meie (soomlaste) asi.
http://www.hs.fi/paakirjoitukset/Kaksi+maata+kaksi+kansaa/a1340946150575

Oikeistotuuli puhaltaa

Piia Elonen
29.06.2012

Kokoomuse parteikoosolekult Rovaniemis ei oodatud mitte mingeid üllatusi. Läks teisiti. Kohtumiselt tuli üks üllatav sõnum teise järel: kolime ettevõtted Eestisse, kaotame ettevõtte tulumaksu, sissetulekute erinevused on aktsepteeritavad! Muidugi oli siin tegemist ka otsese provokatsiooniga – nagu näiteks idee kolida ettevõtted Eestisse, kuid üleskutsete seas leidus ka neid, mida mõeldi tõsiselt. Näiteks ettepanek ettevõtete tulumaksu kaotamiseks. Ning oma kõnes rääkis Kokoomuse parlamendirühma juhtaja Jan Va¬paa¬vuo¬ri sellest, et sissetulekute erinevused näitavad ühiskonna elujõudu. Sissetulekute erinevuse taunimist on siiani peetud üleüldiseks heaks tooniks. Nüüd on see muutumas.

KALEVA
Virolainen hoitaja laittoi sairaiden lasten kuvia Facebookiin

STT-AFP
28.06.2012

Eestis on tekkinud skandaal TÜ Kliinikus töötava haiglaõe Facebooki-postituste teemal. Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval sellest, et haiglas töötav õde oli postitanud oma Facebooki profiilile pilte enda hoole all olevatest lastest koos laste haiguslugusid puudutava personaalse infoga. Postitaja sõnul ei teadnud ta, et tema tegevus oleks keelatud. Haigla kaalub praegu, mida oma töötajaga ette võtta.

Yhtiön käyttöön jäävä voitto verovapaaksi

Heikki Vento
30.06.2012

Majandusminister Jyri Häkämiehe (kokoomus) meelest peaks suunama ettevõtteid investeerima firmasse kasumi jaotamise asemel. Ta kavatseb edastada valitsusele ettepaneku, mille kohaselt ettevõte vabastataks tulumaksust kasumi pealt, mis läheb investeeringuteks.
Erakonna kokoomus kokkutulekul kiideti heaks vastav seisukoht.
Eesti mudeliks kutsutud skeemis ei maksa ettevõtted maksu kasumi pealt, mis jääb ettevõttesse. Sellega loodetakse firmade arengut kiirendada ning on võimalik, et mudelit rakendatakse eelkõige kasvavatele ettevõtetele.

KAUPPALEHTI
Euroryhmän vetäjä ratkeaa huippukokouksessa

Päivi Isotalus
28.06.2012

Euromaad otsustavad tippkohtumisel, kes saab endale mõjuka eurogrupi juhi koha. Allikate kohaselt on tulevane eurogrupi juht „saksa keelt kõnelev meessoost isik“. Praeguse juhi Jean-Claude Junckeri asemiku leidmine on osutunud oodatust raskemaks. Ka Eesti rahandusministri Jürgen Ligi kandidatuurist on räägitud. Ligi räägib küll saksa keelt kuid ei olevat siiski tõsiseltvõetav kandidaat sellele ametikohale. Tõenäolisim on siiski, et Juncker jätkab oma kohal vähemalt aasta lõpuni.

Rail Baltica voitto Suomen viennille

Olli Herrala
02.07.2012

Mereliiklust ja eksporti ootab ees tagasilöök EU saastedirektiivi tõttu. Plaanitav Rail Baltica raudteeühendus Tallinnast Varssavisse kergendaks tunduvalt metsa- ja metallurgiatööstuse eksporti.
EL on pikemat aega plaaninud raudtee ehitamist Tallinnast Varssavisse.
Rail Baltica on alternatiivne variant, konkureeriv transporditee Soomest Kesk- Euroopasse ning uus saastedirektiiv tugevdab Rail Baltica positsiooni EL’i otsustetegemisel.
Saastedirektiiv tõstab meretranspordi hindu ligi 30-40 protsenti.
Lõplik eesmärk on sujuv raudteeühendus, mis ulatuks Berliinist Varssavisse, Kaunasesse, Riiga, Tallinnasse ja Helsingi kaudu Peterburgi.
Käimasoleval aastal rajab kolme Balti riigi ühine töörühm ühisettevõtet, mis teostaks Rail Baltica ja projekti lõppedes oleks selle omanik.
Euroopa Komisjoni asepresident transpordivolinik Siim Kallas on rääkinud ligi 85 protsendisest EL- rahastusest ning ta omab otsustavat positsiooni. Eesti valitsus on võtnud projektis väga aktiivse rolli ja Rail Baltica naudib laia poliitilist tuge.

AAMULEHTI
Mozart sykki iloa Ruovedellä

Harri Hautala
02.07.2012

Ruoveden muusikapeol esitas Tallinna kammerorkester koos solistidega Mozarti loomingut.
Sügisel Soome Rahvusooperiga liituv solist Koit Soasepp laulis kaks aariat ning tõestas sellega, et tema häälematerjal on paljulubav.

YLE
Suomenlahden alittavaan junatunneliin ei uskota Virossa

Susanna Siironen
03.07.2012

Eesti Tööandjate Keskliit ei usu Helsingi ja Tallinna vahelise raudteetunneli kiiresse teostumisesse, sest praegustes majanduslikes tingimustes on see liiga kulukas.
Soomes on muuhulgas projekti toetanud Helsingi linnapea Jussi Pajunen.
http://yle.fi/uutiset/suomenlahden_alittavaan_junatunneliin_ei_uskota_vi...

Estonia attracts Finnish companies

29.06.2012

Soome firmad on aina enam huvitunud tegevuse siirdamisest üle Soome lahe Eestisse. Seevastu vaid mõned Eesti ettevõtted on kaalunud ideed suunduda Soome.
Soome ettevõtteid tõmbab ligi odavamad tööjõukulud ning ka üldine äri- sõbralik õhkkond.
Meconet Oy juhatuse esimees Timo Parmasuo leiab, et üks põhiline eelis on maksuvabastus firmasse investeeritavalt kasumilt.
Viimastel aastatel on enamus Eestisse kolinud Soome ettevõtteid metalli- ja masinasektorist. Nüüd on aga huvi levinud uutes valdkondades ning projekteerimisfirmad, arhitektuuribürood ja IT firmad on hakanud järjest enam siirdama oma tegevust üle Soome lahe.
Soome on rajatud kõigest umbes 50 Eesti ettevõtet. Eestlased leiavad, et Soome on äritegevuseks kallis ja bürokraatlik riik. Vähese huvi põhjuseks on kõrged maksud ning tugevad ametiühingud, samuti suurem hulk riigipühasid.
Eesti jääb ettevõtetele atraktiivseks sihtkohaks tõenäoliselt vähemalt selle kümnendi lõpuni.
http://yle.fi/uutiset/estonia_attracts_finnish_companies/6201041

TALOUSSANOMAT

Häkämies TS:lle: Virosta mallia yritysverotukseen

30.06.2012

Majandusminister Jyri Häkämies kavatseb Turun Sanomate sõnul viia valitsuses arutluse alla ettevõtete kasumi osalise maksuvabastuse.
Häkämies tahab suunata ettevõtteid investeerima kasumi jagamise asemel. Selline süsteem on kasutusel Eestis.
http://www.taloussanomat.fi/politiikka/2012/06/30/hakamies-tslle-virosta...

Estonian Air kovassa kasvussa

29.06.2012

Eesti lennufirma Estonian Air lennutas juunikuus esimest korda ajaloos 100 000 reisijat. Eelmisel aastal samal ajal oli reisijate arvuks 58 000.
Samuti on kasvanud täituvuse protsent eelmise aasta 66 protsendilt 78 protsendini.
Muuhulgas Tallinnast Helsingisse, Jyväskylässe, Joensuusse ja Kajanisse lendav ettevõte on suutnud täita 100 000 reisija eesmärgi pannes müüki soodushinnaga 100 000 lennupiletit. Kampaania kehtis esimese juulini.
http://www.taloussanomat.fi/liikenne/2012/06/29/estonian-air-kovassa-kas...

TAANI AJAKIRJANDUS

POLITIKEN
Hovedet på blokken for Europa

Klaus Wivel
29.06.2012

Intervjuu: „Viimased 20 aastat on mul olnud kinnisidee: me peame saama nii suures osas Euroopa osaks, et meid kontinendist enam kunagi välja rebida ei saa“. Eesti president Toomas Ilves vastumeelsusest euro vastu ja miks ta Nobeli preemia laureaadi Paul Krugmani kallal Twitteris säutsus.

Tallinn – „see toon, see suhtumine idaeurooplastesse, see on ebameeldiv“, ütleb Eesti president Toomas Hendrik Ilves presidendipaleest pealinnas Tallinnas. „Ah need idaeurooplased. Nad ei tea ju mitte midagi. Nad on naljakas väike rahvas. See toon on groteskne – juba selle pärast, et need pisikesed idaeurooplased järgivad reegleid, samal ajal kui inimesed, kes ei ole pisikesed naljakad idaeurooplased seda ei tee.“

Weekendavisen sõitis Eesti pealinna, et teada saada, miks Eesti on üks vähestest, kuid hädavajalikest, EL-i headest uudistest käesoleval huvitaval ajal ja miks president Ilves mõni aeg tagasi  - täiesti ebadiplomaatiliselt – Nobeli preemia laureaadi ja ameerika majandusprofessori Paul Krugmani peale Twitteris säutsuma hakkas.

Teatud mõttes on see väike kokkupõrge presidendi ja professori vahel ju lihtsaim, lühim ja kõige õpetlikum pilk EL-i kriisi olemusse. Kuid esmalt natuke eellugu.
Eestit, nagu lugejad varsti teada saavad, okupeeris ja lammutas Nõukogude Liit alates 1944. aastast kuni kommunismi lagunemiseni 1991. aastal. Peale seda rakendas raha ja oluliste tootmisvõimalusteta riik majandusliku mudeli, mille eesmärgiks olid  madalad proportsionaalsed maksud (täna 22%), madal riigivõlg ja atraktiivne investeerimiskeskkond. Selle poliitika ideoloogilised isad olid just ameerika liberalistid.
Sealtmaalt alates on selle koormatud rahva kurss lääne-euroopa standardite poole olnud miski, mille pärast suuri rõõmupisaraid valada – kohati on eestlaste majanduskasv olnud võrreldav Hiina omaga. Elatustase on jätkuvalt madalam kui ülejäänud Põhjamaades, kuid vahe on vähenenud kiiremini kui keegi üldse 1991. aastal unistada julges.
2008. aastal elas Eesti üle Euroopa kõige hullema kriisi kui, nagu paljudes teisteski riikides, ehitusmull lõhkes. Sellele vaatamata on majandus õigele kursile saadud läbi tugevate avaliku sektori kärbete. Avalikus sektoris olid need  10-20% (erasektoris veel suuremad). Kärpeid läbi viinud valitsus valiti veel peale kauba 2011. aastal tagasi.
Täna naudib see – mitmes mõttes miniriik – oma 1,3 miljonilise rahvaarvuga jälle kord kasvu sellisel tasemel, millest teised riigid vaid unistavad. Eesti liitus esimese Balti riikidest 2011. aastal euroga.

Liberaalsetes ringkondades tõstetakse seda Läänemere riiki esile kui tõestust heaoluideoloogia ekslikkuse kohta ning sellega näidatakse, et tee heaolu juurde toimub läbi riigi pisendamise ja raha rahvale jätmise.

Poleemika Krugmaniga
Ja siis Paul Krugmani juurde, kes ei ole liberalist. Nobeli preemia laureaat ei ole nõus sellega, et finants- ja eurokriisi lahendatakse avaliku sektori kärbetega, nagu mh Saksamaa nõuab. Tema leiab hoopis, et riigid tulevaid kõige paremini kriisist välja suurte avalike investeerimistega, mis omakorda tekitavad uusi töökohti – seda sama on soovitanud ka Prantsusmaa uus president Francois Hollande.
Võib-olla on Krugmanile Eesti musterlikku käitumist liiga palju näiteks toodud. Igal juhul soovis ta pildile proportsiooni juurde anda. 6. juunil kirjutas ta sellest oma blogis New York Times´is, tuues sinna juurde ka graafiku, mis näitas Eesti kasvu enne ja pärast 2008. aasta kriisi. Pärast oli see mõnevõrra madalam. „Kuna Eestist on järsku saanud kärpimisideoloogia trofee – nad on eurotsoonis ja neid on tabanud buum! – mõtlesin ma, et oleks hea näidata, millest me siis räägime“, kirjutas professor.

„Niisiis, kohutav langus, peaaegu võrreldav depressiooniga, millele järgnes arvestatav, kuid siiski mitte täielik tõus. Loomulikult parem kui üldse mitte midagi – kuid kas see on tõesti see, mida me mõistame majandusliku triumfi all?“

Sellele järgnes vastus, mida keegi ei olnud oodanud. Eesti president isiklikult tundis vajadust oma arvamust avaldada:
„Kirjutame millestki, millest me midagi ei tea ja oleme teiste suhtes ülbed,  ülevad ja patroneerivad: Oleme ju lihtsalt mingid maakad“, säutsus ta.
„Nobeli preemia kaubanduse eest lubab sõna võtta ka majandusteemadel &  öelda, et meie riik on tühermaa… S“““gem idaeurooplaste peale: nende inglise keel on halb, nad ei viitsi teha seda, mis tegelikult on kokku lepitud & nad valivad vastustundlikke valitsusi tagasi“.
Peaks olema väga kogenematu lugeja, et sarkasmist mitte aru saada.

Lihtsalt Ida-Euroopa
Ilvese inglise keel on halvast kaugel. Ta sündis 1953. aastal Stockholmis, kuhu tema vanemad põgenesid, kasvas aga üles USA-s, kus ta sai ülikoolihariduse psühholoogia erialal. 1980tel sai temast Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik, mis Külma sõja ajal Ida-Euroopasse ameerika sponsoreeritud raadiot saatis. Kohe peale Nõukogude Liidu lõppu pöördus ta tagasi Eestisse ja läks poliitkasse. Ta on alates sellest ajast olnud saadik USA-s, välisminister ja EL-i parlamendiliige. 2006. aastal sai temast Eesti neljas riigipea.
Kuid kas Ilves leiab, et teistel euroopa riikidel on midagi õppida viisist kuidas Eesti kriisiga hakkama sai? “Eeldatavasti mitte. Just siin professor eksis. Me ei kärpinud oma eelarvet, et kriisi vältida. Kriis tabas meid 2008. septembris, kus likviidsus Eestis kokku kuivas, kui kolm suurt rootsi panka ei soovinud enam meile raha laenata. Pankade suhtumine oli täpselt selline: “see on ju Ida-Euroopa; parem võtame oma raha kiirelt välja“. Ilma likviidsuseta ei saanud ettevõtted hakkama, meie maksudest saadav tulu langes ja me avastasime, et väljaminekud on suuremad kui sissetulekud.“
Presidendi vastuses on ka kuulda sügavamal peituvat põhjust Krugmanile vastu hakkamises, mida mitmed on iseloomustanud kui „lapsikut“. Tema arust on idaeurooplaste suhtes olevad eelarvamused kriisi halvemaks teinud. Need eelarvamused tuleb kindla käe ja teravate säutsumistega kõrvaldada. „2008. aastal ei olnud me eurotsoonis. Meie pangad ei saanud Euroopa Keskpangast raha. Meil ei olnud kellegi poole pöörduda. Ka seetõttu soovisime ühineda euroga. Nüüd on meil olemas varuplaan, kui asjad peaks jälle halvaks minema“.

„Me oleme olnud ausad“
President Ilves on väga pikk mees ja kui ta lõpuks uhkelt ruumi sisse astub, pisikese kergelt kokkuvajunud pressiassistendi ees, on selge, et keegi on ruumi sisenenud. Tal on seljas pintsak ja signatuur-kikilips, mis sobib kokku ruumis olev kuldsetriibuliste tugitoolide siidikattega. On selge, et roosa presidendipalee Tallinnas kuulub riigile, mis ei ole kunagi olnud mõjuvõimas ja mis seetõttu ei ole kunagi pidanud oma välismaa külalisi hirmutama ekstravagantsuse ja kuldse luksusega.
On midagi odavat hall tapeedi, vitriinkapi klaaside ja igavavõitu maalide juures, need oleksid nagu reliikviad ajast, mis Eesti jaoks on ammuilma möödanik.
Küsimus on pigem, kas euro, selles nukras olukorras, milles euroliit hetkel on, saab pisikese ambitsioonika rahva jaoks rajada teed tõelise heaoluni?

„IMF-i juht, Christine Lagarde ütles eelmise aastal, et esimesed riigid, kes kannatavad eurokriisi tagajärjel on need, mis ei asu eurotsoonis – eriti Ida-Euroopa“, selgitab ta. „Eurotsoonis olemist mõistetakse kui usaldust meie finantside haldamise oskuse kohta. Ütlen seda, et juhtida tähelepanu sellele, mis on meid Euroopa mõnedest valitsustest paar sammu eemale viinud. A) me ei ole end üle laenanud, B) me ei kasutanud seda raha, mis me tõusu aastatel kogusime. Krugmani väitel põhjustas meie kärpimispoliitika probleeme. Aga asi on hoopis vastupidi. Iva on selles, et me oleme olnud ausad. Me ei ole oma andmete kohta valetanud, erinevalt Kreekast.“

Kas eestlased arvavad siis, et kreeklaste aitamine on põhjendatud?
„Kui me hääletasime Kreeka aitamise osas, siis hääletas 75% parlamendist selle poolt. Arvamusküsitluste kohaselt oli 75% rahvast vastu. Küsimus on, kui kaua saab demokraatlik parlament heakskiitu anda ettepanekutele, mis rahva arvamusele risti vastu käivad. Vaadake, Eesti keskmine palk 10% väiksem kui Kreeka miinimumpalk. Meie palgaaasta koosneb vaid 12 kuust, erinevalt Kreekast, kus see on 13-14 kuud. Avalikus sektoris läheme me 10 aastat hiljem pensionile ja pensionid on kolm-neli korda madalamad. Ei ole raske ette kujutada, miks paljud leiavad, et Kreeka aitamine ei ole mõistlik“.
Mida te ise sellest arvate?
„Presidendil ei ole oma arvamust“, naerab ta ja vaatab omamehelikult oma kahvatu nõuniku poole, kes oma naeruga vihjab, et leiab ilmselt, et presidendil on küllalt isiklikke arvamusi.

Euroopa peab töötama
„Ma olen üks suurimaid Euroopa-pooldajaid Euroopas. Ma selgitan inimestele, et me peame seda tegema. See on see, millest EL-is olemine koosneb. Ja siis loen ma lehest et: „Kas see idioodist president ei saa aru kui rumal see on…“ Jah, saan väga hästi. Ma panen oma pea Euroopa eest pakule. Me peame hoolitsema selle eest, et Euroopa töötab. See ei ole lõbus.
Aga kriis on näidanud, et EL-i institutsioonilised raamid ei ole reaalsusega kooskõlas. On vaid kolm riiki eurotsoonis, mis järgivad reegleid: Soome, Luksemburg ja Eesti. Kõik teised rikuvad neid reegleid, milles nad ise on kokku leppinud“.

Euro eesmärk oli ju suurendada integratsiooni Euroopas. Kas kriis, irooniliselt küll, ei põhjusta just vastupidist: murenemist Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel?
„Seda ma ei usu, aga ma näen analoogiat raamatutrükikunsti leiutamisega 500 aastat tagasi. Siis läksid pamfletid saksa talupoegade hulgas ringlusesse. Need naeruvääristasid kullatud katoliku preestreid ja nende haletsusväärseid armukesi. Saksa talupoeg järgis reegleid. Ta maksis oma 10% kirikule. Ta pidas kümnest käsust kinni. Tal ei olnud armukesi. Martin Luther oli minu arust lihtsalt nutikas poliitik. Ta algatas Reformatsiooni, aga tema tegelik töö seisnes oskuses formuleerida, seda mida mitmed inimesed tundsid.
Täna on inimestel sügav vastumeelsus nende suhtes, kes reegleid ei järgi. Tihti portreteeritakse neid inimesi „paremtiiva populistidena“, kuid see on solvang. Soomes oleme näinud Pärissoomlaste partei valijaedu. Nad ei ole ei paremtiiva- ega rahvuslikud populistid. Need valijad tulevad nii sotsiaaldemokraatlikust kui ka konservatiivsest valijaskonnast. Nad leiavad, et nad teevad oma tööd ja maksavad makse ja imestavad selle üle, et teiste riikide rahvas pääseb oma halvale käitumisele vaatamata.
Paljud teevad ka Saksamaa kantslerist Angela Merkelist kurjuse kehastuse. Tema reageerib aga vaid sellele, mida sakslased tunnevad. Saksa valitsus kärpis kõik heaoluprogrammid, mida ei saanud enam edasi hoida. Nii et sakslaste, eestlaste, lätlaste ja soomlaste demokraatlikud valimised on olnud suunatud valitsuste poole, kelle majanduslik poliitika on olnud vastutustundlik.

Ei kunagi enam
Te olete ise Külma sõja laps. Kui suurt rolli mängib teie majanduspoliitikas Eesti minevik nõukogude võimu all?
Ühest küljest on sel eestlastele väga suur psühholoogiline mõju, et me teame, et ükskõik kui halvaks asjad kätte lähevad, ei saa see olla nii hull kui oli massiküüditamine. Just eelmisel nädalal tähistasime aastapäeva. Inimesed saadeti öösel oma vooditest venelaste poolt Siberisse. Vaid 1/3 eestlastest jäi ellu. Teisest küljest oleme pidanud viimased 20 aastat ise hakkama saama. 2008. aastaks olime me olnud iseseisvad 17 aastat, kuid kriisi ajal ei olnud mingit EL-i, mis rahaga aidanud oleks. Alates sellest kui Dannebrog 1219. aastal Tallinna all alla kukkus, ei ole me kogenud, et teised riigid meile appi tuleks. Aga minu huvid ja mured on tegelikult suunatud Euroopa poole. Viimased 20 aastat on mul olnud kinnisidee: me peame saama nii suures osas Euroopa osaks, et meid kontinendist enam kunagi välja rebida ei saa“.
Kui te oleksite Euroopa president, siis millist nõu Teie annaksite?
„Ärge kirjutage alla millelegi, mida teil ei ole kavas järgida. Heitkem pilk ajaloole. Miks Tallinn Hansa ajal, mis kestis 13. kuni 17. sajandini, õitses? Sest Tallinnal oli Lübecki-seadus. Läänemere sadamalinnadel oli kokkulepe, millel ei olnud mingit pistmist sellega, kes riiki juhtis -  ja Tallinna on juhtinud nii taanlased, sakslased kui rootslased. See seadus tagas lepetest kinnihoidmise. Kui kaupmees Brüggest ostis kauba Tallinnast, siis teadis müüja, et ta saab oma raha. Ja vastupidi. Seetõttu oli Hansaliit edukas nii palju aastasadu – oluliselt kauem kui EL.
http://www.weekendavisen.dk/smarticle/view/2

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РИА НОВОСТИ
Парламентарии России и Эстонии обсудят перспективы договора о границах

04.07.2012

Eesti ning Vene parlamendiliikmed saavad kokku, et arutada Eesti-Vene piirilepingu küsimust. Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimehe Mihhail Magrelovi sõnul toimub kohtumine Eesti Riigikogu väliskomisjoni liikmetega Vene Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee Pihkva väljasõiduistungi raames. Magrelov sõnas, et kohtumine leiab aset kahes etapis- 5.juulil Otepääl ning 6.juulil Pihkvas ning plaanis on arutada piirikoostöö küsimusi, regioonidevahelist koostööd majandus-ning humanitaarvaldkonnas, kahe riigi parlamentide vahelisi sidemeid ning samuti ka hetkelist rahvusvahelist päevakorda.
Magrelov lisas ka, et sarnases vormis toimus viimane kord Eesti-Vene parlamendiliikmete kohtumine 2006.aasta mais Pihkvas.
http://www.ria.ru/world/20120704/691446971.html

Samal teemal:
http://mn.ru/politics_foreign/20120704/322109817.html
http://www.rbc.ru/fnews.open/20120704130808.shtml

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Пограничники Эстонии и России провели в Псковской области совместные учения

28.06.2012

Juunis toimusid Eesti-Vene piirialal õppused riigipiirirežiimi rikkujate otsimiseks ning kinnipidamiseks Peipsi-Pihkva veealal ning maismaaosas. Õppustest võtsid osa Eesti Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Piirivalvebüroo allüksused. Kahepoolsete õppuste korraldamise ajendiks oli riigipiirirežiimi rikkumiste hulga suurenemine nii Eesti-Vene piiri järvealal kui ka maismaalõikudel. Peamisteks rikkujateks maismaa-alal on salakaubavedajad ning illegaalsete migrantide kaasosalised, järvealal aga piiriäärse ning –taguse ala elanikud.
http://informpskov.ru/society/96447.html

КОММЕРСАНТЪ
Остров, бухта и Гольфстрим

Лидия Маслова
29.06.2012

34. Moskva Rahvusvahelise Kinofestivali põhiprogrammis olid sel aastal ka tugevalt esindatud Baltikumi riikide filmid, samuti ka religioosse suunitlusega teosed ning sotsiaalset rahutust käsitlevad linateosed. Üks muljetavaldavamaid põhikonkurssi filme oli eestlasest Peeter Simmist „ Üksik saar“, mis seob omavahel ühtseks ja tasakaalustatud tervikuks suure hulga eriilmelisi lugusid värvikatest inimtüüpidest.
http://www.kommersant.ru/doc-y/1968838

LENTA.RU
Инспектор при посольстве РФ в Эстонии попался на вымогательстве

30.06.2012

Eestis asuva Vene saatkonna juures tegutseva sotsiaalhoolekandeosakonna juht Gennadi Issakov teatas, et 2.juulil vallandab ta osakonna regionaalse inspektori Nikolai Fjodorovi, keda süüdistatakse eakalt pensionärilt viimasele makstud sajaeurosest toetusest poole väljapressimises. Pärast seda, kui Fjodorov nõudis, et pensionär tooks poole 100-eurosest toetusest talle, läksid eaka daami lapselaps Kristina ja tema noormees Fjodorovi juurde asjas selgitusi nõudma, misjärel 29.juunil avaldas portaal Delfi pensionäri lapselapse poolt mobiiltelefoni kaameraga ülesvõetud skandaalse video Fjodorovi kommentaaridega juhtumi kohta.
Kristina noormehe Juri sõnul andis ka eelmisel aastal pensionär poole oma toetusest Fjodorovile ülekandega pangaarvele, seekord aga nõudis Fjodorov, et pensionär tooks talle summa sularahas. Pensionäri sugulased on pöördunud prokuratuuri poole. Venemaa välisministeeriumilt ei ole veel antud juhtumi kohta kommentaare saabunud.
http://lenta.ru/news/2012/06/30/embassy/

UFATIME.RU
Башкирия будет развивать туризм совместно с эстонцами

03.07.2012

13.-14.juulil toimub esmakordselt Eesti linnas Paldiskis Baltikumi ja Baškortostani ettevõtjate ärifoorum. Foorumit toetab BRO „Опора России“ ning viimase esindus Balti regioonis. Foorumi programm valmistatakse ette Paldiski Ettevõtjate Liidu poolt koostöös nende Läti kolleegidega. Eeldatakse, et Baškortostan ning Paldiski võiksid hakata koostööd tegema turismivaldkonnas, näiteks võivad pooled luua programmi, mis on huvitav nii enda riikide kodanikele kui ka teiste riikide elanikele. Üks analoogiline projekt on hetkel juba teostamisel: marsruut seeriast „Legendaarsete isikute jälgi mööda“, mis on pühendatud Salavat Julajevile.
http://ufatime.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=15581&Itemid=51

ИА „БАШИНФОРМ“
В Эстонии пройдет башкирский сабантуй

Галия Набиева
02.07.2012

Baškiiri Kultuuri Ühendus Eestis „ Agizel“ tähistab baškiiri rahvuslikku adrapidu rahvapeoga 14.juulil Paldiski linnapäevade raames. Üritusel soovitakse tutvustada noortele baškiiri rahvuslikku kultuuri, tavasid ning tutvuda omavahel. Ka on pidustusele kutsutud mitmed erinevad loomingulised kollektiivid Baškortostanist.
Üritusel toimub eesti ning baškiiri tantsukollektiivide segakontsert, esineb Eesti ooperilaulja ning Estonia Teatri solist Villu Valdmaa baškiirikeelsete lauludega, tõlk Ly Seppel esitab eesti keelde tõlgitud Salavat Julajevi luuletusi ning saab näha teatraliseeritud etendust, mille aluseks on võetud Salavat Julajevi teos „Minu Uural“. Sabantui-pidustus lõpetatakse Salavat Julajevi mälestusmärgi juures.
http://www.bashinform.ru/news/473824/

КАЛИНИНГРАД.RU
Эстонские промышленники хотят принять участие в строительстве Балтийской АЭС

28.06.2012

Eesti tööstuskontsern BLRT Grupp kaalub Baltiiski tuumaelektrijaama ehitamisest osavõtmist. BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman peab enda sõnul tuumaelektrijaama ehitamise projekti perspektiivikaks. Bermani sõnul ei ole BLRT Grupil strateegilist plaani laieneda teistesse riikidesse peale nende kaheksa (Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Venemaa, Poola, Soome, Norra), kus nad praegu töötavad, kuid Baltiiski tuumaelektrijaama suhtes on olemas huvi, kuid tuleb vaadata, millised on võimalused.
http://kaliningrad.ru/news/economy/item/20668-estonskie-promyshlenniki-h...

ИП „РЖД-ПАРТНЕР“
Железная дорога между Таллином и Нарвой может быть полностью электрифицирована

Наталья Вострухова-Дон
28.06.2012

Eesti valitsuse transpordi arengukava (aastani 2030) kohaselt soovitakse Tallinna ja Narva vaheline raudteeühendus täielikult elektrifitseerida Samuti soovitakse tõsta reisirongide sõidukiirust liinidel Tallinn-Narva-Peterburi, Tallinn-Tartu-Pihkva ning Tartu-Valga-Riia kuni 160 kilomeetrini tunnis. Eesti raudtee-ettevõtte „Eesti Raudtee“  pressiesindaja Urmas Glase sõnul on Tallinna ja Narvat ühendavast raudteest elektrifitseeritud vaid 1/5. Glase sõnas ka, et reisirongide marsruutide elektrifitseerimine on perspektiivne teema, kuid kahjuks majanduslikult kulukas.
http://www.rzd-partner.ru/news/2012/06/28/378297.html

НЕВСКОЕ ВРЕМЯ
«Оксфорд полон развлечений»

Евгений Ашихмин
29.06.2012

Prestiižes Oxfordi ülikoolis õppiv Narvast pärit tudeng Stanislav Zavjalov räägib oma muljetest, õpingutest ning tudengite elust kõrgetasemelises Oxfordi ülikoolis, mis asub Inglismaa südames ja mida Inglismaal loetakse juhtivaks kaasaegseks ülikooliks. Juulis aga toimub Tallinnas ning Tartus füüsikaolümpiaad, milles võtavad osa andekad noored kogu maailmast. Olümpiaadi ettevalmistamises osaleb ka Zavjalov.
http://nvspb.ru/tops/oksford-polon-razvlecheniy-48714

PROHOTEL.RU
Гостиницы Эстонии теряют клиентов из-за плохой погоды

29.06.2012

Sel hooajal on Eestis sage, et halva ilma puhul otsustavad turistid viimasel minutil reisi ära jätta.  Selle tõttu kannatab aga suur hulk ettevõtteid, mitte ainult turismibürood, vaid ka kohvikud ja mitmesugused müügipunktid, mis asuvad kuurortide ning hotellide territooriumidel. Paljud hotelliomanikud on sel aastal märganud üsna sagedast broneeringute tühistamist. Seda põhjusel, et Eesti rannakuurortides puhkavad enamasti kohalikud turistid, välismaalased aga sõidavad Tallinnasse. Seetõttu on ka lihtne viimasel minutil puhkuse osas ümber otsustada.
Eesti linnade turismiettevõtluse esindajate ning hotelliomanike arvates oleks vajalik rakendada mingisuguseid meetmeid turistide juurdemeelitamiseks, kuna paljud ettevõtted võivad sel aastal kanda kahjumit. Ei piisa vaid reklaamist, oleks vaja ka lasta käiku riiklik programm, näiteks muuta turismiviisade saamine lihtsamaks.
http://www.prohotel.ru/news-185442/0/

ТЕЛЕКАНАЛ КУЛЬТУРА
В музее Николая Рериха открылась выставка работ художников-космистов

03.07.2012

Vene silmapaistva kunstniku Nikolai Roerichi muuseumis Verh-Uimoni külas Ust-Koksinski rajoonis Altai Vabariigis avati Eesti ning Vene kunstnike-kosmistide näitus. Näitus Verh-Uimonis jääb avatuks 31.juulini.
http://www.tvkultura.ru/news.html?id=1041616&cid=178

ИНТЕРФАКС
Президенты Эстонии и Германии обсудили вхождение Латвии в еврозону

04.07.2012

Eesti president Toomas Hendrik Ilves sõnas oma kohtumisel Saksamaa presidendi Joachim Gauckiga, et Eesti toetab eurotsooni edasist laienemist ning järgmise tugeva kandidaadina euroalas näeb Eesti Lätit. Lisaks on Ilvese sõnul oluline, et Saksamaa, kes ühendas enda riigi siseselt lääne ja ida, võib muutuda võtmetähtsusega riigiks, ületamaks tõkkeid Lääne-ning Ida-Euroopa vahel. Ka nimetas Ilves Saksamaad eeskujuks kogu Euroopale vastutustundlikus, ratsionaalses ning loogilises käitumises.

Бывший сотрудник эстонской полиции безопасности получил 16 лет тюрьмы за шпионаж в пользу России

03.07.2012

Harju Maakohus määras teisipäeval, 3.juulil endisele Eesti Kaitsepolitseiameti töötajale Aleksander Dressenile 16-aastase vanglakaristuse. Harju Maakohtu pressiesindaja Kristiina Otsa sõnul mõisteti Dressen süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamises. Dresseni abikaasa Viktoria Dressen mõisteti süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises, talle määrati 6-aastane tingimisi vanglakaristus 5-aastase katseajaga. Lisaks konfiskeeriti Dressenilt riigituludesse 142 900 eurot.
http://www.interfax.ru/society/news.asp?id=253767

Samal teemal:
http://www.bbc.co.uk/russian/rolling_news/2012/07/120703_rn_estonia_dres...
http://izvestia.ru/news/529293
http://kommersant.ru/doc/1973635?isSearch=True
http://www.ng.ru/society/news/2012/07/04/1341372278.html

Канцлер права Эстонии против обучения в частных школах на русском языке

02.07.2012

Eesti õiguskantsler Indrek Teder saatis esmaspäeval, 2.juulil Riigikogule ettepaneku, milles väidab, et Eesti erakooliseadus ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduses sätestatud iga inimese õigusega saada haridust eesti keeles, kuna lubab riigil ning kohalikel omavalitsustel luua erakoole, mis võivad iseseisvalt valida oma õppekeele.
Tederi sõnul on põhiseaduse kohaselt hariduse andmise eesmärgiks mitte ainult indiviidi isiklik kasu, vaid riigi ning ühiskonna edukas funktsioneerimine laiemalt. Teder rõhutas, et seadusandja peab looma õigusraamistiku, mis võimaldaks igaühele õpet eesti keeles sõltumata sellest, kas omandatakse haridust avalik-õiguslikus või eravormis. Kui seda ei tehta, rikutakse igaühe põhiõigust saada õpetust eesti keeles.

Время пересечения российско-эстонской границы можно будет забронировать в Интернете

02.07.2012

Juulis hakkab funktsioneerima elektrooniline järjekorra eelbroneerimise süsteem piiriületuseks Venemaalt Eestisse. GoSwift-süsteem käivitub kõikides Vene-Eesti piiripunktides- Šumilkino-Luhamaal, Kunitšnaja Gora-Koidulas, Ivangorod-Narvas. Süsteem võimaldab piiriületuseks endale varakult ette reserveerida aeg ning seejuures säilitatakse pool piiriületuse mahust elavas järjekorras. GoSwifti-süsteem on Eesti idapiiril Vene suunal toiminud juba 2011.aasta 1.augustist ning selle abil on piiri ületanud 600 000 sõidukit. Lisaks on Eesti Siseministeerium sõnul GoSwifti-süsteemi vastu huvi üles näidanud ka Läti, Leedu, Poola ning Soome.

Литовцы и эстонцы чаще других отдыхают за пределами родины – опрос

01.07.2012

Eurostati andmetel veedavad Baltikumi riikide hulgast kõige tihedamini oma puhkust välismaal Eesti ja Leedu elanikud. Eelmisel aastal oli puhkusel välismaal 37% Leedu elanikest, sama arv puhkas välisriikides ka eestlasi. Samal ajal aga moodustas välismaal puhkavate lätlaste osakaal üksnes 22%.

В Эстонии требуют отставки государственного прокурора и главы полиции безопасности

29.06.2012

Eesti parlamendi suurima opositsioonierakonna Keskerakonna juhtkond võttis reedel, 29.juunil oma erakorralisel istungil vastu otsuse kohustada parlamendi keskfraktsiooni algatama arutlust põhiõiguste ning –vabaduste rikkumise riikliku tähtsusega küsimuses. Arutelu plaanitakse läbi viia sügisesel parlamendisessioonil. Keskerakonna juhtkond soovitas justiitsminister Kristen Michalil ning siseministril Ken-Marti Vaheril tagandada ametist Eesti peaprokurör Norman Aas ning Eesti Kaitsepolitsei juhi Raivo Aeg seoses usalduse kaotamise ning õiguste rikkumisega nende poolt juhitud asutustes. Antud initsiatiivid on seotud „maadevahetuse skandaaliga“.

Глава Военного комитета НАТО обещает обсудить с начальником Генштаба РФ вопрос о сотрудничестве Финляндия-НАТО

28.06.2012

NATO sõjalise komitee esimees Knud Bartels sõnas neljapäeval, 28.juunil toimunud pressikonverentsil Tallinnas kahepäevast visiiti kokku võttes, et on üllatunud, milline oli Venemaa reaktsioon Soome ja NATO koostööle. Samuti lubas Bartels antud küsimust kindlasti arutada järgmisel kohtumisel Venemaa kindralstaabi ülema Nikolai Makaroviga ning rõhutas asjaolu, et Venemaa on NATO strateegiline partner. Lisaks väljendas Bartels oma arvamust sõjalise sekkumise osas Süüriasse ning Iraani.

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

TREND
Азербайджан и Эстония определили приоритеты сотрудничества

А. Ахундов
29.06.2012

Reedel, 29.juunil teatas Side- ning Infotehnoloogiate ministri asetäitja Iltimas Mamedov Bakuus Eesti-Aserbaidžaani ärifoorumil, et Eestil ning Aserbaidžaanil on võimalusi jätkata koostööd „e-valitsuse“ loomise valdkonnas. Mamedovi sõnul loob infotehnoloogia arendamine Aserbaidžaanis häid võimalusi koostööks teiste riikidega, kaasa arvatud Eestiga. Hea näide kahe riigi vahelisest koostööst vastavas valdkonnas on Eesti ettevõtte Subernet loomine koostöös kohalike Aserbaidžaani ettevõtetega.
Eesti Majandus-ning Kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul toimus hiljuti esimene valitsustevahelise komisjoni istung, mis on heaks aluseks kahe riigi ärisuhete arendamisele. Partsi sõnul on suurima potentsiaaliga infotehnoloogia sfäär, Aserbaidžaanis on tähtis „start-up“-ettevõtete loomine infotehnoloogia valdkonnas ning ka teistes harudes. Parts rõhutas koostöövaldkondadena ka tööstuse, põllumajanduse ning turismi valdkonda.
http://www.trend.az/capital/business/2041699.html#popupInfo

Samal teemal:
http://1news.az/economy/20120627025213265.html
http://ru.apa.az/news.php?id=226054

Эстония не изменила позиции по нагорно-карабахской проблеме – спикер

28.06.2012

Aserbaidžaani parlamendispiiker Ogtai Asadov võttis vastu Eesti delegatsiooni eesotsas Eesti Riigikogu esimehe Ene Ergmaga, teatas „Trend“ Aserbaidžaani parlamendi pressiteates neljapäeval, 28.juunil.Asadovi sõnul annab antud visiit uue stiimuli kahepoolsete suhete arendamiseks Eesti ning Aserbaidžaani vahel ning tõi välja, et praegused Aserbaidžaani-Eesti suhted on sõbraliku iseloomuga. Arutades Mägi-Karabahhi konflikti küsimust sõnas Asadov, et Aserbaidžaan loodab Eestilt toetust vastava probleemi õiglaseks lahendamiseks. Ergma aga kinnitas, et Eesti seisukoht Mägi-Karabahhi küsimuses pole muutunud ning et Eesti pooldab siiani Aserbaidžaani-Eesti ühise deklaratsiooni seisukohti ning Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust. http://www.trend.az/news/karabakh/2041639.html

Samal teemal:
http://aze.az/news_estoniya_vneset_svoy_78829.html
http://ru.salamnews.org/ru/news/read/146984/p-classyiv643145546msonormal...

1NEWS.AZ
Азербайджан приглашает Эстонию инвестировать в проект TASIM

28.06.2012

Aserbaidžaanis on suure tähelepanu all e-valitsuse süsteemi arendamine ning järgnevatel aastatel planeeritakse vastavasse valdkonda suunata suuremahulisi investeeringuid. Aserbaidžaani-Eesti valitsustevahelise komisjoni kaubandus-ja majanduskoostöö valdkonnas kaasesimees Ali Abbassov (Aserbaidžaani side ja infotehnoloogiate minister) teatas vastava komisjoni esimesel istungil Bakuus, et eesti ettevõtted võiksid osaleda investeerimises Aserbaidžaani infotehnoloogia valdkonda. Abbassovi kohaselt on Aserbaidžaan avatud Eesti infotehnoloogia ettevõtete tootmise realiseerimisele ning Eesti firmad võivad saada kaasatud käimasolevatesse projektidesse infotehnoloogia valdkonnas.
Ka on võimalik Aserbaidžaani-Eesti ühisettevõtete asutamine eelmainitud valdkonnas. Hetkel on Aserbaidžaanis jõus IT-valdkonnas kaks projekti: „Fiber to Home“ ning TASIM, viimane tegeleb informatsioonilise „supermagistraali“ loomisega ida ja lääne vahel ning Eesti võiks antud projektis osaleda investorina. Abbassov rõhutas veel, et üleüldiselt on infotehnoloogia sfäär võtmetähtsusega Eesti ning Aserbaidžaani vaheliste kahepoolsete suhete arendamisel.
http://1news.az/economy/20120628013102948.html

Samal teemal:
http://www.trend.az/capital/it/2041390.html

Эльмар Мамедъяров принял председателя парламента Эстонии

Р.Д., И.А.
28.06.2012

Aserbaidžaani välisminister Elmar Məmmədyarov võttis vastu Eestit esindava delegatsiooni eesotsas Eesti Riigikogu esimehe Ene Ergmaga, kes on ametlikul visiidil Aserbaidžaanis. Məmmədyarov sõnas, et kavatseb tegutseda kahe riigi vaheliste suhete soodustamise nimel ning hindas kõrgelt Ergma visiiti Aserbaidžaani. Ergma aga sõnas, et tunneb rõõmu visiidi üle Aserbaidžaani ning et Aserbaidžaan on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega. Kohtumisel rõhutati ka kahe riigi presidentide rolli kahepoolsete suhete arendamisel ning toodi välja Armeenia-Aserbaidžaani, Mägi-Karabahhi konflikti reguleerimise olulisus.
http://1news.az/politics/20120628091240056.html
Samal teemal:
http://aze.az/news_prezident_azerbayjana_pr_78844.html

TAIWANI AJAKIRJANDUS

FOCUS TAIWAN
Estonian monk visits Taiwan to build online Buddhist encyclopedia

Christie Chen
07.01.2012

Vello Väärtnõu, Eestist pärit budistlik munk, külastas Taiwani, leidmaks materjali inglise – hiina budistliku entsüklopeedia online versiooni loomiseks. Väärtnõu loodud on ka Eesti esimene budistlik klooster.
http://focustaiwan.tw/ShowNews/WebNews_Detail.aspx?Type=aALL&ID=20120701...

TAI AJAKIRJANDUS

BANGKOK POST
Estonian nurse slammed for Facebook posts of dying baby

04.07.2012

Eestis sattus meediatule alla meditsiiniõde, kes postitas Facebookis 3-kuuse sureva beebi pildi koos konfidentsiaalse meditsiinilise informatsiooniga.
Väljaanne vahendab Eesti Päevalehes ilmunud medõe sõnu, et tal polnud aimugi, et ta ei või postitada ja kommenteerida haiglas tehtud pilti oma Facebooki kontol.
"Minu tuttavad kirjutavad Facbookis ka oma tööst, nii arvasin ka mina, et võin seda teha," refereerib Bankok Post Eesti Päevalehte. Väljaanne lisab, et Eestis on kõik meditsiinitöötajad kirjutanud alla patsiendi kohta käiva info konfidentsiaalsuse lepingule.
http://www.bangkokpost.com/tech/computer/300857/estonian-nurse-slammed-f...

VÄLISMINISTEERIUMI AVALIKU DIPLOMAATIA OSAKOND
MEEDIABÜROO
E-post: vmpress@vm.ee