Välisminister Urmas Paet: maailm ei ole veel kestliku arengu teel

Nr 176–E

Välisminister Urmas Paet ütles Rio de Janeiros ÜRO kestliku arengu konverentsi Rio+20 raames kõrgetasemelisel säästva arengu teemalisel arutelul, et maailm ei ole oma tänases tegutsemises kestliku arengu teel. „Aastaks  2030 vajab maailm 50% rohkem toitu, 45% rohkem energiat ja 30 % rohkem vett,“ märkis Paet. „Ainult parem ressursikasutus saaks seda võimaldada. Areng saabki olla ainult kestlik, sest mittekestlik tegutsemine on enesehävituslik. Neid arenguid peab toetama aga hea valitsemine.”

Eesti välisministri sõnul on vaja kestlikku pööret, mis tähendaks väga suurt nihet nii mõtlemises kui tegutsemises. „Me peame teadma, mis maksab tegutsemine ning milline on mittetegutsemise hind,“ ütles Paet. Ta lisas, et tänased arengud on äärmisel murettekitavad - 85% ookeanide kalavarudest on üleekspluateeritud, CO2 emissioon on viimase 20 aastaga kasvanud 38%, 67 miljonit last maailmas ei käi koolis, metsad vähenevad 5,2 miljoni hektari võrra aastas, ebavõrdsus kasvab ning meie ökoloogiline jalajälg on väga suur. „Vaid üleilmse sihipärase tegutsemisega saab midagi muuta. Kestlik areng ei ole eesmärk omaette, vaid teekond, mis võimaldab meile tuleviku,“ märkis ta.

Paet tõi esile ka vajadust muuta ÜRO tõhusamaks ja kokkuhoidlikumaks. „On uskumatu, et ÜRO kulutab ühe lehekülje tõlkimise, kujundamise, trükkimise ja jagamise eest 2355 USA dollarit,“ ütles ta. „Vaba turumajanduse võimalused ning elektroonilised lahendused aitaksid neid kulusid kindlasti vähendada. Kokkuhoidlikkus peab olema ka ÜROs norm.“

Eesti on Paeti sõnul oma valiku  keskkonnasäästlikkuse osas juba teinud ning mitmed e-lahendused toetavad seda. „Eesti on kogu aeg olnud teel – kestliku arengu teel, mida soovitame ka kõigil teistel valida,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eestis on säästva arengu eesmärgid aastani 2030 määratletud riiklikus strateegias. „Mahe ja öko on meie inimeste teadvuses tugevad märksõnad, e-lahendused võimaldavad viia hariduse koju, samuti aitab e-valitsus kokku hoida valitsemiskulusid,“ märkis ta.

Paet tutvustas kohtumisel ka Eestist alguse saanud üleilmset prahikoristuskampaaniat „Teeme ära!“ ning kutsus osalema täna Rio de Janeiros toimuval „World Cleanup. Let’s Do It 2012“ koristusaktsioonil Garota de Ipanema pargis. „„Teeme ära!“ prahikoristuskampaania on hea näide, kuidas kodanikualgatus on kasvanud üleilmseks,“ sõnas ta.

Arutelupaneeli „The Future we Choose: Tipping the Scales towards Global Sustainability”, millel välisminister Paet esines, avas Rootsi kuningas ning sellel osalesid ka Soome endine president Tarja Halonen, Brasiilia endine president Fernando Cardoso, Nobeli keemiapreemia laureaat Yuan Lee, Ecuadori muinsuskaitseminister Maria Espinosa.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee