Eesti ja Portugal

Kahepoolsed suhted

Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1918. a. ja de jure 6. veebruaril 1921. Portugal ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1987. a. keelas paremtsentristlik vähemusvalitsus Nõukogude Liitu külastanud parlamendidelegatsioonil protesti märgiks Eestit külastada. Portugali president Aníbal Cavaco Silvale kui Eesti okupeerimise mittetunnustamise poliitika toetajale toonase peaministrina omistati EV 90. aastapäeva puhul kõrgeim välja antud riiklik autasu Maarjamaa Risti Kett. Portugal taastunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted taastati 1. oktoobril 1991.

Portugali suursaadikud Eestis:

• Hr. Dr. Jorge Alberto Nogueira De Lemos Godinho (1993 - 1996)
• Hr. Manuel Moreira de Andrade (1996 - 2001)
• Hr. Filipe Guterres (2001 - 2004)
• Hr. João Manuel da Cruz da Silva Leitão (2004 - 2005)
• Pr. Ana Paula Baptista Grade Zacarias (2005 - 2009)
• Pr. Maria de Fátima de Pina Perestrello 2009 -

12. septembrist 2006. a  kuni 29. veebruari 2012. a  paiknes Portugali saatkond Tallinnas. Nüüd katab Portugal Eestit taas Helsingist.

Eesti ajutised asjurid ja suursaadikud Portugalis:

• Andres Tomasberg (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Pariisis, 1996 – 1997)
• Meelike Palli (ajutine asjur, 1997 – 1999)
• Paul Lettens (ajutine asjur, 1999 – 2002)
• Raul Mälk (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Londonis, alates 2001 Tallinnas, 2000 – 2003)
• Märt Piiskop (ajutine asjur, 2002 – 2003)
• Aino Leppik von Wirén (Eesti esimene Lissabonis resideeriv suursaadik, 2003 – 2006)
• Mart Tarmak (2006 – 2010)
• Marin Mõttus 2010 -

Eesti suursaatkonna Lissabonis avas ametlikult 17. augustil 1998 tollane peaminister Mart Siimann, kes viibis Lissabonis seoses EXPO maailmanäitusega.

Eestil on Portugalis kolm aukonsulit: Mario Nuno dos Santos Ferreira Põhja-Portugalis, Porto linnas, Gonçalo Martins Dias Lõuna-Portugalis, Tavira linnas, Horácio Franco Assooride São Migueli saarel Ponta Delgadas.

Visiidid

Kahepoolsed suhted

Suhted Eesti ja Portugali vahel on head. Viimaste aastate jooksul on suurenenud vastastikuste kõrgetasemeliste visiitide ja kultuurikontaktide arv. 2009. aasta oli ajalooline seetõttu, et Portugali külastas president Toomas Hendrik Ilves ning Eestit esmakordselt Portugali välisminister Luís Amado.
President Ilves külastas Lissaboni ka detsembris 2011 seoses EL e-tervise töögrupi juhatamisega. Visiidi raames toimus töölõuna Portugali presidendi Cavaco Silvaga. Üsna tihedad on sidemed töötasandil. 2010. a märtsis allkirjastati EE ja PT välisministeeriumi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, milles lepiti kokku kahepoolsete konsultatsioonide toimumises kord aastas. 2012. aastal leidsid aset kahed EL teemalised konsultatsioonid -  kevadel Tallinnas ja sügisel Lissabonis.

Portugal toetas Eesti liitumist Euroopa Liidu, ja NATO-ga. Samuti oli Portugal meie tugevaks toetajaks liitumisel Schengeni leppega. Kaasaaitamise eest Schengeni viisaruumiga ühinemisel on Eesti andnud Maarjamaa Risti III klassi autasu Lissaboni endisele linnapeale ja siseministrile Antonio Costa’le ning V klassi autasu Siseministeeriumi spetsialistile Maria Eduarda Peixero’le.

2008. aastal osales Portugal Balti riikide õhuturberotatsioonis.

Riigikogu XII koosseisu Eesti - Portugali parlamendirühma esimeheks on Heljo Pikhof ja aseesimeheks Jaan Õunapuu. Portugali parlamendi Eesti sõprusrühma juhib sotsialistide parlamendifraktsiooni aseesimees Sónia Fertuzinhos.

Lepinguline baas

Juba enne II Maailmasõda oli Eesti ja Portugali vahel sõlmitud kaubanduslik kokkulepe. Praeguse seisuga on Eesti ja Portugali vahel jõustunud 7 valitsuste vahelist kokkulepet:
 

Lisaks on alla kirjutatud koostöömemorandum EE ja PT kaitseministeeriumi ja EE ja PT välisministeeriumi vahel.

Majandussuhted

Üleilmne majanduskriis on pidurdanud kahepoolsete kaubandussuhete arengut, kuid vastastikune huvi on siiski olemas. Perspektiivseiks koostöövaldkonniks on turism, IKT, teadus- ja arendustegevus, aga ka taastuvenergia tootmise või toiduainetetööstusega seonduv. 2010. a novembris asutas grupp portugali ärimehi Luso - Balti Kaubanduskoja eesmärgiga arendada majanduskontakte Baltimaade ja portugalikeelsete riikide vahel. Koja avaüritus toimus 2011. a mais ning septembris 2011 käis Koja juhatus Eestis kontakte loomas.

2011. a märtsis pidas MKM asekantsler Ahti Kuningas Lissaboni katoliiklikus Ülikoolis loengu euroga liitumise mõjust Eesti majanduse arengule.

31.01 – 02.02. 2011 külastas Tallinna 15 liikmeline Portugali ajakirjanike grupp. Külastuse järgselt ilmus Portugali meediaväljaannetes ja eetris positiivne ja huvi tekitav materjal Eesti kohta. Tunnustavalt kajastati Eest edusamme ITK vallas ning kultuuripealinna teemat. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismiriigina.

KAUBAVAHETUS

2009. a oli Portugal Eestile 41., 2010. a 50., 2011. a 47. ning 2012. a 49.  kaubanduspartner. 2012. a kaubakäive oli 18, 9 miljonit eurot, mis moodustab 0,1% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest.

Kaubavahetus aastatel 2005-2012 (tuhat eurot):

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2012. a:

• Muud tööstustooted (mööbel ja selle osad) – 25,5%
• Puit ja puittooted – 20%
• Paberimass ja tooted sellest - 18,1%
• Metallid ja metallitooted – 9%

Peamised impordi kaubagrupid 2012. a.:

• Tekstiil ja tekstiilitooted – 20,5%
• Masinad ja seadmed – 17,7%
• Pabermass ja tooted sellest - 17%
• Metall ja metallitooted- 11,4%

INVESTEERINGUD

Portugali otseinvesteeringute maht Eestisse kasvas kuni 2008. aasta lõpuni. 2009. aastal vähenesid nii Eesti otseinvesteeringud Portugali kui ka Portugalist tulnud investeeringud Eestisse. Seisuga 31.12.2012 oli Portugali otseinvesteeringute maht Eestis 374 tuhat eurot ning Eesti investeeringute maht Portugalis 1,68 miljonit eurot.

TURISM

Aasta-aastalt on suurenenud Eestit külastanud Portugali turistide arv ning ka Portugal turismisihtkohana pakub eestlastele üha rohkem huvi. Nagu teistestki Lõuna-Euroopa riikidest pärit turistid, reisivad ka Portugali turistid Eestisse valdavalt suveperioodil pikema Eestit ja Eesti naaberriike hõlmava ringreisi raames, külastades Eestis peamiselt vaid Tallinna.

Portugal on muutunud Eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks, kuid kindlasti on Portugalil veel realiseerimata potentsiaali Eesti elanike kuurordi- ja huvireiside sihtkohana arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke kohalikke elanikke, kes oskavad inglise keelt. Viimastel aastatel on turistide hulga suurenemisele positiivset mõju avaldanud tšarterreisid, mida on suviti korraldatud Tallinnast Lõuna-Portugali Algarvesse.

Haridus- ja kultuurisuhted

12.mail 2003 sõlmiti Eesti ja Portugali vahel keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe, mis jõustus 15. detsember 2005.

Käivitunud on portugali keele õpe Eestis ning avatud on kaks portugali keele keskust – nii Tartu kui Tallinna Ülikooli juures. Tänu 2006.a sõlmitud koostöölepingutele Camõesi Instituudi ja Tallinna ning Tartu Ülikooli vahel on olukord muutunud. Vastavalt koostöölepingule kannab Camõesi Instituut kõik õppejõududega ning õppematerjalidega seotud kulud, samuti antakse kummalegi ülikoolile üks stipendium portugali keele õppimiseks Portugalis.

KUNST

Toimunud on arvukalt kunstinäitusi: Jüri Arraku maalide näitus Lissabonis asuvas kloostris Convento des Cardaes ning. Tanel Veenre ehete näitus Funchali Linnateatri ruumides Madeira saarel 2007. aastal.

Valli Lember-Bogatkina akvarellide näitus Lissaboni Veemuuseumis 2008.aastal.

Kuue Eesti kunstniku ühisnäitus „Samblad ja samblikud“ Coimbras 2009. aastal.

Markus Kasemaa isikunäitus „Figuurid“ Assooridel; Imat Suumani maalide näitus „Eesti maastik“ ning Eesti klaasikunstnike Tiina ja Maret Sarapuu tööde näitus Lissabonis 2010. aastal.

Jaanuaris 2011 avati näitus „Tallinn: Värvid, Tekstuurid, Emotsioonid“ ning juunis 2011 Markus Kasemaa lõuendil digitrükkide näitus Lissaboni Camõesi Instituudis.

Septembris 2011 sai teoks ehtekunsti ühisprojekt „Border City“, kui Tallinna Kunstihoone galeriis ja Tallinna linnagaleriis olid üleval 17 Eesti ja 17 Portugali kunstniku tööd. 2012. a. alguses  jätkus „Piirilinna“ projekt Lissabonis kui 16. veebruaril 2012 avati näitus Camõesi instituudis.

MUUSIKA

Eesti muusikud on Portugalis korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames.

Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri kaks kontserti (Lissabonis ja Abrantesis) ning  Eesti Kaitseväe Segakoor Lissabonis 2007. aastal.

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks ETV Tütarlastekoori kontsert Lissaboni ülikooli aulas; Flora segakoor Lissaboni Fozi palees 2008. aastal.

Helin-Mari Arderi Trio kontserdid Lissabonis ja Taviras 2009. aastal .

Pärimusmuusikute duo RO:TORO kontsert Fundãos 2010. aastal.

Edukad olid Arsise kellade ansambli kontserdid Guimarãesis (2012. a Euroopa kultuuripealinn) ning Lissabonis 2011. a veebruaris.

15. aprillil 2012 esines Lissaboni südalinnas asuvas Palacio Fozi kontserdisaalis Eesti vokaalansambel „-7“ (Miinus seitse).

2012. a 28. ja 29. aprillil esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor kolme kontserdiga Lissabonis Belemi Kultuurikeskuses festivalil „A voz humana – o canto atraves dos tempos“ ning 19. mail Alentejo religioosse muusika festivali raames Lõuna Portugalis Vila de Fradese väikelinna kirikus.

FILM

Novembris 2007 peetud Estorili rahvusvahelisel filmifestivalil võitis Veiko Õunpuu mängufilm Sügisball žürii eriauhinna.

Juulis 2008 toimus “Sügisballi” pidulik esilinastus Portugalis. Film oli ekraanil 6 nädalat.

Novembris 2008 märgiti Estorilis toimunud filmifestivalil “Temps d’Images” ära Kersti Uibo dokumentaalfilm “Vaikelu naisega”.

KEEL JA KIRJANDUS

Eesti kirjandusest on portugali keelde tõlgitud tänaseks vaid Jaan Krossi "Keisrihull", millest on ilmunud kaks trükki (1992 ja 1993) ja Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" (2004).
Portugali kirjandusest on eesti keelde tõlgitud Eça de Queiroz’i "Reliikvia” ja Fernando Pessoa "Autopsühhograafia" Ain Kaalepi poolt, Fernando Namora "Pühapäeva õhtupoolikul" ja Vitório Kali novellikogu "Tuparize mõõk". 2007. a. ilmus José Saramago “Pimedus” (tõlgitud Mare Vega Salamanca poolt). 2010. a ilmus eesti keeles Fernando Pessoa luulevalimik „Tubakapood“ Tõnu Õnnepalu tõlkes,

2007. a. ilmus TEA kirjastuse poolt väike eesti-portugali, portugali-eesti sõnaraamat. 2008. a. ilmus portugali keeles Eestit tutvustav brožüür 12 küsimust.

2010. a ilmus saatkonna ja välisministeeriumi infobüroo koostöös uus portugalikeelne infovoldik, mis sisaldab kasulikku üldinfot ning lühikesi Eestit tutvustavaid tekste.

2011. a  ilmus eesti keeles portugali keeles kirjutava Angoola kirjaniku José Eduardo Agualusa romaan „Minevikkude müüja“ Leenu Nigu tõlkes.

15. novembril 2011 toimus Lissaboni Teatro Abertos Sofi Oksaneni „Puhastuse“ erietendus, millele eelnes Eesti ja Soome saatkonna vastuvõtt autori osalusel ning teose temaatiline ümarlaud. 16. novembril esitleti „Puhastuse“ portugalikeelset versiooni.

18. 05. 2012 toimus Lissaboni evangeelses presbüteri kirikus Kristiina Ehini luuleõhtu (luuletõlked tegi prantsuse/itaalia/portugali päritolu Eva Toulouse ning portugalikeelseid luuletusi luges näitleja Joao d’Avila. 23. mail toimus Lissabonis Fernando Pessoa majamuuseumis Kristiina Ehini luule ja Silver Sepa fantaasiapillide muusika õhtu “Läbi tuhande sügise ja talve“.

MUU

19. detsembril 2002 asutati kultuurilise suunitlusega Lissaboni Eesti Selts.

2004. a. suvel sõlmisid sõpruse ja koostöö arendamise lepingu Haapsalu ja Kesk-Portugalis asuv 10 000 elanikuga Fundão linnake (vaatamata oma iidsele välimusele sai linnaõigused alles 1988), 7. mail 2005 avasid Haapsalu linnapea Teet Kallasvee ja Fundão linnapea Manuel Joaquim Frexes Fundãos Haapsalu tänava, mis asub linna kaasaegsemas osas ning ümbritseb kaarena uut kohtumaja.

Oktoobris 2007 toimus Lissabonis Sheratoni hotellis Eesti gastronoomianädal, kus eesti roogasid valmistasid meisterkokad Tõnis Siigur ja Raul Tee.

Detsembris 2008 tutvustas Eesti saatkond Lissabonis toimunud jõuluüritusel “ O Natal na Europa” Eesti jõulutraditsioone. Ürituse raames andis kaks kontserti pärimusmuusikute duo RO:TORO.

Paar viimast aastat on Portugalis toimunud üleriigiline prügikoristusaktsioon „Limpar Portugal“ ehk Portugal puhtaks. Kampaania on pälvinud meedia laialdase tähelepanu ning palju kajastamist on leidnud asjaolu, et aktsiooni algidee pärines Eestist.

Mais 2012. a. triumfeeris Kaia Kanepi Estoril Open tenniseturniiril.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter