Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Kahepoolsed suhted

-	Ajalooline ülevaade
-	Olulisemad visiidid
-	Kahepoolsed suhted
-	Lepingud
-	Majandussuhted
-	Kultuurisuhted

Voldik: Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse prints Philipi, Edinburghi hertsogi riigivisiit Eesti Vabariiki 19.–20. oktoobril 2006

Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik kirjutasid diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile alla 5. septembril 1991. Suursaatkonnad taasavati Londonis ja Tallinnas.

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis on  Aino Lepik von Wirén, kes esitas oma volikirjad kuninganna Elizabeth II-le 11. novembril 2010. Ühendkuningriiki esindab Eestis 21. veebruarist 2012 Christopher Bruce Holtby.

Eesti huve Ühendkuningriigis esindavad ka meie 5 aukonsulit:  1998. aastast John Beevor Cheltenhamis, novembrist 2003 Iain Lawson Šotimaal, Paisleys;  novembrist 2005 Sir Roger Jones Walesis;  Kai Hughes Liverpoolis on Eesti aukonsul  novembrist 2012 ja Simpson Buglass Šotimaal, Aberdeenis, vannutati ametisse veebruaris 2013.  

Varasemad Briti suursaadikud Eestis on olnud:

Peter Carter (november 2007-jaanuar 2012)

Nigel Robert Haywood (november 2003 - november 2007)

Sarah Squire (september 2000 - november 2003)

Timothy James Craddock (august 1997 - september 2000)

Charles Richard Lucien de Chassiron (oktoober 1994 - juuli 1997)

Brian Buik Low (oktoober 1991 - august 1994)

 

Eestit on Ühendkuningriigis esindanud:

Margus Laidre suursaadikuna (jaanuar 2006 – august 2010)

 Kaja Tael suursaadikuna (oktoober 2001 – jaanuar 2006)

 Raul Mälk suursaadikuna (detsember 1996 - september 2001)

 Riivo Sinijärv suursaadikuna (veebruar 1993 - aprill 1995)

 Allan Sepp ajutise asjurina (mai 1992 - veebruar 1993)

 Eerik Niiles Kross ajutise asjurina (detsember 1991 - mai 1992)

Ajalooline ülevaade

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on olnud Eesti iseseisvumise ja omariikluse arengu kindel toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti  meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. Nende nimed on jäädvustatud mälestustahvlitele Tallinna Püha Vaimu kirikus ja Meremuuseumis. Mälestustahvel Eesti vabaduse eest langenud Briti sõjaväelastele on avatud ka Porthsmouthi katedraalis Suurbritannias.

1920ndad ja 1930ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu läks 30% Eesti ekspordist.

Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. a. Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991. a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus. Sestsaadik on kahe riigi suhted arenenud vastastikuse lugupidamise ja konstruktiivse koostöö vaimus. . 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas kahe-ja kolmekümnendatel  aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ning kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

Olulisemad visiidid

Eestisse
juuni 2012	väliskaubandusminister Lord Green
mai 2012	kabinetiminister Francis Maude
märts 2012	eurominister David Lidington
august 2011	kaitseminister Liam Fox
detsember 2010	asekaitseminister Nick Harvey
november 2008	kaitseminister Baroness Taylor
september 2007	tööhõive minister Pat McFadden
oktoober 2006	Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip; välisminister Margaret Beckett
detsember 2005	peaminister Tony Blair
juuli 2005	Euroopa asjade minister Douglas Alexander
oktoober 2004	tööhõive minister Gerry Sutcliffe
mai 2004	Londoni lordmeer Alderman Robert Finch
september 2003	Wales'i Esimene Minister Rhodri Morgan
juuni 2003	Šotimaa riigisekretär Helen Liddell
mai 2003	Lordkantsler Lord Irvine
aprill 2003	haridusminister Charles Clarke
veebruar 2003	konkurentsiminister Melanie Johnson

 

Suurbritanniasse
aprill 2013	siseminister Ken-Marti Vaher
veebruar 2013	välisminister Urmas Paet
jaanuar 2013	peaminister Andrus Ansip
oktoober 2012	siseminister Ken-Marti Vaher
oktoober 2012	kaitseväe juhtaja Riho Terras
september 2012	sotsiaalminister Hanno Pevkur
september 2012	rahandusminister Jürgen Ligi
august 2012	president Toomas Hendrik Ilves
november 2011	president Toomas Hendrik Ilves
mai 2011	kaitseväe juhataja Ants Laaneots
detsember 2010	välisminister Urmas Paet
november 2010	kaitseminister Jaak Aaviksoo
september 2010	majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
oktoober 2009	haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
september 2009	peaminister Andrus Ansip
november 2008	kaitseminister Jaak Aaviksoo
oktoober 2008	president Toomas Hendrik Ilves
oktoober 2008	kultuuriminister Laine Jänes
juuni 2008	sotsiaalminister Maret Maripuu
aprill 2008	siseminister Jüri Pihl
märts 2008	välisminister Urmas Paet
veebruar 2008	kultuuriminister Laine Jänes
veebruar 2008	haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
november 2007	regionaalminister Urve Palo
oktoober 2007	kultuuriminister Laine Jänes
mai 2007	haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
veebruar 2007	president Toomas Hendrik Ilves
jaanuar 2007	peaminister Andrus Ansip
september 2006	kaitseminister Jürgen Ligi
juuli 2006	president Arnold Rüütel
juuli 2006	president Arnold Rüütel

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Ühendkuningriigi suhted on väga head, tihedad ja töised. Suhtlus toimib nii ametkondlikul kui ka kõrgemal poliitilisel tasandil. Viimased aastad on olnud kohtumiste- ja visiitiderohked, kahepoolne koostöö on süvenenud mitmes valdkonnas. Liitlassuhe NATOs ja missioon Afganistanis on Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö ühisosaks ning kahepoolse suhtluse teljeks.  Suurbritannia on üks kaalukamaid panustajaid NATOs ja Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. See määrab kahe riigi vahelise julgeolekupoliitilise dialoogi iseloomu. Suurbritannia oli Eestile abiks kaitsereformide läbiviimisel (vt eraldi Julgeolekualane koostöö). Euroopa Liidus peab Eesti sarnaselt ÜK-ga tähtsaks ühisturu, kaasaarvatud digitaalse ühisturu, väljaarendamist, uute ettevõtete loomise lihtsustamist ja  innovatsiooni, peamised prioriteedid on majanduskasv ja uute töökohtade loomine. 2012. aastal joonistusid selgelt välja konkreetsed koostöövõimalused kübervaldkonnas ja  süvenes koostöö  e-riigi vallas. ÜK nagu Eestigi on ELi laienemise ja naabruspoliitika põhimõtteline toetaja.Eesti ja Briti ministeeriumide ning  teiste ametkondade otsesuhtlus EL teemadel on muutunud igapäevaseks asjaks.

Kahe riigi suhete lahutamatuks osaks on parlamentidevaheline koostöö. ÜK Parlamendi Alamkojas tegutseb Eesti sõprusgrupp Gordon Marsdeni juhtimisel ja meie Riigikogus   ÜK sõprusgrupp Mailis Repsi juhtimisel.  Mitmete Eesti ja Briti erakondade vahel  toimib otsesuhtlus. Parlamentidevaheline läbikäimine on tihe. 2012. aastal külastasid Riigikogu kaitsekomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon Londonit ning  Briti alamkoja Eesti sõprusgrupi esimees Gordon Marsden Eestit.

Eesti ja Ühendkuningriigi vahelistest suhetest ülevaadet andes ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Suurbritannia on koduks, õppe- või töökohaks järjest suurenevale eestlaskonnale. Hinnanguliselt elab ÜK-s ca 10 000-15 000 Eesti kodanikku, neist Londonis 3000-5000. Täpset arvu on raske öelda, kuna loominguliste elualade esindajad sõidavad Londoni ja Eesti vahet. Aktiivsemad ollakse  Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Kokku tegutseb ÜK-s 13 Eesti seltsi, nende hulgas ka vanim, 1921. aastal asutatud Londoni Eesti Selts (LSE). Töötavad Eesti Kool, Eesti Gild, Eesti Majad Londonis, Bradfordis ja Leicesteris, Inglismaa Eestlaste Ühing ning Eesti huvilisi ühendav Briti-Eesti Assotsiatsioon (BEST). Antakse välja kord kuus ilmuvat ajalehte „Eesti Hääl.” BEST ühendab neid Eesti-huviga inimesi,  kes soovivad kaasa aidata Eesti tuntuse suurendamisele Suurbritannias. BEST on korraldanud üritusi Eesti ühiskonnaelu erinevate tahkude tutvustamiseks, kus reeglina on osalenud külalised Eestist. Liikmetele ja teistele huvilistele ilmub kaks korda aastas ajakiri "Lennuk".

Kahepoolsed lepingud

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi Valitsuse vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Lennundusalane leping (jõustus 03.03.93)
• Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline rahvusvaheline liikluskindlustuse leping (jõustus 01.07.93)
• Vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (jõustus 03.10.94)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 16.12.94)
• Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.12.94)
• Hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping (jõustus 18.07.96)
• Kokkulepe rahvusvahelise maanteeveo korraldamisest (jõustus 21.08.98)
• Vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni, rahvusvahelise terrorismi ja muude raskete kuritegude vastu (jõustus 29.01.2003)
• EV ja Guernsay vaheline hoiuste intresside maksustamise kokkulepe ( jõustus 01.01.2005)
• Vastastikuse mõistmise memorandum salastatud kaitsealase teabe kaitse küsimustes (jõustus 04.02.04) ja selle muutmise kokkulepe (jõustus 11.07.2011)
• Vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise nõuniku lähetamise kohta (jõustus 04.02.04)

Majandussuhted

ÜK majanduskeskkond on jätkuvalt mõjutatud  üleilmsest majanduslangusest.  ELi ja teiste ÜK peamiste  majanduspartnerite nõrkusest tingituna  on taastumine olnud loodetust aeglasem. Headeks signaalideks saab lugeda tööpuuduse mõningast vähenemist ja inflatsiooni langust  2012 võrreldes eelnenud aastaga.

Eesti-ÜK majanduskoostöö on praktilise iseloomuga. Eesti poolelt võib täheldada aktiivsust ÜK suunal  mööbli- ja puidusektoris, samuti teenuste vallas. ÜK huvi on keskendunud peamiselt tekstiili- ja toiduainetööstusele, samuti teenuste- ning energeetikasektorile. Samas on tootmise kallinemine Aasias pannud nii mõnegi ÜK jaekaubaketi otsima uus koostööpartnereid Eestist.  Eesti taustaga ettevõtetest on ÜK-s äramärkimist leidnud eelkõige start-up’id ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad firmad. Arvestades Londoni  tähtsust üleilmse tõmbekeskusena,  on Eesti ettevõtete esiletõus sellises konkurentsis märkimisväärne, äridiplomaatia seisukohalt aitab iga edulugu Eestit ja meie investeerimiskeskkonda propageerida. Briti-Eesti Kaubanduskoja (BECC)  korraldatud seminar SmartEst  2012 aastal andis  hea võimaluse Eesti investeerimisvõimaluste ja edukate e-lahenduste tutvustamiseks.  Sel aastal on BECC-il kavas järjekordne ärivisiit Suurbritanniasse.

2009. aastal sai alguse  Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi Londonis ühendav klubi Eesti Gild, kellega koostöös on saatkond korraldanud mitmeid äridiplomaatia suunitlusega tegevusi.  2009. aastast töötab Londonis EAS turismiesindaja

KAUBAVAHETUS

Suurbritannia on Eesti kaubanduspartnerite seas 9. kohal, andes 3% kogu kaubakäibest. Ekspordipartnerite seas on ÜK  11. (2,1%) ja impordipartneritest 8. (3,8%). 2012 aasta kaubavahetuse kogukäive oli 790 miljonit EURi, sellest eksport 264 mln ja import 526 mln EURi. Kaubavahetuse bilansi saldo oli negatiivne 245 mln EURi. Alates 2006. aastast on Eesti kaubelnud Suurbritanniaga puudujäägiga. Ekspordis olid kolm olulisemat kaubarühma: puit ja puittooted (osatähtsus 20%), masinad ja seadmed (19%) ning muud tööstuskaubad (17%). Impordis moodustasid masinad ja seadmed 57%, valmistoidukaubad ja joogid 16% ning transpordivahendid 7%. Kõigi nende kaupade sissevedu kasvas aastaga veerandi võrra.

Eesti–Suurbritannia kaubavahetus 2005–2012 (miljonit eurot):

	EKSPORT	IMPORT
2005	217,49	186,49
2006	197,10	199,72
2007	226,31	352,15
2008	224,39	353,36
2009	131,08	163
2010	172	187
2011	240,75	436
2012	264	526,6

 

Tähtsamad ekspordiartiklid Suurbritanniasse 2012.a. :

• Puit ja puidutooted, puidusüsi (saematerjal, ehitusdetailid, puidugraanulid) 20%
• Masinad ja seadmed  (juhtmekomplektid autodele, mobiilsideseadmed, laadurite ja voolugeneraatorite  ning signalisatsiooniseadmete osad) 19%
• Muud tööstuskaubad (padjad, tekid, mööbel) 17%
• Mineraalsed tooted ( kütteõli, turvas) 14%
• Väärismetallid 5%

Tähtsamad impordiartiklid Suurbritanniast 2012.a. :

• Masinad ja seadmed 57%
• Toidukaubad, joogid, tubakas 16%
• Transpordivahendid 7%
• Mineraalsed tooted 4%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Välisinvesteerijana ei ole Suurbritannia huvi Eesti vastu olnud suur – 2% otsestest välisinvesteeringutest - kogusummas 273 miljonit EURi, mis andis talle möödunud aastal   riikide järjestuses 12. koha. Investeeritud on põhiliselt (kahanevas järjekorras) peakontorite tegevusse; kinnisvarasse; finantsvahendusse; hulgi- ja jaekaubandusse ning töötlevasse tööstusesse. Veel on investeeritud põllumajandusse, info- ja sidesse, veondusse ja laondusse ning ehitusse ja veevarustusse. Eesti otseinvesteeringud Suurbritanniasse olid samal ajal  4,4 miljonit EURi, moodustades vaid 0,1% Eesti koguinvesteeringutest välisriikidesse. Investeerinud on hulgi- ja jaekaubanduse, veonduse ja laonduse, finantsvahenduse, kinnisvara ning kutse- ja teadusalase tegevusega tegelevad ettevõtted.

Äriregistri andmetel oli 1.01.2013 seisuga Eestis registreeritud 456 Suurbritannia osalusega äriühingut, millest 277 on 100%lise ÜK kapitaliga. See on 4% kõikidest Eestis registreeritud välisosalusega ettevõtete arvust.  (7. koht). Tegelikult tegutsevaid ettevõtteid oli 2012. aastal Äriregistrile esitatud majandusaruannete järgi 225. Suurematest võib  välja tuua, GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Eesti Aviokütuse Teenuste AS, Diapol Granite OÜ, Transportir Forwarding OÜ , OÜ History & Heraldry Europe ning Baltic Fibres OÜ.

TURISM

Tallinna ja Eesti tuntus turismisihtkohana on Suurbritannias aasta-aastalt kasvanud. Suurbritannia on Eesti turismiarengukavas liigitatud kui suure potentsiaaliga turg. Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004 andis olulise tõuke vastastikuseks läbikäimiseks  – Eestis majutati sel aastal  30% ja järgneval, 2005 aastal, tervelt 60% rohkem (62,3 tuhat) briti turiste kui eelnevatel aastatel. Kui tõusuperioodile järgnenud aastatel Eestit külastavate brittide arv kahanes, siis aasta 2011, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinnaks, tõi kaasa jällegi tõusutrendi– küündides majutatavate arvuga 70. tuhandeni. 2012. aastal  majutati Eestis pea 55 tuhat briti turisti. Samuti on Tallinn saanud väga populaarseks sihtkohaks Läänemere kruiisisadamate hulgas. Eestit külastas 2012.aastal üle 75000 Suurbritanniast pärit kruiisituristi. Tulevikuvaatavalt on näha Eesti potentsiaali loodusturismimaana. Briti ajakirjanduses on ilmunud mitmeid Eestit kui põnevat turismisihtkohta  tutvustavaid artikleid .

Eestlaste huvi Suurbritannia vastu on samuti aasta-aastalt suurenenud. Erakordne oli 2004. aasta, mil reisifirmade vahendusel külastas Ühendkuningriiki üle 16 tuhande eestlase. Järgnenud aastatel oli ette näidata mõnevõrra kahanevaid numbreid, samas külastavad nüüd paljud eestlased Londonit ja teisi paiku Suurbritannias omal käel. Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel oli 2011. aastal Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Suurbritannias 66,7 tuhat ja 2012. aasta 9 kuuga 55,1 tuhat.

Eesti saatkond koostöös EASi turismiesindajaga Londonis valmistas ette Eesti esmakordset osalemise Põhjala turismimessil Scandinavian Show. 

Otselende teostavaid lennufirmasid on kaks: Easyjet ja Ryanair.

Kultuurisuhted

SISSEJUHATUS

Eesti nähtavus maailma kultuuripildis on andekate loojate töö resultaat.  Arvo Pärdi, Järvide dünastia, Age Oksa ja Toomas Eduri ning Priit Pärna looming on nähtav fenomen maailma kunstimetropolides, neid tutvustavad professionaalsed agentuurid, valitud võrgustikud, prominentsed ja jõulised institutsioonid. Lisaks neile on Eesti aga kümneid heal ja väga heal tasemel loojaid, kelle looming pole jõudnud professionaalsesse leviringi. Selle võimaluse tagamaid toestavad kunsti ameti- ja erialased suhted.

1996. a. juulis kirjutasid Eesti ja Suurbritannia alla valitsustevahelisele koostöökokkuleppele hariduse, teaduse ja kultuuri vallas. Viimase poole tosina aastaga on jõutud süsteemse ja läbimõeldud kultuuri tutvustamiseni Suurbritannias. Nimetamisväärsed suursündmused on olnud: Eesti kultuurifestival Oxfordis ja Eesti Kultuuripäevad Šotimaal (2005), Arvo Pärdi Passio ettekanne Westminster Abbey’s (2006), Vabariigi 90-nda aastapäeva tähistamine ning muusikalise kingituse üleandmine Londonis (2008). Eesti saatkonnal on olnud rõõm olla Walestonia festivali asutajaks (2008) ja teise Walestonia festivali kaaskorraldajaks 2010 sügisel; Esimene Eesti Fest leidis aset  2011. a. veebruaris Londonis, haarates nii Eesti kultuuri kui ka infotehnoloogia valdkonda, Eesti animafilm on olnud viimasel viiel aastal Londoni Rahvusvahelise Animafestivali fookuses. Esimest korda on eesti arhitektid jõudnud oma näituste ja installatsioonidega Thamesi kaldale, eesti kirjanduse tõlkenimetusi loetakse kümnetega, heliloomingu tellimusi Suurbritanniast on saanud meie noored heliloojad. Eesti kultuurisündmused on olnud ajendiks mitmetele poliitikute kohtumistele. Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kultuuriüritusi Walestonia festivalil väisasid EV president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves. Vastavalt Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu otsusele rajati 2006. aastal Eesti riigi toel eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow ülikooli. Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (SSEES) on võimalik õppida valikainena eesti keelt. Aastal 2005 loodi kultuuriministeeriumi finantseerimisel kultuurinõuniku ametikoht Londoni Eesti saatkonnas. Suuremate koostööprojektide ettevalmistamine on loonud usaldusliku sideme paljude Eesti ja Ühendkuningriigi kultuuriinstitutsioonide vahel.

Eesti on Ühendkuningriigis nähtav ka tänu Eesti Gildile, Eesti Seltsile ja Eesti Koolile Londonis, ning Briti-Eesti Assotsiatsioonile.

Allpool on valdkonniti ära toodud suhteliselt põhjalik nimekiri Eesti ja Briti  kultuurisuhetest. Peatükis „Muu“ puudutatakse põgusalt ka kultuuri liikumist Briti-Eesti suunal

AHITEKTUUR

2010. a. osalesid eesti arhitektid esmakordselt Londoni arhitektuurifestivalil. New London Architecture Building Centre’is eksponeeriti ülevaatenäitust „Boom.Room“, osalemas arhitektuuribürood Rakett, Salto ja Eesti Arhitektuurikeskus. Thames’i kaldale Southwarki katedraali taustal püstitatud Vilen Künnapu installatsiooni “The River Bell” nägid ligi kolme kuu jooksul iga päev tuhanded möödujad. Mõlema väljapanekuga kaasnesid kohtumised ja intervjuud autoritega. Vilen Künnapu installatsioon Thamesi kaldal osutus festivali üheks tähelepanuväärsemaks projektiks ning üheks olulisemaks Eesti kunsti esitluseks Londonis.

Saatkond sai kaasa aidata ka Reet Ausi näitusele Scott Brownrigg galeiis, mis oli osa 4 linna -   London, Tallinn, Ateena ja Milaano – keskonnasäästlikku linnaplaneerimist kajastavast seeriast. Lisaks näitusele kuulus sarja formaati ka paneeldiskussioon, kus osales ka Ülar Mark, kes täiendas diskussiooni Tallinn linnaplaneerimise tulevikku vaadates.

FILM

Eesti animafilmide edule ÜK-s (Eesti on olnud viimase viie aasta jooksul üks Londoni Rahvusvahelisel Animafestivalil LIAF fookusi), on viimastel aastael sekundeerinud ka mängu ja dokfilmid.

2010. a. oli Eesti filmide tutvustamise üheks peaürituseks Londonis festival “Land in Focus”,  “Estonia in Focus”. Kavas Veiko Õunpuu filmiõhtu – „Tühirand“ ja “ Sügisball“, lisaks kümmekond lühi- ja animafilmi.  Festival tegi põhjaliku Eestit ja Eesti filmi sajandat aastapäeva tutvustava sissejuhatuse. Rain Tolki kommentaarid lisasid jumet ekraanilt nähtule. Koostöös London School of Economics’iga korraldasime Eesti filmifestivali LSE-s (2010), festivali pealkirjaks “Disko ja tuumasõda”, kuna samanimelist Kiur Aarma filmi näidati ülimenukalt Sheffiendi ja Leedsi dokumentaalfilmide festivalidel, East Endi festivalil Londonis ja New Europe festivalil Edinburghis, mis on Eesti filmi kõigi aegade linastusrekord ÜK-s, on hea meel olnud kõiki neid linastusi saatkonna poolt toetada. Filmi menu viis platvormi Counterpoint korraldatud linastuseni ning sellel järgneva diskussioonini Londoni Curzon Sohos, linastusele järgnevas elavas paneelis Jaak Kilmi, Ivo Gormley ja Jonny Mundey. LSE festivali kolm päeva kestnud tihedat programmi kommenteerisid Kuir Aarma, Liisa Smith,  Regina Palandi, Allan Sikk, Kersti Uibo ja Neal Taylor. Mängufilmidest kavas „Detsembrikuumus“ ka „Meeletu“, dokkidest Aarma „Disko ja tuumasõda“ ning „Uibo „Kitsas värav“ ning Margus Paju lühifilmid.

Animafestivalide programmides on olnud alati Priit ja Olga Pärna uuem looming, Mari-Liis Bassovskaja, Jelena Girlini, Rao Heidmetsa, Urmas Jõemehe, Ülo Pikkovi ja Riho Undi tööd, oma filme käinud tutvustamas Kaspar Jancis, Mait Laas, Priit Pärn ja Priit Tender. Priit Pärn on läbi viinud filmikoolitusi Londonis ja Newportis Walesis.

Mängufilmidest on aastatel 2008 ja 2009 kõige enam tähelepanu pälvinud Ilmar Raagi „Klass“, Veiko Õunpuu „Sügisball“ ja René Vilbre „Ma olin siin“, mida on näidatud mitmetel festivalidel, s.h. Edinburghis, Glasgow’s ja Londonis. Glasgow Ülikooli Filmimajas on linastunud ka „Müümise kunst“ ja „Sigade revolutsioon“ (2008), filme kommenteerimas Jaak Kilmi ja Tristan Priimägi. Dokumentaalfilmide festivalidel Londonis on näidatud Ivar Heinmaa “Afganistani arme”(2007) ning Kersti Uibo „Vaikelu naisega“ (2008), mida autor ise tutvustas ja kommenteeris. Jim Tusty dokumentaalfilmi „The Singing Revolution“ näidati Eesti Päeval Swaledale’i festivalil 2006. aastal. Eesti filmipäevad Bradfordis tõid filme kommenteerima Jaak Lõhmuse, kavas rida dokumentaalfilme – „Kes meil metsas elavad“, „Söerikastaja“, „Minu Eestimaa, „Naeratavad naised“, joonisfilmid „Lotte“ ja „Leiutajateküla Lotte“ ning „Nimed Marmortahvlil“.

Varasemast nimetagem, et ÜK-s on linastatud „Ristumine peateega“ (2002), „Head Käed“ (2003) ning "Nimed marmortahvlil" (2004). 2009. a. oli René Vilbre oma filmi “Ma olin siin” kommenteerimas ja küsimustele vastamas Londoni East End filmifestivalil. “Ma olin siin” linastus New Europe filmifestivalil Edinburghi Filmhouse’is ja Londonis Barbicanis (2009). Nii New Europe’i kui ka East Endi festivalide direktorid väisasid läinud aasta novembris PÖFFi, mis annab lootust jätkuvaks koostööks.

2009  Eesti, Läti ja Leedu dokfilmide näitus “Baltic Way” Euroopa Komisjoni UK esinduse “12 Star” galeriis. Eestit esindas Peeter Simmi  “Balti tee”.

Kolm Eesti filmi olid kavas ka Psühhoanalüütiliste filmide festivalil Londonis, BAFTA’s (2009). Festivali korraldajaks oli Psühhoanalüüsi Instituut. Näidati Keeduse “Somnambuuli”, Mati Küti “Une Insituuti” ja Girilin-Bassovskaja “Kleiti”. Karlo Funk osales paneeldiskussioonil.

Rao Heidmets oli oma filmi “Elulood” kommenteerimas Ciné Lumière’s Londonis (2009). Tegu dokfilmi festivaliga, mida korraldame teist aastat EUNIC Londoni egiidi all.

Eestlastest publikule olid orienteeritud Eesti Filmipäevad Bradfordis, kommenteerimas Jaak Lõhmus.

KIRJANDUS

Kui varem on Briti kirjastustelt ilmunud vaid Jaan Krossi Keisri Hull (1992), Professor Martensi ärasõit (1994), Vandenõu (1995) ja Paigallend (2003), kõik kirjastuselt Harvill Press ning Tõnu Õnnepalu Piiririik (2000, Northwestern University Press), siis aastaks 2011 anti välja teosed kümmekonnalt autorilt: Kristiina Ehin, Doris Kareva, Imbi Paju, Ly Seppel, A.-H. Tammsaare, Mati Unt, Livia Viitol, kirjastajateks Norvik Press, Oleander Press, Lapwing Publications, Coiscéim jt. 2005. a. ilmusid Andres Ehini Luuletused (Southword Editions) ning 2007. a. Viivi Luige romaan ”Ajaloo ilu“ ning 2009. a. Tammsaare Põrgupõhja uus vanapagan“ (Norvik Press), 2009. a. anti Kristiina Ehina luulekogu „Drymiau Tawelwch” välja kõmri keeles (Barddas Publications), Belfastis Iirimaal andis välja sama kogu välja eesti, inglise ja iiri keeles; raamatu pealkiri “Põletades Pimedust/Burning the Darkness/ An Dorchadas Á Dhó” (Coiscéim ), 2010. a. andis kirjastus Arc Publications andis välja koguni kaks Eesti luuleraamatut: Kristiina Ehini “The Scent of Your Shadow” ja Doris Kareva “A Shape of Time”. Nimekatel Cheltenhami ja Ledbury festivalidel  on esinenud viimastel aastatel Kristiina Ehin, Doris Kareva, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv.

2007. a. anti Londonis Ilmar Lehtperele üle Corneliu M Popescu Euroopa luuletõlke auhind Kristiina Ehina luulekogu „The Drums of Silence” (Oleander Press) tõlkimise eest.

Mitmendat aastat on Eesti kirjastajad Londoni raamatumessil, kus on sõlmunud mitmed rahvusvahelised koostööprojektid. Käima on läinud ka saatkonna initsiatiivil tekkinud iPhone’i Eesti lasteraamatute projekt. Alates 2009. a. on tihedad sidemed Glamorgani ülikooli kreatiivse loomingu professori, T. S. Elioti preemia laureaadi, Eesti soost luuletaja Philip Grossiga, mis on viinud toredate koostööprojektideni Tallinna Ülikooli ja Eesti muusikutega.

2010. a. käis Londonis Eesti Koolis lugemisaasta raames Leelo Tungal, kelle lasteetendus "Karu koolivaheaeg"  lavastati Londoni Eesti Majas. Eesti keele ja kultuuri õppejõud Glasgow ülikooli juures Lea Kreinin on koostamas Eesti raamatukogu, oma raamatukogu on loomas ka Eesti Selts Londonis.

MUUSIKA

Eesti kultuuri Suurbritannias on tihti esindanud muusika. Arvo Pärt on olnud viimastel aastatel mitme festivali peakülaline, tema 75-ndat sünnpäeva tähistati BBC Promsil ja South Bank Centre’is, viimases ka teaduskonverentsiga, Pärt oli Vale of Glamorgan festivali peakülaline (2010)ja 2011.a. Canterbury festivali „Sounds New“ peakülaline.

Pärast pikka vaheaega on meedia tähelepanu keskpunktis Londoni orkestreid juhatades Neeme ning nüüd ka Paavo ja Kristjan Järvi. 2009. aasta kevadel tegi debüüdi Londonis Anu Tali, Olari Elts on 2007. aastast Šoti Kammerorkestri esimene külalisdirigent. 2010.a. juhatas Tõnu Kaljuste Walesi Rahvussümfooniaorkestrit Vale of Glamorgan festivalil.  Eduka Briti debüüdi on teinud Vox Clamantis, tähelepanuväärsemad esinemised: The Sage’is Gateshead’is (2005), ringreis koos Dhafer Youssefiga (2007), esinemine Kuningliku Ooperi Linbury saalis (2008) ning St Pauli katedraalis ja Banqueting Hall’is koos Weekend Guitar Trioga (2008) ja Vale of Glamorgan festivalil (2008). Tähelepanu keskmes on olnud Veljo Tormis: autorikontsert Londonis, aukülalise roll Swaledale’i muusikafestivalil ja Yorgis, plaadistused (Holst Singers ja Hyperion), loeng Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias; Toccata Press on välja andnud Tormise meeskooriteoste ja Ester Mägi orkestriteoste CD-d. Urmas Sisaskilt on Briti esiettekanneteks tellitud kaks teost, millest viimane – Veni Creator Spiritus - oli Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seotud muusikaline kingitus Ühendkuningriigile. Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi teoste ettekannetele on lisandunud 2010/2011.a. Heino Elleri, Artur Lemba, Artur Kapi, Eduard Oja, Peeter Süda, Jaan Räätsa, Ülo Kriguli, Peeter Vähi, Urmas Sisaski, Toivo Tulevi, Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Galina Grigorjeva, Tõnis Kaumanni, Malle Maltise, Tatjana Kozlova ja Timo Steineri teoste Briti esiettekanded. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kahel korral olnud BBC Proms’i külaline (2005, 2008) ning esmakordselt kutsutud Edinburghi festivalile (2008). Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi koos BBC Walesi Rahvussümfooniaorkestriga Walestonia festivalil kandis üle BBC Radio 3. Ülieduka esinemise tegi Londoni 2010.a. LIFEMi festivalil Hortus Musicus, kes kutsuti tagasi LIFEMi festivalile 2011. aastal. Vale of Glamorgan festivalil esines uue muusika ansambel Resonabilis (2010), ansambel U: oli „Sounds New“ festivali külaline (2011). Klaveriorkester oli Kings Place’is Eesti Festi üks peaesinejaid 2011.a. Svjata Vatra oli kutsutud LIFEMi festivalile Londonis (2010). 2009 tegi oma Londoni debüüdi  Free Tallinn Trio Londoni ühes nimekamas jazziklubis, Vortex, esimese Eesti bändina osales London Jazzi festivalil UMA, kelle salvestus ilmus “European Jazz Trail’i” uuel CD-l.  Londonis esines saksofonikvartett „SaxEst (2010).

Mitmendat aastat järjest teeb Ühendkuningriigi ringreisi pärimusmuusika ansambel Ro:toro, kes on esinenud ka koos Eesti-Walesi pärimusmuusika duoga Sild. Suurõ Pilvõ tegi Eesti Festil nii workshopi kui andis ka kontserdi. Weekend Guitar Trio andis samal festivalil kontserdi koos Norra muusiku Jan Bangi ja briti staari Toyah Wilcoxiga (2011). Eesti koorimuusikat on Briti saartele toonud Eesti Raadio Laulustuudio, Eesti Televisiooni Tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Orthodox Singers ja Heinavanker. Kontserdireisidel on käinud Heiki Mätliku trio, Anto Pett ja Anne-Liis Poll, Uus Tallinna Trio. Silmapaistev on noore mezzo-soprani Monika-Evelin Liivi edu olulistes rollides Kuningliku Ooperi laval Covent Gardenis, valituna Jette Parkeri noorte lauljate programmi, alates 2009. aastast osaleb Jette Parkeri programmis Kai Rüütel.  Juhan Tralla esines väärikalt Singers of the World konkursil Cardiffis. Southbank Sinfonia ees tegi oma dirigendidebüüdi Londonis Mikk Murdvee (2008).

Londonis on esinenud Kärt Johanson ja Tõnis Mägi, duo Raivo Tafenau ja Meelis Vind andsid kontserte nii Londonis kui ringreisil Kentis. Jazzkvartett koosseisus Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Tanel Ruben ja Taavo Remmel esinesid mitme kontserdiga Walestonia festivalil, pianist Kristjan Randalu on mitmel korral mänginud rahvusvahelistes kooslustes nimekaimas jazziklubis Ronnie Scott’is. 2008. a. parima Euroopa bluusiplaadi väljaandjaks tunnistatud Bullfrog Brown tegi 2009. a. Ühendkuningriigis kaks ringreisi, Londonis andis kontserdi indiemuusika ansambel Pia Fraus. 2009 ja 2010 oli Inglismaa ringresil heavy metal bänd Metsatöll. Oma plaadiesitluse ringreisi – kontserdid koos Jason Donovaniga -tegi 2008. a. Hannah. Londonis on esinenud ka poplauljatar Kerli kelle muusikavideod on kõlanud ka MTV-s. Regulaarselt on muusikaelus osalenud Londoni muusikakõrgkoolides õppivad Silver Ainomäe, Anna-Liisa Bezrodnõi, Sten Lassmann ja Mihkel Poll.

BBC Radio 3 ja BBC World on salvestanud mitemid intervjuusid ja kontserte eesti muusikutega, Eesti Festi kuraatoriks oli BBC Radio 3 ankur Fiona Talkington.

TEATER, TANTS

Eesti balletti tuntakse Suurbritannias tänu Toomas Edurile ja Age Oksale (lavanimega Thomas Edur ja Agnes Oaks), kes Inglise Rahvusballeti esipaarina on vaieldamatult suurimat tähelepanu võitnud Eesti kunstnikud, esinedes ka Wembley staadionil printsess Diana mälestuskontserdil (2007), mida edastasid 140 riigi telekanalid. 2009.a. oli Londoni peamises tantsuteatris, Sadler’s Wells’is Age Oksa ja Toomas Eduri galaõhtu, tähistamaks nende ligi 20-aastast karjääri Inglise Rahvusballetis. 2010. aastal siirdusid nad tagasi Rahvusooperisse „Estonia“. Briti kuninganna Elizabeth II andis Age Oksale ja Toomas Edurile CBE klassi ordeni Suurbritannia ja Eesti kultuurisuhete arendamise ning tantsukunsti teenimise eest (2010). 

2008.a. tegi esimese Suurbritannia reisi Rahvusooper Estonia, etendades Oksana Titova kaasaegset originaalballetti „Hamlet“ Taliesin Centre’is Walesis Walestonia festivali raames. Oksana Titova, Taavet Jansen ja Päär Pärenson esinesid edukalt ka Londoni peamises tantsuteatris The Place etendusega „The Last Hairy“ (2006). Samas teatris andsid etenduse ka Anne Juren (Prantsusmaa-Austria) ja Krõõt Juurak kaasaegse tantsu etendusega “Look Look” (2007). VAT Teatri „Kalevipoja“ etendused toimusid Londoni nimekas uue kunsti keskuses ICA-s (2007). Väga edukas oli Jaan Tätte „Ristumine peateega“, mida näidati Londonis isegi kahel laval, teatris Blue Elephant ja Arcola teatris, lavastajaks Liisa Smith (2006). Tema lavastatud  „Palju õnne argipäevaks“etendus  Lion and Unicorn teatris Londonis (2010).  Urmas Vadi etenduse “The Real Elvis” lavastatud lugemised toimusid Unicorn Theatre’s Londonis (2007). Ilmar Taska oli kutsutud The Courtyard teatrisse Londonis, kus ta lavastas „The Power of Lowe“(2010).

 Triin Reemann ja Silver Elvest olid etendusega “Good Knews” Purcell Room’is South Bank Centre’is DancEUnion’i festivalil (2008). Samal festivalil esinesid 2011. a. Alexis Steeves ja Rain Saukas.
Eesti balletitantsija Tiit Helimets on Birminghami Kuninglikus Balletiteatris esitantsija. Alates 2003. aastast võib aga näha eesti baleriini Eve Mutso't Šotimaa lavadel. Mitmendat aastat õpivad Sokratese programmi vahetusüliõpilastena Londonis Rose Bruford College’is Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored näitlejad, lavastajad ja dramaturgid.

KUNST

Eesti kunsti on Suurbritannias tutvustanud mitmete kunstnike näitused. Rahvusvaheliselt tuntud nimedele nagu Kadri Mälk, Marko Mäetamm, Mark Raidpere ja Jaan Toomik, on lisandunud terve rida graafikute, videokunstnike, tekstiili-, moe- ja tarbekunstnike esmaesitlusi: Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Liisu Arro, Inga Heamägi, Minna Hint, Monika Järg, Kai Kaljo, Raul Keller, Mare Kelpman, Andrei Kormašov, Eeva Käsper, Neeme Külm, Krista Leesi, Kristiina Norman, Katrin Pere, Kaie Pungas, Mari Sobolev, Kristjan Steinberg, Maksim Šurin, Aune Taamal, Aili Vahtrapuu, Veronika Valk, Tanel Veenre, Urmas Viik, Kadri Viires, Jaak Visnap. Fotonäitustega on esinenud Annika Haas, Age Peterson, Birgit Püve, Krista Mölder. Eesti kunstist on käinud kõnelemas Hanno Soans, Andres Kurg, Juta Kivimäe. Jüri Kase autorinäitus leidis aset Oxfordis, Vilen Künnapu ja August Künnapu esinesid ühisnäitusega Walestonia festivalil, sama festival jätkas skulptor Tiiu Kirsipuu algatatud kunstnike residentuurprogrammi.

2007. a. müüdi Londonis Christie’s oksjonil ka esimene eesti taies, Alice Kase“Käe fragment”. 2010. a. osales Maarit Murka Sovereign Art Foundation’i näitusel tööga “Who the Fu...k Celebrates on 14th June?”. Murka oli kutsutud näitusest osa võtma Soome kuraatori ettepanekul. Tegu Euroopa auhinnaga, kuhu valiti 30 tööd. KUMU ja Kingstoni muuseum ning Dorich House teevad koostööd Eestiga seotud rahvusvahelise haardega skulptori Dora Gordine’i loomingu uurimisel.  24 eesti graafiku tööd olid eksponeeritud Bristoli konverentsi IMPACT 6 raames näitusel “Manu propria”. Kogu ettevõtmine oli jätk 2007. aastal Tallinnas tomunud IMPACT 5-le. Esmakordselt olid Eesti kunstnikud esindatud Londoni disainifestivalil 2010. a. näitusega “ÖÖ – Was it a Dream?” Sohos, kuraatoriks Merilyn Keskküla, kes liitis Eesti disainerite ühtsesse näituseruumi ja kontseptsiooni Põhjamaade disainerite töödega. 2009.a. oli Reet Aus oma rõivakollektsiooniga London Fashion Week’il esteetika sektsioonis, kus kokku oli võimalus end näidata 28  moedisaineril üle maailma.  2011. a. tegi Kristian Steinberg debüüdi, catwalk show meestemoe kollektsiooniga „Scars“ London Fashion Weekil.

MUU

1998. a. oktoobris toimus Tallinnas esimene suurem Briti kultuuri tutvustav ürituste sari nimetusega Briti Nädal. 1999. a. novembris toimus sama üritus pealkirja all "Briti moe ja disaini päevad".

Septembris 2003 toimus Tartus Walesi päev. Walesi esimene minister Rhodri Morgan pidas koos kirjanik Jaan Kaplinskiga avaliku mõttevahetuse teemal "Wales ja Eesti: jääda Euroopas iseendaks". Debati moderaatoriks oli ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo. Lisaks toimus Tartus ka Walesi kultuuri tutvustavate ürituste sari.

Hea näide koostööst Briti ja Eesti teadlaste vahel on septembris 2003. a. toimunud Geenifoorum, mille sarjas varem on toimunud juba kolm rahvusvahelist konverentsi.

Mitme Briti ja Tartu Ülikooliga koostöös korraldatakse regulaarselt teadusuuringute konverentse. Tervitades Eesti ühinemist Euroopa Liiduga korraldas Briti Nõukogu ja Briti saatkond Eestis märtsist juulini 2004 erinevaid üritusi nimetuse all "Ideede risttee". Nende ürituste alla kuulusid BBC Šoti Sümfooniaorkestri kontserdid erinevates Eesti linnades, klubi weekend, noorte väravavahtide päev jne.

Juulis 2004 toimus Tallinnas Šoti nädal, mis hõlmas kirjut programmi erinevatest äri- (äriseminaril osales üle 53 Šoti ärimeest ja välja oli pandud üle 60 stendi) ja kultuuriüritustest (kohal olid m.h. Perth Youth Orchestra, Dumbarton ja District Pipe Band, North Sea Gas). 1.-9. novembril 2005 toimusid Šotimaal Eesti kultuuri- ja äripäevad. Toimus kolm äriseminari pea 40-ne Eesti ärimehe osavõtul, välisministri ning kultuuriministri visiit.

Suurbritannia kunsti on Eestis tutvustanud mitmed näitused. Oktoobris 2003 avati Eesti Kunstimuuseumi näitustesaalis Rotermanni soolalaos Briti pop-kunsti ajalooline ülevaatenäitus "AS IS WHEN", graafika aastatest 1961-1972. Aprillis 2004 avati Rotermanni soolalaos Inglise pop-kunsti klassiku Bridget Riley graafika näitus aastatest 1962-2003.
Briti Nõukogu Baltimaades tegutsemise 10. aastapäevaks avati aprillis 2003 Tallinna Kunstihoones näitus nimega "POSH".

17.10.2006 avati Tallinnas kaks näitust tähistamaks Briti kuninganna Elizabeth II visiiti Eestisse. Draakoni galeriis avati Eesti Londoni saatkonna poolt korraldatud Eesti kunstniku Jüri Arraku ja Briti kunstniku P.J. Crook'i ühisnäitus; KUMU-s Briti saatkonna ja Briti Nõukogu korraldatud fotonäitus Loodusfoto 2005, koostatuna Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja poolt maailma suurima ja mainekama loodusfoto konkursi töödest. 2010. a. eksponeeris KUMU tähelepanuväärset John Constable’i tööde näitust Victoria ja Alberti muuseumi kogudest. Victoria ja Alberti muuseumiga on alustanud koostööd ka Ajaloomuuseum.

Kõige tihedamad on olnud Briti muusikute esinemised Eestis, neist tähelepanuväärsemad: BBC Šoti Sümfooniaorkestri kontserdid Tallinnas, Tartus ja Pärnus (2004), London Sinfonietta (2005), Londoni Sümfooniaorkester (2009), helilooja Marc-Anthony Turnage’i oli festivali NYYD peakülaliseks (2007).

Tallinnas on viimastel aastatel esinenud mitmed briti rock- ja popansamblid, nagu Blur, Big Country, Prodigy ja Rolling Stones jpt.

2010.a. tulid Age Oks ja Toomas Edur tagasi Eestisse, olles peaaegu 20 aastat olnud Inglise Rahvusballeti esipaar. Briti kuninganna Elizabeth II andis Age Oksale ja Toomas Edurile CBE klassi ordeni Suurbritannia ja Eesti kultuurisuhete arendamise ning tantsukunsti teenimise eest (2010).

Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (School for Slavonic and Eastern European Studies - SSEES) on võimalik õppida valikainena eesti keelt.

Nii Suurbritannia kui Eesti on püüelnud mõlema riigi jaoks oluliste ajaloosündmuste jäädvustamise ja parema tundmaõppimise poole. Laidoneri Muuseum on kogunud andmeid Briti mereväe operatsioonide kohta Soome lahel pärast I Maailmasõja lõppu, tõkestamaks bolševike edasitungi. 1936. a. ostis  Eesti vabriik Inglismaalt kaks identset allveelaeva – Lembiti ja Kalevi. Lembit leiab oma kuha Meremuuseumi eksponaadina, 2011.a. leiti Inglismaa arhiivist allvelaeva ehitusjoonised, mille põhjal saab laeva sisemus originaalse näo.

Naissaarel ja Vaindloo saarel on tähistatud Briti sõjaväelaste hauad. 28. mail 1998. a. avas prints Andrew, Yorki hertsog Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918-1920. 2003. a. suvel avati Tallinna Püha Vaimu kirikus mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918-1920, toetades Eestit Vabadussõjas. Samaväärne mälestustahvel avati ka Suurbritannias 16. detsembril 2005 Portsmouthi katedraalis prints Andrew ja Eesti Kaitseväe juhataja admiral Kõutsi poolt.

2008. aastal tõi rate.ee looja Andrei Korobeinik Eestisse võidu esimeselt rahvusvaheliselt noorte multimeedias tegutsevate ettevõtjate konkursilt. Rahvusvaheline eliitkool Atlantic Kolledž andis Walestonia festivali raames ühele Eesti tudengile stipendiumi õppimiseks kolledžis aastatel 2009-2011.

Saatkonna toel ja kaasabil asutati ja alustas 2009. aastal tööd Eesti Kool Londonis, mis pakub lastele eesti keele ja kultuuri täiendõpet. Eesti lastelaager Inglismaal tähistas 2009. aastal oma 60. juubelit.

Eesti rahvuskoondise esiväravavaht Mart Poom on mänginud Inglise jalgpalliklubides FC Portsmouth, FC Derby County, FC Sunderland ja alates 2005-2007 kaitses ta Londoni Arsenali väravat. Märtsis 2009 valiti Mart Poom Derby 125 aastase ajaloo paremuselt teiseks väravavahiks.