Inimõiguste kohtu suurkoda tegi uue paindlikuma otsuse vangide valimisõiguse keelu küsimuses, kuid ei muutnud SB vastu tehtud otsustes võetud seisukohta

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 22.05.2012 otsuse kohtuasjas Scoppola vs. Itaalia(3) (kaebus nr 126/05), leides, et inimõiguste konventsiooni 1. protokolli artiklit 3 (õigus vabadele valimistele) ei ole rikutud, kuigi vangist kaebajal ei olnud valimisõigust.

Kaebaja oli Itaalias süüdi mõistetud mõrva, mõrvakatse, pereliikmete väärkohtlemise ja relva ebaseadusliku omamise eest ning talle oli mõistetud eluaegne vangistus. Itaalia kriminaalkoodeksi kohaselt hõlmab eluaegne  vangistus eluaegset keeldu töötada avalikus teenistuses, viimane piirang omakorda tähendab ka alatist valimisõigusest ilmajäämist. Itaalia kohtud leidsid, et selline valimisõiguse piirang on seaduslik ning märkisid, et alaline valimisõiguse äravõtmine kaasneb üksnes teatud pikkusega vangistusega.

EIK 7-liikmeline koda tegi asjas otsuse 18.01.2011  ja asus seisukohale, et konventsiooni 1. protokolli artiklit 3 oli rikutud (vt uudis http://www.vm.ee/?q=node/10613 ). EIK kordas oma mitmetes kohtuotsustes korduvalt väljendatud seisukohta, et absoluutne valimiskeeld vangistuse ajal on konventsiooniga vastuolus (vt Hirst vs. Ühendkuningriik (2); Frodl vs. Austria, kus on leitud samalaadsed rikkumised). EIK kordas, et valimisõiguse piirangu peab otsustama kohus ja see peab olema põhjendatud, st sõltuma kuriteost, mille eest isikule vangistus on mõistetud.

Juunis 2011 rahuldas suurkoja 5-liikmeline paneel Itaalia valitsuse taotluse anda asi edasi arutamiseks 17-liikmelisele suurkojale. Suurkoja istung toimus 02.11.2011; kolmanda isikuna astus menetlusse Suurbritannia, kelle suhtes on EIK teinud mitmeid vangide valimisõigust puudutavaid negatiivseid lahendeid (vt allpool).

22.05.2012 avalikustas EIK suurkoda Scoppola(3) otsuse, milles asus kojast erinevale seisukohale ning leidis 16 häälega 1 vastu (eriarvamusele jäi Islandi kohtunik), et kuna Itaalias ei kaasnenud valimisõigusest ilmajäämine automaatselt ja mehhaaniliselt koos süüdimõistmisega, siis erineb see asi Hirst vs. Suurbritannia ja Frodl vs. Austria (vt all) kohtuasjadest. EIK rõhutas, et Itaalia seadusandluses oli valimisõigusest ilmajäämine seotud konkreetse asja asjaoludega, eelkõige mõistetud vangistuse kestusega; lisaks oli kinnipeetaval hea käitumise korral võimalik teatud aja möödudes taastada valimisõigus. Oluline on ka see, et EIK viitas Scoppola(3) lahendis riikide kaalutlusõigusele valida, kas valimisõiguse äravõtmine on igakordne kohtuniku otsus või on konkreetsed alused ette nähtud karistusõiguses.

Varasem kohtupraktika vangide valimisõiguse keelu kohta ning Scoppola (3) otsuse mõju Suurbritannia suhtes tehtud analoogse otsuse suhtes:

23.11.2010 leidis EIK koda asjas Greens ja M.T vs. Suurbritannia (kaebused nr 60041/08 ja 60054/08) tehtud otsuses, et vangide valimisõiguse absoluutne keeld on vastuolus inimõiguste konventsiooni 1. protokolli artikliga 3 (sama seisukohta on EIK varem väljendanud otsustes Hirst vs. Suurbritannia (2) ning Frodl vs. Austria). 11.04.2011 otsustas EIK suurkoja viieliikmeline paneel mitte arutada suurkoja menetluses Greens ja M.T asja uuesti, seega jõustus 23.11.2010 otsus 11.04.2011 ning Suurbritannial oli sellest päevast kuus kuud aega, et esitada seadusettepanekud vangide valimisõiguse reguleerimiseks (http://www.vm.ee/?q=node/11408 ). Siiski lükkus Greens ja M.T otsuse täitmise algus edasi kohtuasja Scoppola vs. Itaalia(3) (kaebus nr 126/05) suurkoja menetlusse võtmise tõttu.Samaaegselt Scoppola(3) otsuse tegemisega märkiski EIK, et Green ja M.T otsuse täitmise kuuekuuline tähtaeg algab 22.05.2012, kuna Scoppola(3) otsus ei muuda kuidagi Green ja M.T otsuses leitud rikkumist. Suurbritannia peab oma seadusandluse, kus praegu eksisteerib vangide absoluutne valimisõiguse keeld, viima kooskõlla EIK otsustega.

Eestis kehtiva Riigikogu valimise seaduse § 4 lõike 3 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lõige 4 ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 lõike 3 punkt 2 sätestavad süüdimõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele samasugused piirangud. Viidatud piirangud Eesti seadustes on absoluutsed ega sõltu ei vangistuse pikkusest, toime pandud kuriteo olemusest, raskusastmest ega isikuga seotud asjaoludest.