Eesti ja Norra

Kahepoolsed suhted

Norra Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure 5. veebruaril 1921. Norra ei tunnistanud Balti riikide annekteerimise õiguspärasust kunagi, pärast Teist maailmasõda jätkasid tegevust mõned Norras asunud Eesti aukonsulaadid. Kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 27. augustil 1991. Sama aasta sügisel avati Tallinnas Norra suursaatkond, kus 26. novembril 1991 alustas esimese suursaadikuna tööd Brit Løvseth. Praegune Norra suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad esitas oma volikirjad Vabariigi Presidendile 17. septembril 2010.

1994. a. veebruaris avas Eesti ajutise asjuri Tiit Naberi juhtimisel oma suursaatkonna Oslos. 1997-2000 töötas Oslos ajutise asjurina Enno Turmen, suursaadik Jüri Kahn resideeris Kopenhaagenis. Alates 2000. aastast resideerib Eesti suursaadik Oslos. Aastail 2000-2004 oli ametis suursaadik Peep Jahilo, septembrist 2004 kuni juulini 2008 aga Juhan Haravee. Ajavajhemikul juuli 2008 kuni august 2012 oli Eesti suursaadikuks  Norras Arti Hilpus. Hetkel on Eesti suursaadik Norras Simmu Tiik, kes esitas oma volikirja Norra kuningale Harald V-le 06. septembril 2012.

Eestit esindavad Norras ka viis aukonsulit: Trond Bernhard Brekke Trondheimis, Per Trygve Kongsnes Tromsøs, Reidar ja Oscar Maaseide Stavangeris ning Eivind Lund Kristiansandis.

Visiidid

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Norra vahelisi suhteid iseloomustab tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui riigikaitse alal. Traditsiooniliselt häid suhteid Norraga peegeldab muuhulgas ka vastastikuse kaubavahetuse suhteliselt suur maht. Lisaks on alates 1990. aastate keskpaigast peaaegu pidevalt suurenenud Norra investeeringud Eesti majandusse. Esimene otselennuliin Tallinna ja Oslo vahel avati 2003 augustis ning see avardas veelgi võimalusi kahepoolsete kontaktide tihendamiseks ja edasiarendamiseks. Praegusel ajal opereerivad Tallinna ja Oslo vahel otselendudega mitu erinevat lennukompaniid.

Kahepoolne viisavabadus Eesti ja Norra vahel kehtib alates 1. maist 1997.

Norra panustas Eesti NATO ja ELi liikmesuse püüdluste realiseerimisse Eestile korduva toetuse avaldamisega rahvusvahelisel areenil. Liikmesuseks ettevalmistamisel abistas Norra Eestit NATO liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan) riiklike tegevusprogrammide koostamisel. Norra oli esimene riik, kus ratifitseeriti Eesti NATOga liitumise protokoll (11. aprillil 2003). Eesti ja Norra suhted on märkimisväärselt laiaulatuslikud ning mitmekesised ka Läänemeremaade Nõukogu ning Balti- ja Põhjamaade koostöö raames. Suhted on muutunud veelgi tihedamaks ja dünaamilisemaks peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja Põhjamaade Investeerimispangaga (01.01.2005).

Kaitsealane koostöö

1995. aastal sõlmiti Eesti ja Norra vaheline kahepoolse kaitsekoostöö raamleping. Norra on andnud tõhusa panuse mitme Balti riikide kaitsekoostöö projekti koordineerimisel ja arendamisel (BALTNET, BALTRON, BALTDEFCOL). Eesti esimesed rahuvalvajad said väljaõppe Norras ja aastatel 1996-1997 oma tuleristsed Norra pataljoni koosseisus ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lõuna-Liibanonis. Pärast Eesti liitumist NATOga kaldus kaitsealase koostöö põhirõhk NATO-sisesele koostööle. Märksõnadeks selles kontekstis on olnud Norra osalus Balti riikide õhuturbe tagamisel, koostöö väljaõppe alal, ühisõppused, logistika ja kaitsepoliitilised konsultatsioonid. Regulaarselt toimuvad kahepoolsed poliitilis-sõjalised läbirääkimised.

Praktiline koostöö Norraga toimub ka NB8 formaadis (Põhjamaad + Balti riigid), samuti osaletakse ühiselt Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis.

Eesti kaitseatašee Norras on alates augustist 2010 kolonelleitnant Toomas Peda, kes resideerib Kopenhaagenis. Norra kaitseatašee Eestis (Lätis ja Leedus), resideerimisega Riias, on kolonel. Britt T. B. Brestrup.

Norra abi Eestile

Norra on andnud välisabi Kesk-ja Ida-Euroopa riikidele alates 1992. aastast. Suuremate abiprojektide hulka kuulusid Tallinna Lennujaama uue terminaali ehituse toetamine, keskkonnaalane koostöö AS-ga Eesti Veevärk ning Põhjamaade projekt venekeelse elanikkonna integreerumiseks Eesti ühiskonda, mida koordineeris ÜRO Arenguprogramm. Kahepoolse koostöö raames on Norra abiga teostatud ka Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla konserveerimine.

Alates 2004. aasta 1. maist avanes Eestil ja teistel EL-ga liitunud riikidel EEA (Euroopa Majanduspiirkond) ja Norra finantsinstrumendi raames võimalus taotleda projektipõhiseid toetusi. Eestile ettenähtud vahendite maht esimesel 5-aastasel rakendusperioodil (2004–2009) oli 473,874 mln krooni, peamiselt rahastati keskkonna, kultuuripärandi (sh mõisakoolid), tervishoiu ja regionaalpoliitika valdkondade projekte.

Finantsmehhanismid (2009-2014)

28. juulil 2010 allkirjastati EMP/Norra toetuste uus kokkulepe, mille järgi on EMP ja Norra poolt antavaks 5-aastase perioodi kogutoetuseks 1,79 miljardit eurot: EMP raames on iga-aastane toetus 197,7 miljonit eurot. Üksteisemõistmise memorandumite tekstide ja finantside jaotamise kavas lepiti kokku 2011. aasta mais. Eestile aastatel 2009-2014 antava tagastamatu välisabi suuruseks on EMP finantsmehhanismist 23 miljonit eurot ja Norra finantsmehhanismist 25,6 miljonit eurot, kokku 48,6 miljonit eurot. Doonorriikide administreerimiskulude mahaarvamise järel jääb toetusteks 44,995 miljonit eurot. Memorandumitele kirjutasid alla riikide välisministrid 8. juunil 2011 Oslos pärast Norra ja Balti riikide välisministrite osalusega „Norra diplomaatiliste suhete taastamise 20. aastapäev Eesti, Läti ja Leeduga: konverents Norra suhetest Balti riikidega“ konverentsi.

Majandussuhted

Eesti ja Norra vahel on sõlmitud peamised majanduslepingud: investeeringute soodustamise ja kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ning lennundusleping ja maanteetranspordi leping. Alates 1. maist 2004 reguleerib Eesti ja Norra vahelist kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonna (lühend EMP, EEA) leping.

1930. aastal ühines Eesti Spitzbergeni (Teravmägede) lepinguga. Leping, mis on jõus tänapäevani, sätestab Teravmägede kasutusrežiimi lepinguosaliste poolt.

KAUBAVAHETUS

Norra on Eestile oluline ekspordi sihtriik, kellega kaubandusbilanss on tugevalt positiivne. Ekspordi maht oli 2010. aastal 300 mln eurot, millega Norra oli Eesti ekspordipartnerite seas 8. (võrreldes 2009. aastaga kasvas eksport 45,8%).
Impordi maht oli 128,5 mln eurot, mis on 36,1% rohkem kui 2009. aastal. Impordi mahult oli Norra Eesti partnerite seas 15. Kaubavahetuse bilanss oli Eestile positiivne 171,5 mln euroga.

2011 aasta esimesel poolel positsioneerus Norra Eesti kaubavahetuses 13 kohale. Kaubavahetuse kogumahti oli 375.7 miljonit EUR ning Kaubavahetuse saldo oli Eesti suhtes positiivne 152,9 miljoni EURO ulatuses. Ekspordi maht oli 264,3 miljonit EUR (10. koht) ja import 111,4 miljonit EUR (16. koht).
 

Eesti-Norra kaubavahetus aastatel 2005-2012 (miljonit EUR):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
 

Peamised ekspordiartiklid 2012 aastal:

• muud tööstustooted                             27,27%
• puit ja puittooted                                 18,1%
• masinad ja mehaanilised seadmed        14,71%
• metallida ja metallitooted                     8,1%

Peamised impordiartiklid 2012 aastal:

• masinad ja mehaanilised seadmed        55,2%
• mineraalsed tooted                              12,1%
• transpordivahendid                              6,4%
• metallid ja metalltooted                        4,9%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel on seisuga 31.12.2012 Norra otseinvesteeringute maht Eestis 675,2 mln eurot, mis oli 4,7% investeeringute kogumahust ja andis riikide järjestuses 4. koha.
Norra päritolu otseinvesteeringuid on peamiselt suunatud hulgi- ja jaekaubandusse (29% otseinvesteeringutest), kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (24,2%) töötlevasse tööstusse (17,1%), elektrienergia, gaasi sektorisse (16,2%).

Suuremad Norra osalusega firmad Eestis on: AS Eesti Statoil, Kalev Chocolate Factory, Kawe Group, Viru Nigula Tuulepark; Eesti Merelaevandus, Aseriaru Tuulepark, Tallinor, Vanaküla Tuulepark, Selvaag Eastern European Development, Tooma Tuulepark, Pakri Tuulepark, Eesti Meedia AS. Kokku oli Eesti Äriregistris on 2012 aasta lõpu  seisuga registreeritud üle neljaviiekümne Norra osalusega ettevõtte.

Eesti otseinvesteeringute sihtmaade seas on Norra 13. kohal, investeeringute maht seisuga 31.12.2012oli 36,5 mln eurot (0,8% otseinvesteeringute kogumahust).

TURISM

Norra turistide ööbimised on viimastel aastatel stabiliseerunud. 2010. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid natukene üle 40 tuhande norralase, 2009. aastal ligi 41 tuhat ning 2008. aastal üle 47 tuhande turisti. 2011. aastal ööbis Eestis  51500 Norra elanikku ja  2012 aastal 48500

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Norra tihedast suhtlusest kultuurivallas väärivad märkimist laulukooride, tantsuansamblite, sõpruslinnade ja -maakondade delegatsioonide vastastikused külaskäigud ning sagedased esinemised.

Alates 2007. aastast on Norra saatkonna Tallinnas eestvõttel igal aastal toimunud Norra päevad Eestis, mille raames toimuvad näitused, kontserdid, seminarid, heategevusüritused, Norra toidu ja kommete tutvustused ja palju muudki.

Norras tegutseb Norra-Eesti Ühing, mis koondab peamiselt Eestist huvitatud norralasi. Ühingu regulaarseks väljaandeks on bülletään Estlands-nytt. 2010.a. sügisel ilmus ühingu 25. aastapäevale pühendatud mahukas koguteos Estland og Norge i fortid og nåtid (”Eesti ja Norra enne ja nüüd”). Norras elavaid eestlasi koondab Eesti Selts Norras. Eestis tegutsev MTÜ Norra Sõbrad ühendab omakorda neid eestlasi, kes tunnevad sügavamat huvi Norra ja norra kultuuri vastu.

MUUSIKA, TEATER, FILM

Norrast on Eestis kontserte andmas käinud sellised tuntud esinejad nagu pianist Sigurd Slåttebrekk, viiuldaja Henning Kraggerud, Trio Mediaeval, Oslo Filharmoonia orkester, Bergeni Sümfooniaorkester. Eesti muusikud on esinenud Norras erinevatel festivalidel. 2009.a. septembris toimus Stavangeris Arvo Pärdi muusika nädal, 2010 mais andis Stavangeris kontserdi Tõnis Mägi.

Dirigent Neeme Järvi taktikepi all on maailmalavadele jõudnud noor norra pianist Leif Ove Andsnes. Norra Rahvusballetis töötas mitmeid aastaid balletitantsija ja koreograaf Teet Kask.

2012. aasta kultuuriüritus  tippsündmusena andis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Daniel Reussi juhatusel 15. märtsil kontserdi Oslo Toomkirikus rahvusvahelisel kirikumuusikafestivali raames. Kava põhielemendiks oli Arvo Pärdi a cappella kooriteos “Kanon pokajanen”, mis mõjus veidi eksootiliselt ja mille publik võttis väga hästi vastu. Kontserti oli kuulamas täissaal.

HARIDUS, KEEL, KIRJANDUS, KUNST

Norra on rahaliselt toetanud Tartu Ülikooli keeltemaja ehitust ning toetab norra keele ja kirjanduse õpetamist Tartu Ülikoolis. Kõrvalainena saab norra keelt õppida ka Tallinna Ülikoolis. Sõlmitud on koostööleping Tartu Ülikooli ajaloo- ja filosoofia teaduskonna ning Oslo Ülikooli keeleteaduskonna vahel.

2005. aastal ilmus veidi täiendatud kujul kordustrükk 1998. aastal välja antud norra-eesti/eesti-norra sõnaraamatust. Aastal 2001 ilmus eesti keele õpik norralastele. Põhilised tõlked eesti keelest norra keelde, tõlkides näiteks Jaan Krossi ja Viive Luige teoseid, on teinud norralannast estofiil Turid Farbregd. Neid projekte on rahaliselt toetanud Norra. Eesti keelde on tõlgitud rohkesti norra ilukirjandust (H. Ibsen, B. Bjørnson, S. Undset, K. Hamsun jt) ning reisikirju (F. Nansen, T. Heyerdahl), viljakamad tõlkijad on olnud Adelaida Lemberg, Henrik Sepamaa, Arvo-Jürgen Alas ja Elvi Lumet. Viimane sai 1992 esimese eestlasena Norra riikliku autasu, Püha Olafi medali.

Norras on kahel korral stažeerinud kunstiteadlane Jaak Kangilaski, kes on eesti lugejaga jaganud oma muljeid raamatus „Norra – maa, rahvas, kunst“ (1985, 2.tr. 2000).
Aastal 2006 tähistati Eestis ülemaailmset Ibseni aastat Rahvusraamatukogus toimunud Ibseni teoste teemadele keskendunud näitusega.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter