Välisminister Urmas Paet: meie ühine mälu peab välistama uued kuritööd

Nr 124-E
9. mai 2012

Välisminister Urmas Paet ütles täna II maailmasõjas okupeeritud Eestisse deporteeritud Prantsusmaa juutidele pühendatud mälestuskogunemisel Tallinnas Patarei vangla juures, et viimaste aastakümnete jooksul on holokausti uurimisel ja mälestuse jäädvustamisel tehtud hindamatult palju tööd ning selle töö tulemusel on selgemaks saanud ka konvoiga nr 73 Prantsusmaalt okupeeritud Eestisse küüditatute saatus. „Tänane mälestusüritus ja siinne mälestuskivi on samuti osa sellest tööst, mis ei luba meil unustada holokausti ega ka kõikide teiste inimsusvastaste kuritegude ohvreid,“ ütles Paet.

Välisministri sõnul on tänane Euroopa päev, millega tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas ning Euroopa integratsiooni algust paljuski kantud mõttest, et II maailmasõja hävitustöö ja inimsusevastased kuriteod ei saaks enam kunagi korduda. „Tugevam kui ükski riikide liit, on meie ühine mälu,“ ütles ta. „Pidagem kalliks mälestust inimestest, kes jätsid oma elu nende kuritegude tõttu,“ lisas ta

68 aasta eest, 1944. aasta maikuus saabus Patarei vanglasse viis vagunit umbes 300 küüditatuga, kelle saatusest ei olnud nende pereliikmed ja lähedased aastakümneid teadlikud. Konvoi liikmete omaksed arvasid pikka aega, et nende lähedaste lõplik sihtpunkt oli Auschwitz. 79 konvoi hulgast, millega deporteeriti 1942. aasta märtsist kuni 1944. aasta augustini Prantsusmaalt Drancyst prantsuse juute, suunati ainult üks konvoi okupeeritud Baltimaadesse ning seda siiani väljaselgitamata põhjustel. See oli konvoi nr 73, mis lahkus Drancyst 15. mail 1944. aastal. Konvois olnud inimestest suunati ligikaudu 600 meest Kaunasesse Fort IX-sse ja viis vagunit umbes 300 inimesega liikusid edasi Tallinna, kuhu nad jõudsid arvatavasti 20. mail. 1. septembril 1944 deporteeriti 34 ellujäänut edasi Stutthofi koonduslaagrisse Poolas. Kõigest 22 ellujäänut naasis 1945. aastal Prantsusmaale.

Assotsiatsioon „Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ viibib 8. – 10. mail mälestusretkel Eestis. Mälestusretke raames toimub 9. mail mälestuskogunemine Patarei vangla kõrval paikneva deporteeritutele pühendatud mälestuskivi juures. 10. mail kell 18.00 näidatakse kinos ARTIS konvoile nr 73 pühendatud dokumentaalfilmi.

Assotsiatsioon „Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ loodi 1995. aastal ja koondab enda ümber umbes 500 perekonda, kes esindavad 286 deporteeritut. Assotsiatsioon organiseerib regulaarselt mälestusretki deporteeritud lähedaste mälestuseks.

Mälestuskivi konvoiga nr 73 deporteeritutele avati Patarei vangla juures 2. juunil 2010. aastal. Mälestuskivi avamine sai võimalikuks tänu assotsiatsiooni „Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ ja Shoah Mälestusfondi toetusele ning Tallinna Linnavalitsuse abile. Mälestuskivi avamisel osales ka välisminister Urmas Paet http://www.vm.ee/?q=node/9540.

Nii Prantsusmaa kui Eesti kuuluvad liikmesriikidena Holokausti Hariduse, Mälestamise ja Uurimise Rahvusvahelisse Rakkerühma (Task Force for International Co-operation on Holocaust Education, Remembrance and Research) ja aitavad sel moel kaasa holokausti mälestuse jäädvustamisele ja meie tuleviku kujundajate – noorte – vastutustundlikule harimisele.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
513 8689
pressitalitus@mfa.ee