Eesti välismeedias 5.-11. aprill 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
LEEDU AJAKIRJANDUS
 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonia’s Central Bank Plans to Raise Reserves to Cut ECB Risks

Ott Ummelas
10.04.2012

Eesti Panga nõukogu otsustas viia keskpanga reservide mahu suhtena riskivaradesse pikemas perioodis võrreldavale tasemele euroala keskpankade keskmisega, mis on praegu 3,5 korda kõrgemal Eesti Panga reservide tasemest. Nõukogu otsus tähendab, et praeguselt 0,37 miljardi euro tasemelt peab keskpanga omakapital tõusma 1,31 miljardi tasemeni. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07 protsenti eurosüsteemi omakapitaliga võrreldes, samas kui Eesti Panga osalus euro süsteemis on 0,26 protsenti. 
http://www.bloomberg.com/news/2012-04-10/estonia-s-central-bank-plans-to...
Sama uudis veel: http://www.businessweek.com/news/2012-04-10/estonia-s-central-bank-plans...

Estonia’s Opposition Party Loses Four Lawmakers as Eight Defect

Ott Ummelas
09.04.2012

Keskerakonnast lahkus kaheksa tuntud liiget. Avalikkusele esmaspäeval tehtud kirjalikus pöördumises kirjutavad lahkujad, et demokraatia puudumine erakonnas ning juhtimisprobleemid viisid lahkumiseni. Lahkujate  eesmärk on jätkata ühtse meeskonnana, et seista tugeva keskklaasi eest.
http://www.bloomberg.com/news/2012-04-09/estonia-s-opposition-party-lose...

THE QUIETUS
Listening Without Prejudice: Tallinn Music Week 2012

Zoe Street Howe
09.04.2012

Pikk muusikat täis nädalavahetus kaunis keskaegses linnas pidi nagunii olema meeldejääv kogemus, kuid tallinlaste jaoks on muusikal veel tugevam jõud. Endise nõukogude liidu riigina oli Tallinn „laulva revolutsiooni“ südameks. Eesti on tulnud pika tee lühikese ajaga ning selle mõistmiseks tasub ära käia Viru Hotellis asuvas KGB muuseumis. Eesti president Ilvese avakõne festivali alguses näitas, et olgugi, et eesti on vaba riik, on naabril Venemaal veel pikk tee minna. (Teemaks siis Pussy Riot). Autor tunnistab, et talle meeldib Eesti president nii palju, et tahaks teda endale hoida. Artikkel annab ülevaate erinevatest esinemistest TMW raames ning lõppeb tõdemusega, et Eestil tasub jätkuvalt silm peal hoida ja veelgi olulisem, kuulata, väga tähelepanelikult.
http://thequietus.com/articles/08465-tallinn-music-week-review-pussy-riot

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE GUARDIAN
Behind the music: Estonia makes its mark on the musical map

Helienne Lindvall
05.04.2012

Algusest peale oli selge, et Tallinn Music Week ei ole tavaline festival ning Eesti ei ole tavaline riik. Festivali avas president Ilves, mainides Neil Young´i ja tsiteerides PJ Harvey's Let England Shake´i. President võttis sõna ka Pussy Riot´i teemal. Kuid valituse hulgas ei ole Ilves ainukene tõsine rock´i fänn. Kultuuriminister Lang oli see, kes kunagi pani aluse Eesti esimesele rockfestivalile ning ei ole imestatav, miks Tallinn Music Week nii palju toetust saab. Lang on veendunud, et inimesed peaksid maksma muusika eest, mida nad kuulavad. Festivali väliskülalised viidi KGB muuseumi. Autor annab ülevaate tema arvates silmapaistvamatest esinemistest festivalil. Tallinn näib pakkuvad kõikvõimalikes variantides kunsti ning autor arvab, et pole välistatud, et Tallinn võiks olla järgmine Reykjavik muusika vallas.
http://www.guardian.co.uk/music/musicblog/2012/apr/05/estonia-tallinn-mu...

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

BEACH BROTHER
La Mia Estonia

Alessandro Volpin
Märts 2012

Rohkete piltidega artiklis kutsub Tallinnas elav itaalia fotograaf lugejaid avastama Tallinna rula peal. Ta on kümme aastat Eestis elanud ning end siinsesse skaterite seltskonda sisse sulandanud. Ta ütleb, et ei ole kunagi tundnud end Tallinnas turistina, sest on tänavaid mööda liikunud alati rulaga. Ta räägib, kuidas ta imestas selle üle, miks inimesed näiteks tühje veepudeleid prügikasti ei visanud, vaid jätsid need tänavatele. Itaalias tähendaks selline käitumine hoolimatust keskkonna suhtes, aga Eestis on see žest toetamas kodutuid, pudeleid korjavad. Uhkete autode kõrval näeb Tallinnas ka sellist pilti. Eesti on puhas ja karm kapitalistlik riik, kus uusrikkad on kõrvuti vaestega. Taasiseseisvumisest saati ei ole palju selles osas muutunud. Kõige paremini Eestit iseloomustav sõna on kontrast. See kehtib nii kultuuri, kliima, nii sotsiaalsete- kui töösuhete kohta. Külmal talvel kohtuvad rulatajad pigem õlle-või veiniklaasi taga. Eestis leiab alati põhjuse ühe klaasikese joomiseks. Valitus teenib selle pealt ka korralikult, sest alkoholiaktsiis on kõrge. Samas on tänavatel joomine Eestis keelatud ning alkoholi öösel ei müüda. Autor jutustab loo tuttavast taksojuhist, kes öösel telefonikõne peale inimestele alkoholi viis. Autor nimetab seda ühtaegu koomilise ja traagilise vahepealseks nagu elu Eestis üldse.

AFP
Des robots à la place des cabines d'essayage

09.04.2012

Eesti firma Fits.me on arendanud kujumuutvad robotid, et aidata inimestel internetis riideid osta. Firma kaaslooja Heikki Haldre räägib, et aastaid tagasi, kui ta internetist riideid ostis, tuli tal jõuda selgusele, millistele suurustele  tema mõõdud vastavad erinevate brändide puhul. Mõnikord oli see S, mõnikord M või isegi XL. Virtuaalsed robotid on seega lahendamas internetis ostlemise põhilist probleemi – et riideid ei ole võimalik selga proovida. Loodud robotid võivad võtta üle 100 000 vormi, kuid vaid 2000 on hetkel kasutuses. Tehnoloogia on huvitanud kataloogifirmat Otto, meeste luksusbrändi Ermenegildo Zegna ja ameerika firmat Park and Bond. Kliendid on uue tehnoloogia võtnud vastu kiiduga.

TAANI AJAKIRJANDUS

KPN
"Borgen" går verden rundt

Morten Elstrup
07.04.2012

Taani menusari „Borgen“ hakkab lisaks kodumaale nüüd ka Hollandi, Belgia ja Eesti telepubliku meelt lahutama. Tootja loodab, et nii suur huvi selle ülipopulaarse sarja vastu tekitab ka DR-i varasema toodangu vastu huvi.
http://kpn.dk/film/article2744217.ece
http://www.b.dk/kultur/udlandet-flokkes-om-dansk-tv-drama

Amnesty: Befri rebelske punkere

10.04.2012

pühapäeval võttis Eesti president Toomas Hendrik Ilves osa Pussy Rioti toetuskontserdist ja ütles muuhulgas, et distantseerub kirikus toimunust, kuid leiab, et Vene võimude reaktsioon oli proportsioonist väljas.
http://kpn.dk/article2745583.ece

EUROVIEWS
Young teachers needed in Estonia

Agatha Akhabue
11.03.2012

Tudengiajakirja vaade Eestile. Artiklis saab lugeda õpetajate olukorrast Eestis.
http://www.euroviews.eu/?p=4039

POLITIKEN
Hele verden vil se Sidse Babett som statsminister

Maja Lærke Maach
10.04.2012

Taani telesari nüüd ka Eestis televisiooni kavas.
http://politiken.dk/kultur/tvogradio/article1591793.ece

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
"Poikabändi" ottaa vallan Virossa

Kaja Kunnas
07.04.2012

Eesti poliitikas on käsil põlvkondade vahetus. Nõukogude Liitu lammutanud poliitikud teevad ruumi uuele sugupõlvele. Sven Mikser, 40, tegi Eesti sisepoliitikas ajalugu, kui tema juhitav Sotsiaaldemokraatlik Erakond veebruari lõpu rahvaküsitlustes populaarseimaks erakonnaks tõusis. Maal, mida paremparteid on valitsenud kogu uue iseseisvuse aja. Samal ajal toibub ühtlase tulumaksu pioneer, IRL kaitseminister Mart Laar, 51, haiglas ajuinsuldist. Mikser käis veel koolis, kui Laar 1980-ndatel Nõukogude Liidu lammutamisprtsessis osales. Paljud selle aja poliitikud on aktiivsest tegevusest eemale tõmbunud. See paistab eriti välja Laari enda juhitud IRL-ist. Laar andis parteijuhtimise veidi enne oma haigestumist üle Urmas Reinsalule, 36.
Sama muudatuste paine on haaranud ka Keskerakonda ja Reformierakonda, kelle juhtide Savisaare, 61 ja Ansipi, 55, karjäär sai alguse juba kommunistlikus parteis. Keskerakonnas on suur surve võimuvahetuseks kuid 20 aastat parteid juhtinud Savisaart ei ole lihtne kõrvale lükata. Savisaare vastaseid on parteist välja heidetud.  Sotsiaaldemokraatide tõus on tunnistus sellest, et nõukogude aeg vajub inimeste meeles üha enam unustusse. Traditsiooniliselt juhivad eesti poliitikat mehed. Valitsuses on vaid üks naine ja naiste tõusu poliitika juhtpositsioonidele ei ole seega veel ette näha.

Uuden sukupolven poliittisia kasvoja

Kaja Kunnas
07.04.2012

Sotsiaalidemokraatide parteijuht Sven Mikser on oma targa mehe imago ja asjaliku kõnestiiliga muutnud sotsiaaldemokraadid oma maa populaaresimaks erakonnaks. Mikseri eesmärk on tõusta juhtivaks valitsusparteiks kolme aasta pärast toimuvatel valimistel.
Konservatiivse Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu on 80-ndate aastate isamaalased edukalt partei juhtimisest kõrvale tõrjunud, kuid nüüd seisab tal ees partei kahaneva populaarsuse taastamine.
Reformierakonna välisminister Urmas Paet on töötanud välisministrina kolmekümnendast eluaastast peale, kokku seitse aastat. Temast on räägitud, kui peaminister Ansipi võimalikust mantlipärijast.
Keskerakondlasest parlamendi aseesimees Jüri Ratas on noorest east hoolimata endine Tallinna linnapea. Ratas on püüdnud hõivata Keskerakonna senise juhi  Savisaare positsiooni ja saanud väljaspool oma parteid suure toetuse osaliseks.

Avainpoliitikot lähtivät joukolla Viron keskustapuolueesta

Kaja Kunnas
10.04.2012

Kaheksa mõjuvõimsat poliitikut teatas esmaspäeval oma lahkumisest Eesti Keskerakonnast. Põhjuseks paretijuht Edgar Savisaare juhtimisstiil, tänu millele on erakond jäämas poliitkas kõrvaltvaataja rolli. Keskerakond kaotas oma mõlemad europarlamendi saadikud ja neli parlamendiliiget. Savisaar nimetas oma kriitikute lahkumist « kergenduseks ».

Stubbin tunnin kolumni

11.04.2012

Eesti suurim päevaleht Postimees esitles neljapäeval oma uut kolumnisti, Soome EL- ja väliskaubandusministrit Alexander Stubbi. Stubb kirjutab juba kolumne Rootsi Dagens Industrile  ja Finnairi Blue Wings pardaajakirjale. « Miski  inspireerib mind ning hakkan sel teemal mõtteid mõlgutama, kolumni enda kirjapanemiseks kulub lõpuks umbes tund aega, » ütleb Stubb. « Küsimus on rutiinis. Esimesi kolumne kirjutasin terve päeva. Nüüd toimin kolmes osas. Esiteks mõtlen kirjutatava läbi, siis panen selle kärmelt kirja. Järgmisel hommikul loen teksti läbi, silun seda veidi ning saadan minema, » räägib Stubb. Ning lisab endale mitteomaselt enesekriitiliselt: « Mõned kolumnid õnnestuvad, mõned mitte nii väga. »

Tallinnassa kunnat mittelevät

06.4.2012

Tallinna maksumaksa tunneb omal nahal valdadevahelist vägikaikavedu. Kui tallinlane sõidab bussiga naabervalda Viimsisse, siis piletit ei saa ta osta Tallinnast vaid bussijuhi käest või Viimsist. Kui Tallinn läheb järgmisest aastast üle tasuta ühsitranspordile, siis see soodustus puudutab vaid linlasi. Ümberkaudsete valdade elanikud peavad ikka pileti ostma.
Kohalikel valimistel oma hääle andmine on lihtne. Tallinlane kirjutab oma soosiku numbri paberile. Valimisjaoskond on lähedal. Hääletada saab ka netis, kus selleks kulub umbes kuus minutit. Kohalikel valmistel saab valida vaid oma linnaosa kandidaate. Tallinn on jagatud, linnaosade kaupa, kaheksaks valimispiirkonnaks. Kuna kohalikel valimiste saavad hääletada ka mittekodanikud, siis paistab see välja ka Tallinna volikogu koosseisust. Tallinna juhib partei, kes on riigi parlamendis opositsioonis. See tekitab linna ja riigi vahele pingeid.

Virolaispoliisi osallistuu Helsingin rosvojahtiin

Matti Tieaho
07.04.2012

Eelmise aasta juulist töötab Pasila politseijaoskonnas eesti politseikomissar Roman Vaher. Vaher võtab Tallinnaga ühendust, kui on kiiresti vaja teavet eesti politseilt. Kõige tavalisem juhtum on see, kui sadamast avastakse sõiduvahend, millega üritatakse ebaseaduslikku kaupa Soomest Eestisse toimetada. Kui kahtlustatav on Tallinna suunduvas laevas, on vastuvõtjal paar tundi aega ettevalmistusi teha. «  Võtan ühendust e-posti või telefoni teel, olenevalt olukorrast », kirjeldab Vaher oma igapäevast tööd. Koostööst Eesti Politseiga on Soomel väga head kogemused ja loodetakse projekti jätkumist.

Viron popin eurooppalainen ääni

Ilkka Mattila
07.04.2012

Tallinnast pärit Iiris sihib Soome kaudu rahvusvahelisele muusikaturule. Soome EMI on just välja andnud tema esikalbumi The Magic Gift Box. Kevadel 2008 osales Iiris kodumaisel Eurovisiooni laulude konkursil ja tuli teiseks. Eelmisel aastal üritas ta uuesti ja jäi neljandaks. Oma värskes albumis esitab Iris ambitsioonikat modernset popmuusikat, mis on ühest küljest rütmikas ja hästi tantsitav ning teisest küljest lüüriline ja paatoslik. Iirist on võrreldud Björki ja Kate Bushiga, ja Björki nimetab ta ka ise enda inspiratsiooniallikaks.

Tallinna avautuu taas yhdellä silmäyksellä

Kaja Kunnas
06.04.2012

Kiire tee taevasse – nii lubab silt Tallinna 314-meetrise teletorni aulas. Neli aastat suletud olnud torn avati remondijärgselt uuesti. Moskva olümpiamängude auks 1980-ndal aastal valminud torn renoveeriti vastamaks tänapäevastele tuleohutustingimustele. Tornis on avatud näitus, mis tutvustab tänapäeva – Eesti saavutusi.

KALEVA
Ennen ruohonleikkureita

Villu Päärt
07.04.2012

Kevad on tulemas. Mõtleme aga hetke, enne, kui muruniiduki tööle paneme. Taru Ülikooli ökoloogid Jaan  Liira, Kertu Lõhmus ja Epp Tuisk uurisid mõisaparke Kesk- ja Lõuna-Eestis ja leidsid neist palju uut ja kaitset väärivat. Parkides leiab selliseid liike, mida mujal naljalt ei kohta. Omaaegsed mõisaomanikud üritasid parkides kasvatada võõramaiseid puuliike. Tänu sellele ongi suur osa Eesti mõisaparkidest kaitse alla võetud.
Ajakirjas Biological Conservation avaldatud uurimuse kohaselt on Eesti territooriumi jaotus haritavaks maaks ja metsamaaks püsinud muutumatuna juba vähemalt kolmsada aastat. Lehtmetsad kasvasid viljakatel maadel, seega olid need esimesed, mis põldu rajades maha raiuti. Liivased ja soised metsamaad säilisid, kuna olid põlluharimise seisukohast väärtusetud. Praegu on vaevalt 5 protsenti Eesti pindalast lehtmetsade all. Vanu mõisaparke kaista on oluline, kuna parkide servadesse on tekkinud väikesed parasvöötme lehtmetsade saarekesed, kus kevaditi on maa kaetud ülaste ja jänesekapsaga. Ohuks neile aladele on mõisate renoveerimise ja mõisaparkide korrastamisega seoses toimuv vanade puude maharaiumine. Varjus kasvavad metsataimed kaotavad nii oma elupaigad. Kahjuks tuleb ka liiga varajane muruniitmine, mille tagajärjeks on kevadise lillevaiba asendumine musta maaga lehtpuude all.

AAMULEHTI
Jos elämä heittää happaman sitruunan, teen siitä limonadin

Jani Koskinen
07.04.2012

Elu24 netiajakirja peatoimetajana töötav Anu Saagim räägib, et tunneb ennast hästi, kui tal on palju teha. Tööle pühendumise varjupooleks on aga normaalse pereelu puudumine. Saagim teeb karjääri Eestis, tema mees, disainer Ristomatti Ratia aga Soomes. Poeg Robini päevad kuluvad sporti tehes. Ühist aega on vähe.

TALOUSSANOMAT
Näin Virossa: Osta sähköauto, saat 19000 euroa

Harry Kuurio
05.04.2012

Eesti riik on hakanud toetama elektriautode soetamist. Parimal juhul võib kodanik auto ja laadimisseadme ostuks saada toetust kuni 19 000 eurot. Elktriautod on niiviisi meie lõunanaabri juures saanud kena konkurentsieelise. Näiteks Aasta autoks 2011 valitud Nissan Leaf, mis Soomes maksab 40800 eurot, tuleb koos laadimisseadmega Eesti tarbijale kätte 22000 euroga.
Riik toetab ka laadimisjaamade rajamist põhimaanteede äärde. Väikeses riigis on see võimalik. Soomes kehtib elektriautodele alandatud, 5-protsendiline automaks, muid ostutoetusi ei rakendata. Lisaks pakub Helsingi linn eletriautodele parkimist poole hinnaga.
http://www.taloussanomat.fi/autot/2012/04/05/nain-virossa-osta-sahkoauto...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ИЗВЕСТИЯ
Русские в Эстонии пожаловались Европарламенту на запрет языка в гимназиях

09.04.2012

Eestimaa Venelaste Maakogu saatis vene gümnaasiumihariduse kaitseks petitsiooni Euroopa Parlamendi petitsioonide komiteesse.
Venemaa välisministeerium ei ole Eestimaa Venelaste Maakogu algatust veel kommenteerinud.
http://www.izvestia.ru/news/521327#ixzz1rcPk4Juu

ТВ ЦЕНТР
Вновь открылась знаменитая Таллиннская телебашня

Максим Гусаров, Игорь Уткин
06.04.2012

Eesti pealinnas on peale pikaajalisi renoveerimistöid taas avatud 314-meetrine Tallinna Teletorn. Peale remonti sai Teletorn vaateplatvormi ja platsi langevarjuga allahüppamiseks. Torn on muutunud omapäraseks kõrgtehnoloogia muuseumiks, kus ekskursioonijuhtidena töötavad seenekujulised robotid, kes oskavad ka tantsida.
http://www.tvc.ru/AllNews.aspx?id=0af694e3-6987-4d1c-b004-f2554ce60d0c

Samal teemal:
Увидеть Таллинн с высоты телебашни, 10.04.2012, Санкт-Петербург.ру, http://saint-petersburg.ru/m/309744/uwidety_tallinn_s_wysoty_telebashni....

100 ТВ
От Эстонии до Петербурга: коренные напевы

08.04.2012

Eelmisel nädalal sai Peterburi Jaani kirikus kuulda Leningradi oblasti põlisrahvaste laule.
Esines kolm folklooriansamblit, kes laulsid vadjalaste ja ingerisoomlaste laule a capella ja akordioni saatel.
http://www.tv100.ru/news/ot-estonii-do-peterburga-korennye-napevy-54593/

РИА НОВОСТИ
Старейшей аптеке Эстонии исполнилось 590 лет

Николай Адашкевич
07.04.2012

Tallinna Raekoja apteek on Eesti ja ka Euroopa üks vanemaid töötavaid apteeke.
Raekoja platsi nurgal asuvat apteeki mainitakse esimest korda ajalooürikutes aastal 1422. Seega täitub tänavu 590 aastat Raeapteegi esmamainimisest.
http://travel.ria.ru/news/20120407/226072435.html

ИНТЕРФАКС
В посольстве России в Эстонии вручили награды узникам фашистских лагерей

11.04.2012

Venemaa suursaatkonnas Eestis anti 15 endisele koonduslaagri vangile üle mälestusmedalid „65 aastat võidust Suures Isamaasõjas“.

Samal teemal:
Посольство РФ в Таллине наградило бывших узников фашистских лагерей, РИА Новости, Николай Адашкевич, 11.04.2012, http://www.ria.ru/society/20120411/623297976.html
Посольство РФ в Таллине наградило бывших узников концлагерей, Jewish.ru, 11.04.2012, http://www.jewish.ru/news/world/2012/04/news994306580.php

Посол Эстонии в России без разрешения посетил закрытый Северодвинск

11.04.2012

Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik väisas veebruaris koos rühma saatkonnatöötajatega eriluba omamata suletud linna Severodvinski, kus ehitatakse tuumaallveelaevu, vahendas Interfax.
Saadiku sõnul ei teadnud ta, et tegemist on suletud linnaga ning et selle väisamiseks on vajalik luba.

Samal teemal:
Посол Эстонии в РФ проник в закрытый город с "частным визитом", Lenta.ru, 11.04.2012, http://lenta.ru/news/2012/04/11/severodvinsk/
Эстонский посол в России без разрешения посетил закрытый Северодвинск, Радио «Эхо-Москвы» в Санкт-Петербурге, 11.04.2012, http://www.echomsk.spb.ru/news/obschestvo/etosnkiy-posol-v-rossii-bez-ra...

Президент Эстонии посетит с визитом США и примет участие во встрече глав государств Балтии и Польши

09.04.2012

President Toomas Hendrik Ilves lendab 10. aprillil töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus tema kohtumiste peateemadeks on küberjulgeolek ja Atlandi-ülesed suhted, ütles presidendi pressiesindaja Interfaksile.

Власти Эстонии заявляют, что основное время на российско-эстонской границе затрачивается на таможенные формальности

09.04.2012

Eesti Riigikontrolli poolt teostatud auditi andmetel sõltuvad piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril peamiselt Vene poole tolli- ja piiripunktide töökorraldusest.

В оппозиционной эстонской партии, которую власти обвиняли в сотрудничестве с Россией, произошел раскол

09.04.2012

Kaheksa juhtivat poliitikut Keskerakonnast otsustasid erakonnast lahkuda, kritiseerides Keskerakonna juhtkonda eesotsas Tallinna linnapea Edgar Savisaarega.

Норвежский террорист Брейвик в свое время выстроил для себя систему для отмывания денег – газета

05.04.2012

Norra terroristil Anders Breivikil oli Eesti pangas konto, mida ta kasutas rahapesuks, vahendab Eesti Ekspress.

Эстония намерена затруднить российским богачам вход в Шенген

05.04.2012

Valitsus vaatab neljapäeval (05.04) läbi välismaalaste ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muudab karmimaks äriühingu juhtorgani liikmetele elamislubade andmise tingimusi, ütles valitsuse pressiesindaja Interfaksile.

Житель северо-востока Эстонии выиграл в лотерею более 460 тыс. евро

05.04.2012

Lotomängija võitis Bingo Loto loosimisel 463.016,61 eurot, vahendab BNS.

Гражданин Эстонии отвергает обвинения в шпионаже против России

05.04.2012

Venemaal astus kohtu ette salastatud maakaartide müügis süüdistatav erusõjaväelane Vladimir Lasar. Kaartide vahendamisega seostatav Eesti kodanik Aleksandr Lesment eitas oma süüd ETV uudistesaate "Aktuaalne kaamera" intervjuus.

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

СВОБОДНЫЕ НОВОСТИ
Электронная Эстония

Александр Томкович
09.04.2012

E-Riigi Akadeemia poolt vastu võetud Valgevene ajalehe Svobodnõje Novosti ajakirjanik kirjeldab Eesti e-riigi edusamme.
Eestlastel ei pea juhiload ega sõiduki tehniline pass alati kaasas olema, sest enamikke ametlikest dokumentidest asendab ID-kaart. Alates aastast 2005 toimub Eestis e-hääletamine, ning praegu ka e-rahvaloendus. Mainitakse artiklis ka „vene küsimust“ Eestis, mida autori sõnul lahendatakse piisavalt dünaamiliselt ja taktitundeliselt.
Samas leidub Eestis ka probleeme. Autor oli ebameeldivalt šokeeritud kõrgetest hindadest kauplustes, kuid märkis, et keskmine palk Eestis on märksa kõrgem kui Valgevenes.
http://www.sn-plus.com/socium/7044-2012-04-09-06-12-57.html

CTV
Журналисты Эстонии с пресс-туром в Минской области

05.04.2012

Eesti ajakirjanikud külastasid Minski oblastit, et tutvuda lähemalt valgevenelaste eluga.
http://www.ctv.by/

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ОСТРОВ
«После Донбасса Эстония показалась раем»

Станислав Кметь
10.04.2012

Marianna Kaadi nimi sai hiljuti tema filmi "Auk nr 8" ümber skandaali poolest Ukrainas tuntud.
Eksklusiivses intervjuus Ostrovile kommenteerib Kaat tema filmiga seotud skandaali viimaseid sündmusi.
http://ostro.org/news/article-372303/

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

ПИК ТВ
Прямые авиарейсы Таллинн-Тбилиси

09.04.2012

Riigile kuuluv lennufirma Estonian Air avas 09. aprillil otselennuliini Tbilisisse.
http://pik.tv/ru/news/story/34364-priamie-aviareysi-tallinn-tbilisi

Samal teemal:
«Эстонские авиалинии» начинают полеты в Грузию, GHN, 06.04.2012, http://www.rus.ghn.ge/news-20844.html

LEEDU AJAKIRJANDUS

VERSLO ZINIOS
Estijai elektronines valdžios peamoku nereikia

11.04.2012

Järjest ÜRO koostatavasse e-valitsuse aruande top 20-sse sattuva Eesti edu saladus on ühtedesse kätesse koondatud avalike IT teenuste poliitika, süsteemide ühilduvus ja aktiivne teenuste kasutamise edendamine elanike seas, kinnitab Indrek Vimberg, riigi infotehnoloogiaid tutvustava ja neid eksportida aitava Eesti IT Demokeskuse tegevdirektor.
Millised otsused on määranud Eesti arengu e-valitsuse valdkonnas?
Kui kuulutati välja iseseisvus, jõudsid Eesti poliitikud ühele meelele, et riigis on liiga vähe inimesi, et võiks lubada enesele ebaefektiivset inimressursside kasutamist. Seetõttu loodigi e-riigi visioon, millest tekkisid kaks e-teenuste nurgakivi: 2001 a. tutvustati eri infobaaside vahelist sideplatvormi „X-Tee” ning 2002 a. loodi kahe riigi poolt väljastatavate e-sertifikaadiga ID-kaart. Need kaks vahendit on terve avaliku ja suure osa erasektori teenuste aluseks. Selle peal on lihtne arendada uusi lahendusi. Näiteks, terves maailmas kuulsat Eesti e-valimiste otsust oli võrdlemisi lihtne ehitada sellisele alusele.
Muuseas, luues infobaaside ühendamise ja kaartide platvormi, polnud meil veel juurdepääsu EL-i toetusele, kõike tegime omade väikeste rahadega, mistõttu pidime tegema läbimõeldud ja võrdlemisi lihtsaid otsuseid. Kuid sellest ainult võitsime. Me ei alustanud e-valitsuse platvormi loomist keeruliste sõjaliste- või tervisekaitse suuniste baasil, valisime lihtsalt interneti protokolli ning see teeb nüüd meil elu lihtsamaks. 
Kes vastutab Eestis avaliku sektori infosüsteemide poliitika eest?
Nii tehnoloogilisi kui ka poliitilisi IT otsuseid koordineerib üks institutsioon – Eesti majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile alluv Riigi Infosüsteemide Amet. Amet vastutab mainitud alusplatvormi eest, aitab sellega liituda uutel teenuste osutajatel, konsulteerib ministeeriume ja teisi ameteid, sätestab teatud eeskirju ja nõudmisi avalikele organisatsioonidele. Tõsi, mõned ametid vastutavad ise oma andmebaaside ja –keskuste eest, kuid osakond kindlustab, et kõik oleks täielikult ühilduv põhisüsteemiga. Samuti aitab osakond ühise platvormiga liituda uutel eraõiguslikel teenusteosutajatel – pankadel, telekommunikatsiooni ettevõtetel, isegi eraarstidel jne.
Milline mõju on IT- või konsultatsiooniettevõtetel mõju Eesti e-riigi projektidele?
Konsultantide teenuseid me ei kasuta, avalikku sektorit nõustab ainult Riigi Infosüsteemide Amet. Loomulikult, suur osa süsteemide või teenuste loomise töid tellitakse erasektorilt, nende ettepanekuid ja nõuandeid me kindlasti ei eira, teeme suurepäraselt koostööd, kuid põhimõtteliselt ei seleta keegi Eesti ametitele, kuidas ja mida teha.
Meil on suur kogemus, õppisime oma vigadest, alustasime kõike nullist, tunneme väljakutseid ja vahendeid nende ületamiseks, nii et pigem ise nõustame teisi riike ja suurettevõtteid.
Milliste e-valitsuse projektide üle tunneb Eesti kõige rohkem uhkust?
Projekti edu on kõige parem mõõta läbi selle mõju riigile ja ühiskonnale. Kui teenus on moderne ja väljapeetud, kuid keegi seda ei kasuta ja ta ei jätta riigis jälge, ei peaks ma seda edukaks.
Suurt mõju on Eestile teinud mitu projekti. Kõigepealt – e-allkiri ID-kaartides. See säästab miljoneid tunde aega, sest saan dokumente allkirjastada nii oma büroost kui ka Vilniusest (hr. Vimberg viibis Eesti Kaubanduskoja Leedus korraldatud konverentsil e-riigist – VŽ). Muide, paar viimast aastat pole enam vaja arvuti külge ühendatavat ID -kaardi lugejat – allkirja saab anda ka mobiiltelefoniga. 
Edukas on ka e-retsepti projekt – nüüd on umbed 90 protsenti kõigist retseptidest digitaalsed. See aitab kaasa ravimite musta turu tõkestamisele. Arstid saavad jälgida, kas patsient on ostnud talle määratud ravimid. Enam pole vaja paberit – ravimeid saab osta kõigest kaardiga ning iga arst näeb koheselt tervet ravimite tarbimise ajalugu jne. Loomulikult, eriti tähtsad on ka e-valimised – selle üle oleme uhked.
Leedus ei kasutata kõiki uusi e-teenuseid aktiivselt. Kuidas tuleb sellega toime Eesti?
On andestamatu luua teenus ja mitte edendada selle kasutamist. Peale harimise tehakse Eestis seda ka sel viisil, et elanik oleks huvitatud uue teenuse kasutamisest. Alati on ju skeptikuid või infotehnoloogiaga mitte sõbrustavaid isikuid.
Näiteks, elektroonilist isikutunnistust ja sellega koos ka e-piletit edendas Tallinna linnavalitsus allahindlustega – e-pilet on odavam kui analoogiline paberpilet. Või siis, täites tuludeklaratsiooni internetis tagastatakse enammakse neli kuni viis päeva pärast deklaratsiooni täitmist. Esitades paberdeklaratsiooni võib see kesta mitu kuud. On ilmselge, et inimesed soovivad raha kätte saada kiiremini või sõita odavamalt, seetõttu omab e-isikutunnistus kaarti umbes 90 protsenti ning internetis deklareerivad tulusid umbes 94 protsenti elanikest.  
Rääkides ID kaartidest, nendes olevaid allkirju tunnistavad kõik riigiametid ja eraettevõtted, mistõttu on inimesed huvitatud selle omamisest mugavuse tõttu.
Investeerime palju haridusse, e-teenuste kasutamise õppustesse, viimase kahe aasta jooksul on oma oskusi täiendanud 10 protsenti riigi elanikest. Huvitav on see, et osa nendest õppustest rahastas erasektor – pangad, telekommunikatsiooniettevõtted ja teised. Neile on samuti oluline, et rahvas kasutaks e-teenuseid, see on ka ettevõtlustulude allikas.
Millised on teised väljakutsed e-valitsuse arengule Eestis?
Mitte kõigest Eestile, vaid kõikidele e-valitsuse projekte arendavatele riikidele on suurimaks väljakutseks erinevate avalike ametite koostöö. Mitte tehniline, vaid poliitiline – kõik vajalikud tehnoloogiad on meil olemas.
Samuti põhjustab väljakutseid ka õigusbaas, selle ettevalmistamine IT ajastuks võtab palju aega. Lisaks põhjustavad rahvale muret privaatsuse ja usalduse küsimused.
Kuid nüüd võib progress toimuda oluliselt kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Inimesed harjuvad interneti kasutamisega, nutitelefonide või tahvelarvutitega. Usun, et elektroonilised ID kaardid väljastaksime 90 protsendile elanikest kiiremini kui 10 aastat tagasi.
Loomulikult tekib projektide elluviimisel ka palju väiksemaid väljakutseid, kuid omades üldist strateegiat ja süsteemi, lahendatakse need kiirelt.
Milline on Eesti kogemus avalike IT hangete ja EL-i rahadega?
Nagu mainisin, baasiplatvormi lõi Eesti oma piiratud vahenditega, oma maksumaksjate rahadega. Arvan, et kui meil oleks olnud rohkem, poleks me niivõrd arenenud, sest piiratud rahadega pidime ümberkäima eriti nutikalt. Mitmed suuri rahasid vajanud projektid välismaal luuakse ja jäetakse sinna paika.
IT hangete kogemuse omandasime veel rasketel aegadel, nii et tolleaegsed suunised kehtivad ka täna, mistõttu suuremaid probleeme selles küsimuses meil pole.  

KELIONIU MANIJA
Aplankykime patraukliausias Estijos vietoves

Daiva Zaveckienė
06.04.2012

Artikkel Eesti saartest.
http://www.kelioniumanija.lt/lt/kelioniu_idejos/savaitgaliu_keliones/apl...

Estiška atrakcija: su kanoja automobilių keliais

Astra Petkūnaitė
05.04.2012

Artikkel Soomaast.
http://www.kelioniumanija.lt/lt/salys/europa/estija/straipsniai/estiska_...

Samal teemal veel:
http://www.alfa.lt/straipsnis/14225195/Estiska.atrakcija..su.kanoja.auto...
http://www.xteam.lt/LT/2208/Estiska-atrakcija-su-kanoja-automobiliu-keli...