Esileht > Välispoliitika > Suhted teiste riikidega > Eesti ja Aserbaidžaan

Eesti ja Aserbaidžaan

Leitud alamrubriigis:

Kahepoolsed suhted

(viimati uuendatud: 21.10.2011)

 

Eesti ja Aserbaidžaani suhted on head ja viimaste aastatega mõningal määral tihenenud. Mõlemad riigid on huvitatud nii omavaheliste majandus- kui ka poliitiliste sidemete edasiarendamisest. Aserbaidžaani välispoliitika üks põhisuundi viimastel aastatel olnud tihe koostöö Euroopa ning euroatlantiliste struktuuridega. Eesti ja Aserbaidžaani diplomaatilised suhted sõlmiti 20. aprillil 1992.
6. veebruaril 2009. a. andis EV suursaadik Aserbaidžaanis Aivo Orav üle oma volikirja Aserbaidžaani president Ilham Alijevile. Eesti suursaadik resideerib Ankaras. Aserbaidžaani suursaadik Eestis Tofig N. Zulfugarov andis üle oma volikirja vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesele 25. oktoobril 2007. 2010.a avati Aserbaidžaani suursaatkond Tallinnas.

Eesti toetas Aserbaidžaani Euroopa Nõukogusse astumisel – Aserbaidžaan esitas oma avalduse 1996. aastal, mil Eesti oli Nõukogu eesistujaks, ning sai Euroopa Nõukogu täieõiguslikuks liikmeks 25. jaanuaril 2001. Eesti toetab Aserbaidžaani lähenemist euro-atlantiliste struktuuridega ja kutsub Aserbaidžaani üles kasutama Idapartnerluse võimalusi (viisalihtsustus ja assotsiatsioonileping koos vabakaubanduslepinguga).

Esimest korda peale kahe riigi taasiseseisvumist külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Aserbaidžaani 2009. aasta jaanuaris, mõned kuud peale peaminister Andrus Ansipi visiiti. Aktiviseerunud on välisministrite vaheline dialoog, Urmas Paet ja Elmar Mammadjarov on kohtunud rahvusvaheliste foorumite raames korduvalt.
 

Olulisemad visiidid

Aserbaidžaani
jaanuar 2009 president Toomas Hendrik Ilves koos äridelegatsiooniga
november 2008 peaminister Andrus Ansip osavõtt kohtumisest „Baku Energy Summit 2008”
november 2007 välisminister Urmas Paet koos äridelegatsiooniga

Eestisse
aprill 2010 president Ilham Alijevi riigivisiit
aprill 2008 välisminister Elmar Mammadjarov
detsember 2007 kaitseminister Safar Abijev

Lepinguline baas

  • Siseministeeriumite koostöökokkulepe (jõustus 21.10.1992)
  • Kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide jagamise ja ühiskasutuse kokkulepe (jõustus 22.01.1993)
  • Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe (jõustus 1.03.1993)
  • Leping koostööst tolliasjades (allakirjutatud 02.03.00)
  • Kaitseministeeriumite koostöömemorandum (allakirjutatud 5.12.2007)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 27.11.2008)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 30.06.2011)

Majandussuhted

Kahepoolse koostöö potentsiaal on väga suur, kuid alles avastamise faasis. Eesti on huvitatud kahe riigi majanduskontaktide arendamisest ning riikidevahelise kaubavahetuse intensiivistamisest. Aserbaidžaan on avaldanud huvi Eesti e-Riigi alaste kogemuste vastu. Teatud riskidega, kuid kõrge kasumimääraga kinnisvara ja hüppeliselt arenev telekommunikatsiooni turg (mobiilileviga on kaetud kogu riik pealinnast mägiküladeni) on Eesti ettevõtjatele atraktiivne. Sama võib öelda ka IT valdkonna kohta. Eesti ja Aserbaidžaani välisministrid sõlmisid kokkuleppe infotehnoloogia koostöö vallas, mis jõustus 2009. aasta novembri lõpus.

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Aserbaidžaani kaubavahetuse maht on viimastel aastatel olnud üsna väike, kuid sellel on suur potentsiaal. Aastatuhande alguses oli kaubavahetus 0,6 miljonit eurot, edaspidi on see pidevalt kasvanud ning püstitas rekordi 2006. aastal (6,7 mln eurot). Peale seda hakkas kaubavahetuse maht kõikuma vahemikus 5 miljonit (2007) ja 7,2 miljonit (2008). 2009. aasta kaubavahetuse maht oli 6,7 miljonit eurot. Kõikumise efekti tekitab mitte pidevalt kasvav Eesti eksport, vaid kõikuv import Aserbaidžaanist (0,1-4,3 miljonit eurot). Lisaks kriisile mõjutab kaubavahetust impordi teatud ühekülgsus (üle 80% moodustavad nafta- ja gaasi saadetised).

2010.a oli kaubavahetuse käive 10,259 miljonit eurot, sellest eksport moodustas 9,959 miljonit ja import 0,336 miljonit eurot.
 

Eesti Aserbaidžaani kaubavahetus aastatel 2000-2010 (miljonit EUR):

AASTA EKSPORT IMPORT KÄIVE
2000 0,10 0,54 0,64
2001 0,14 0,87 1,01
2002 0,18 0,66 0,84
2003 1,25 0,13 1,38
2004 1,31 0,13 1,44
2005 4,64 0,49 5,13
2006 2,10 4,70 6,80
2007 5,57 0,52 6,09
2008 7.78 0,46 8,24
2009 6,20 0,46 6,66
2010 9,96 0,34 10,26

Allikas: Statistikaamet

2009. a peamised ekspordiartiklid: (% kogumahust)

  • Metall ja metalltooted – 56,4 %
  • Paber, papp, papist tooted – 24,7 %
  • Loomsed tooted – 4,8 %
  • Valmistoidukaubad – 3,8%

2009. a peamised impordiartiklid: (% kogumahust)

  • Valmistoidukaubad – 86,7 %
  • Loomsed tooted – 12 %


INVESTEERINGUD

Kiiresti kasvav Aserbaidžaani majandus on olnud atraktiivne investeeringute sihtkoht ka Eesti ettevõtetele. Aserbaidžaani otseinvesteeringud Eestisse seisuga 31.03.2011 on 542 000 eurot.
Eesti otseinvesteeringud Aserbaidžaani seisuga 31.03.2011 on 3,377 mln eurot.

Kultuurisuhted

Eestis elab praegu umbes 2000 aserbaidžaanlast, kes tegelevad väga aktiivselt nii Eesti kultuuri tutvustamisega Aserbaidžaanis kui Aserbaidžaani tutvustamisega siin.

Eesti keelde on tõlgitud aserbaidžaani kirjanike Mirza Shafi Vazehi, Molla Panakh Vagifi ning Mirza Fatali Ahhundovi töid. Ilmunud on ka esimene aseri-eesti sõnaraamat, mille koostas Vidadi Mamedov.

Alates 1990. aastast töötab Tallinnas aserbaidžaani pühapäevakool, kus lapsed saavad õppida oma emakeelt ning tegelda rahvuskultuuriga.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter