Eesti välismeedias 8. - 14. märts 2012

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
JAAPANI AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUOBSERVER
Estonian court to rule on eurozone bail-out fund

12.03.2012

Eesti ombudsman palus esmaspäeval (12.03) riigi kõrgeimal kohtul otsustada, kas Euroopa stabiilsusmehhanism on põhiseadusega kooskõlas.
http://euobserver.com/1016/115565

BLOOMBERG
Pro Kapital Plans Housing, Retail Projects in Estonia, Latvia

Ott Ummelas
13.03.2012

Pro Kapital Grupp (PRO), Eesti kinnisvaraarendaja, plaanib laiahaardelisi elamispindade ja ostukeskuse loomist Eestisse ja Lätisse seoses Balti riikide kinnisvaraturu paranemisega.
http://www.bloomberg.com/news/2012-03-13/pro-kapital-plans-housing-retai...

Estonian Economic Growth Second-Fastest in European Union

Ott Ummelas
09.03.2012

Eesti majanduskasv oli neljandas kvartalis kiiruselt teine Euroopa Liidus. Sisemajanduse kogutoodang suurenes 4,5 protsenti eelmise aastaga võrreldes tänu ehitus ning infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonna arengule. Euroopa Komisjoni hinnangul võib Eesti majandus kasvada sel aastal 1,2 protsenti.
http://www.bloomberg.com/news/2012-03-09/estonian-economic-growth-second...

Swedbank Mortgage Sales in Estonia Outpaced Market in 2011

Ott Ummelas
13.03.2012

Swedbank AB hüpoteeklaenude müük Eestis ületas eelmisel aastal üleüldist turu kasvu. Trend võib ilmselt sel aastal jätkuda, sõnas Swedbank’i esindaja. Kolmandik panga Eesti klientidest, kel oli laenu tagasimaksega raskusi, on suutnud oma probleemid lahendada.
http://www.bloomberg.com/news/2012-03-13/swedbank-mortgage-sales-in-esto...

REUTERS
Baltic PMs seek nuclear plant deal by June

Nerijus Adomaitis
8.03.2012

Leedu, Läti ja Eesti andsid neljapäeval (8.03) toetuse uuele regionaalsele tuumajaamale, mille ehitus läheb maksma kuni kuus miljardit eurot. Riigi jätsid ka Poolale võimaluse projektiga ühineda. Balti riigid soovivad vähendada energiasõltuvust Venemaast. Eesti peaminister Andrus Ansip sõnas, et see project peab olema kasumlik ärilises mõttes. Läti peaministri hinnangul peab loodavast tuumajaamast saadava elektri hind olema konkurentsivõimeline Põhjamaade turul.
http://www.reuters.com/article/2012/03/08/lithuania-nuclear-idUSL5E8E87B...

OILPRICE.COM
Estonia Strives to Shake off Soviet Energy Dependence

John Daly
11.03.2012

Balti rigid said esimest korda nautida vabadust 1919. aastast 1939. aastani. Tänu Gorbatšovi glasnostile ja perestroikale said nende riikide kodanikud indu taas vabaduse poole püüelda. Siiski, lahku minna on raske, mistõttu on Balti riikide ja Venemaa vaheline energia eksport jäänud püsima ka pärast Leedu, Läti ja Eesti liitumist Euroopa Liidu ning NATOga.
Eeti puhul saaks Gazpromist sõltuvust vähendada, kui riik leiaks uue pakkuja. Gazpromile võrdväärse pakkuja leidmine on erinevatel põhjustel raskendatud.
http://oilprice.com/Energy/Energy-General/Estonia-Strives-to-Shake-off-S...

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
36 Hours: Tallinn, Estonia

Stephem Whitlock
08.03.2012

New York Times avaldas oma reisirubriigis "36 tundi" näpunäited, mida Tallinnas teha. Tallinnas on hakatud serveerima nõukogude aja jäänuseid turismiatraktsioonidena. Kuid samal ajal loovad sealsed kokad põhjamaise köögi liikumisest innustatuna Balti kööki, kus traditsioonilisi toiduaineid (peedist metsseani) leidlikult kasutatakse, märgib artikli autor Stephen Whitlock. New York Times soovitab alustada Tallinnaga tutvumist iidsest linnamüürist ja tornidest ning käia seejärel kõhtu kinnitamas restoran-baaris Sfäär. Iseäranis saavad kiita Sfääri magustoidud. Joogikohtadest soovitab leht nii keskajahõngulisi paiku kui ka osavalt kokteile segavat Butterfly Lounge’i, söögikohtadest veel Nehi. Teravaid elamusi leiab turist Viru hotelli KGB-hõngulisest muuseumist. "Giidi jutud elust nõukogude ajal on ühtaegu jubedust äratavad ja jaburalt naljakad." Kirikutuurile võiks järgneda käik väärikas Maiasmokas, seejärel Estonia teatris. Hiliseks õhtusöögiks soovitab New York Times Sfääri naabrit Ö-d. Suveniiriks soovitatakse kaasa osta Zizi moodsaid linatooteid salvrätikutest tekikottideni. Lõppakordiks võiks aga jääda kõhutäis Bonaparte Deli kondiitriäris. Ööbida oleks aga hea Kolmes Ões või Telegraafis.
http://travel.nytimes.com/2012/03/11/travel/tallinn-estonia-36-hours.html

THE HUFFINGTON POST
The Nazi Resurgence in Europe: The Waffen-SS Marches Again

Richard Brodsky
13.03.2012

Natsid marsivad läbi Euroopa. Ameerikas on natsid hukka mõistetud, kuid mitmes Ida-Euroopa riigis on nad taas aktiivseks muutunud. 16. märtsil toimub Lätis demonstratsioon Relva-SS leegionis võidelnute austuseks. Üritusest võtavad osa SS-veteranide toetajad Rootsist, Eestist, Leedust ja mujalt. Nende rolliks omal ajal oli punaarmee vastu võitlemine ja ka juutide tapmine. Leegioniga liitunud või sinna suunatud mehed võitlesid oma meelest Nõukogude Liidu vastu, mistõttu neid kutsutakse vastupanuvõitlejateks. Ameerikas võtavad vähesed taolist sündmuste käiku tõsiselt, kuid tegelikult peaks USA kindlalt selle vastu olema.
http://www.huffingtonpost.com/richard-brodsky/the-nazi-resurgence-in-eur...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY MAIL
A spy at the heart of Nato: How a 'human landmine' planted by the Kremlin penetrated a secret Home Counties HQ

Edward Lucas
12.03.2012

Edward Lucase Herman Simmist kirjutatud raamatu tutvustus. Suurbritannias on vähe nii salajasi paiku kui Bedfordshire'is asuv Chicksandsi klooster, kus asub kaitseministeeriumi luureteenistus (Defence Intelligence Service). Erilise privileegina õnnestus seda külastada ka Herman Simmil, kes püüdis suurepärase võimaluse maksimaalselt ära kasutada, kirjutab Edward Lucas. Simm saabus Chicksandsi isikliku kutsega. Britid nägid Nõukogude Liidu alt vabanenud ja läänemeelse Eesti esindajas suurt talenti. Simmile anti raha Suurbritannia välisministeeriumi keeltekoolis inglise keele õppimiseks ja lubati seejärel Chicksandsi, kus teda ootas julgeolekupoliitikaalane ja praktiline väljaõpe. On selge, et Simm oli parim õpilane ja ka populaarne ning püüdis vastu võtta iga infokillu, mida oma kodumaal kasutada, kirjutab Lucas. Eesti oli just NATO-ga ühinemas ja koju naasmise järel pandi Simm kohalikke julgeolekustandardeid NATO tasemele tõstma. Simm tegi Lucase sõnul oma tööd nii hästi, et Eesti võimet saladustega ümber käia peeti paremaks kui mõnedes vanemates liikmesriikides. Alates 2004. aastast oli Simm sage külaline NATO peakorteris ja pääses ligi kõige kõrgema taseme saladustele. Nõukogudeaegse miilitsana oleks Simm vaevalt suutnud vältida kontakte KGB-ga. Ta ei tunnistanud seda aga kunagi ja samuti ei avaldatud talle ka sel teemal survet. Ka Simmi rahaasjad oleksid võinud tekitada kahtlusi, eriti märkimisväärselt suure hulga sularaha kasutamine ja pidevad kingitused, mida ta sai väidetavalt sugulastelt välismaalt, kirjutab Lucas. Simmi elustiil oli luksuslik. Ta elas suures majas Tallinna lähedal ja sõitis suure neljarattaveolise autoga. Ka ametlike dokumentide ebatraditsiooniline käsitlemine oleks pidanud panema kulme kergitama. Simm viis saladokumente tavapäraselt käsitsi Brüsselisse ja väitis, et tal on selleks luba. Kas Simmil oli mõjuvõimas kaitsja? Kas tema pääsemine jälgimise alt oli tingitud ebakompetentsusest või ole selle taga midagi kurjakuulutavamat? „Need küsimused on hingenärivad ja murettekitavad ning jäävad vastuseta,“ kirjutab Lucas.
http://www.dailymail.co.uk/news/article-2113685/Herman-Simm-How-human-la...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Missbrauchte Lebensläufe

Konrad Schuller
14.03.2012

67 aastat tagasi, II maailmasõja lõpus, ägasid lätlastest ühed Hitleri ja teised Stalini, kahe diktaatori, kes toona Ida - Euroopa veresaunaks muutsid, teenistuses. Hitler nõudis toona, et „Kuramaa kindlust“ tuleb igal tingimusel hoida. Nii moodustati Läti SS vabatahtlikud leegionid, kus hinnanguliselt võitles  160 000 lätlast. Ka teisel poolel võitlesid lätlased, kes nüüd tähistavad võidupäevana 8. maid, Saksa kapitulatsioonipäeva. Eksisteerib kaks erinevat arusaama sellest, mis toona Lätis juhtus. Moskva käsitlus on lihtne: nõukogude „vabastajad“ võitlesid saksa „fašistide“ vastu.
Läti käsitlus ja arusaam algab varasemast perioodist, Hitler-Stalin paktist 23. augustil 1939, millega mõlemad diktaatorid Ida-Euroopa omavahel ära jagasid. Sõltumatu Läti koos naaberriikide Eesti ja Leeduga okupeeriti toona Nõukogude liidu poolt. Terror, mille algatas Punaarmee sissetung 1940. aastal, küüditamised ja NKVD poolt toime pandud mõrvad, on tänini Balti rahvaste kinni kasvamata traumaks. Rõõmu tunti, kui sakslased 1941. aastal venelased välja ajasid ja kui Hitler asutas Läti ja Eesti SS-divisjonid. Lätlased ei olnud omateada tookord mitte Hitleri teenistuses, vaid võitlesid ida ja lääne terrorirežiimide võitluses omaenda väikese riigi eksistentsi eest. Loodeti, et sõda lõppeb sarnaselt I maailmasõjaga, Venemaa ja Saksamaa üheaegse hävimisega ning väikesed rahvad saavad siis oma võimalusi kasutada.
Riias põrkuvad need kaks ajalookäsitlust kahel korral aastas: 9. mail, kui venekeelne elanikkond tähistab suurejooneliselt „võidupäeva“. Teine kord on 16. märts, kui läti SS veteranid vabadussamba juures kogunevad. Pettumus ja kibestumine on siis mõlemal poolel väga suur. Venelastele heidetakse läti rahvuslaste poolt ette, et nad tähistavad totaalse Stalini režiimi okupatsioonipoliitikat. Vene diplomaadid teatavad järsul toonil, et natside kannupoiste heroiseerimine tekitab kogu Euroopas õudu. 16. märtsil tuntakse ka hirmu, et vastasseis võib üle kasvada füüsilisteks kokkupõrgeteks. Läti valitsus on eelnevatel aastatel püüdnud 16. märtsile võimalikult vähe tähelepanu pöörata. Seda ka hirmust Läti imidži omaaegse kahjustamise ees, kui Läti parlament 16. märtsi 90. aastate lõpus rahvuspühaks kuulutaks. Kahe aasta pärast rahvuspüha tühistati.
Mõned endistest müütidest on jätkuvalt elus. Punaarmeelased jutustavad jätkuvalt, kuidas nad „Euroopa natsidest vabastasid.“ Vastaspoolel olijad teavad, et vene tankidega ei saabunud Lätimaale mitte paradiis, vaid mõrvad ja massiküüditamised. Seda, mõrvu ja küüditamist, ei eita ka endise nomenklatuuri esindajad. Sõjas osalenud tunnistavad, et selline vastasseis peab lõpuks ometi lõppema. Üritatakse vastastikku aru saada, et mõlemal poolel võidelnud võitlesid oma meelest  Läti vabaduse eest.
Sõjas osalenute edasised elukäigud on erinevad. Punaarmees olijaid edutati, nad elavad ka tänapäeval Riia kesklinna luksuslikes korterites. Saksa poolel sõdijad saadeti Venemaale vangilaagritesse. Elavad nad ka täna veel pisikestes paneelmajade korteripugerikes. Kas venelased on okupandid? Toonased punnaarmee ohvitserid kindlasti, ütlevad Saksa armee ridades võidelnud. Kuid uue põlvkonna kohta seda enam loomulikult öelda ei saa.
Sõjast osavõtjad toonitavad, et poliitikud kasutavad nendega juhtunut oma huvides ära. Diskussioon jätkub. Sõjas osalenud mõistavad, et olid ohvrid. Nii nagu miljonid teised noil aastail, kui kaks diktaatorit Euroopa veresaunaks muutsid. Omaenese vastutuste ja kaassüü küsimus jääb järgmise põlvkonna lahendada. Praegu pole ühiskond selleks veel küps.

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L’EXPRESS
Le "gang des Estoniens" jugé à Paris

Bastien Zaouche
14.03.2012

Pariisis algas kohtuprotsess eestlaste üle, keda süüdistatakse nelja juveelipoe röövimises ajavahemikul mai 2007 ja detsember 2008. Taskud täis Rolex´i, Zenith ja Chopard´i kelli, lahkusid röövlid kuriteopaigalt metrooga. Protsess eestlaste "gängi" üle algas 7. märtsil, mil kohtupingis oli seitset, kellest neli eestlased, üks lätlane, üks venelane ja üks kodakondsuseta isik, kõik vanuses 22-38 aastat. Kui neid kuritegudes täielikult süüdi mõistetakse, võib neid oodata 30-aastane vangistus. Prantsuse poltiseil õnnestus kahtlusalused tuvastada tänu ühistranspordi videosalvestustele ning ühele DNA-jäljele, mis leiti hotellitoast. Kurjategijad tabati Eestist ning nad anti Prantsusmaale välja.
http://www.lexpress.fr/actualite/societe/justice/le-gang-des-estoniens-j...

LA MONTAGNE
Les pays Baltes, hier et aujourd’hui

12.03.2012

Beaumont´i on kuulutanud 2012. aasta Balti riikide tundmaõppimise aastaks. Eesti, Läti ja Leedu on arenevad riigid, olles olnud kunagised NSV Liidu liikmed. Selleks, et paremini tundma õppida nende riikide ajalugu, pakub Beaumont välja suurepärase filmi Alexandre Nevskist, mis on valminud S. M. Eisenstein´i käe all. Lisaks filmile tegi keskaja uurimisele pühendunud doktor Arlette Maquet presentatsiooni, mis aitas paremini mõista nende riikide üldist kliimat ning luua paralleele filmi ja reaalsuse vahel.
http://www.lamontagne.fr/auvergne/actualite/departement/puy-de-dome/puy-...

LE FIGARO
Le gang des Estoniens braqueurs, aux assises

12.02.2012

Pariisis algas kohtuprotsess kaheksa eestlase üle, keda süüdistatakse nelja juveelipoe röövimises. Üks juurdlusega lähedalt seotud isik kirjeldas seda röövlite kampa kui suurepäraselt organiseeritud rühmitust, kes teadsid hästi, mida nad teevad. Eestlaseid, vanuses 23–39 aastat süüdistatakse nelja Pariisi juveelipoe röövimises, kahjusummaks hinnatakse kokku 1,75 miljonit eurot. Röövlid tegutsesid peamiselt kahe- või kolmekesi ja alati väga kiiresti ning põgenesid metrooga.

MES: problème constitutionnel en Estonie 

AFP
12.03.2012

Eesti õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel teha otsuseid stabiilsusmehhanismi liikmesriikidele finantstoetuse andmise kohta kiirmenetluse korras riikide 85-protsendilise häälteenamusega, on vastuolus Eesti põhiseadusega. Tederi hinnangul on selline otsuste tegemise kord vastuolus parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtetega ning Riigikogu eelarvepädevusega.
http://www.lefigaro.fr/flash-eco/2012/03/12/97002-20120312FILWWW00505-me...

LE MÉTRO
Les braqueurs de bijouteries devant le tribunal

13.03.2012

Eestlastest koosnev juveeliröövlite jõuk on Pariisis kohtu all. Kohtupidamine kaheksa eestlase üle, vanuses 23–39 aastat, algas teisipäeval Pariisi kohtus, mis on kohaliku süsteemi järgi esimese astme kohus. Neid süüdistatakse nelja Pariisi juveelipoe röövimises, kahjusummaks hinnatakse kokku 1,75 miljonit eurot. Röövimisele lisaks hakkab kohus arutama ka neile esitatud süüdistusi vägivalla kasutamises ning põhimõtteliselt organiseeritud kuritegevuses, milles kasutati ka relvi. Kui neid kuritegudes täielikult süüdi mõistetakse, võib neid oodata 30-aastane vangistus. Esimene rööv leidis aset 2007. aasta mais, kui jõuk röövis Pariisi südames 6. kvartalis asuvast juveeliärist 44 kella. Ülejäänud kolm röövi leidsid aset 2008. aastal.
http://www.metrofrance.com/paris/les-braqueurs-de-bijouteries-devant-le-tribunal/mlcl!AQ2bw8TiYyw/

RADIO FRANCE CULTURE
Tout Feu Tout Flamme

Sylvain Bourmeau
08.03.2012

Ewert and The Two Dragons hommikuses raadiosaates.
http://www.franceculture.fr/emission-tout-feu-tout-flamme-de-sylvain-bou...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolaiset lopettivat vaikenemisen

Kaja Kunnas
11.03.2012

Vaikimisest ja saatusele alistumisest on saanud eestlaste kaubamärk. Suured palgakärped kolm aastat tagasi neelati alla protestimata, samal ajal kui teised eurooplased meelt avaldasid. Mullu aitasid eestlased samad poliitikud, kes palku kärpisid, taas võimule. Vaikimist oli lihtne rahuloluna tõlgendada.
Seda aga pikk vaikimine ei tähendanud. Eelmise nädala meeleavaldused said laiapõhjalise toetuse osaliseks maal, kus alla viie protsendi töötegijatest ametiühingutesse kuulub.
Üks pöördepunkt üleüldise rahulolematuse kasvus oli möödunud sügisel, kui nii tööandjad kui töövõtjad valitsuse peale solvusid. Avalikkusele jäi valitsusest mulje, et see surub mõlemale poolele oma otsuseid peale.
Küsitluste järgi on vaskpoolsete opositsiooniparteide soosing esimest korda suurem kui paremapoolsete koalitsiooniparteide oma. See kõneleb siiski rahulolematusest, mitte ideoloogilise suuna muutusest. Valimised on alles kolme aasta pärast. Peaminister Ansip on teatanud, et ministreid välja ei vahetata.

Vaaralliset rintatäytteet noin 300 naiselle Virossa

Kaja Kunnas
11.03.2012

Eestis on kergesti purunevad rinnaimplantaadid paigaldatud kokku 300-le naisele, selgub Eesti Tervishoiuameti vastvalminud analüüsist. Arvestuse järgi on umbes pooled neist patsientidest soomlased, kuna implantaate paigaldati just soomlaste poolt enam külastatavates kliinikutes Villa Medica Pärnus ning  KT Kliinik OÜ ja Plastilise Kirurgia OÜ Tallinnas.

Paratiisi

Anna- Stina Nykänen
11.03.2012

Tahtsin näha paradiisi. Internetist loetu põhjal leiab selle Tallinnast. Jutt on Karnaluksist, mis on kasitöötarvete kauplus. Tallinna mineval laeval on kerge eristada lõngaturiste vodkaturistidest. Neil valguvad vardad ka baaris istudes. Kasitööturiste tuleb Tallinna bussitäite kaupa, paljud korduvalt. Käsitöömatkade põhjus on sama kui vodkaturismilgi - otsitakse odavat või midagi erilist. Teine käsitööturistide sihtmärk on Raasiku villavabrik 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast.

Opettajat lähtivät kaduille

Kaja Kunnas
08.03.2012

Ühest kesklinna eliitkoolist, Prantsuse Lütseumist, väljusid kolmapäeval õpetajad, loosungid käes. Ukse peal oli suurte tähtedega kirjutatud: streik. Selle nädala meeleavaldused on Eesti taasiseseisvumise järgne suurim protestiilming. Kolmapäeval kogunes Tallinna Vabaduse väljakule umbes 3500 protesteerijat – suurima osavõtjate arvuga meeleavaldus viimase 20 aasta jooksul, mis tõi kokku nii eesti- kui venekeelsed õpetajad. Kõik Eesti koolid ja lasteaiad olid kinni ja osa neist jäävad kinni kuni nädala lõpuni. Meditsiini- ja transporditöötajad korraldasid õpetajate toetuseks solidaarsusstreike. Üleüldine rahulolematus on välja tulnud rahvaküsitlustest, mille järgi on sel talvel vasakopositsiooni toetus esimest korda suurem kui valituse moodustanud paremparteide oma. 2009 aasta lama ajal omandas Eesti kuulsuse maana, kus saab kiirelt ja protestimeelt kohtamata töötajate palku kärpida. Mis siis nüüd juhtunud on? „Ühiskond on küpsenud ja kodanikuühiskond tõstab pead“, ütlevad Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetajad.

Puheet etääntyivät elämästä

Kaja Kunnas
08.03.2012

Protestimeeleolud on Eestis sel talvel tippu tõusnud. On kulunud kolm aastat suurtest palgakärbetest ja aasta neid kärpeid läbi viinud valitsuse tagasivalimisest. Majandus kasvab teist aastat järjest ja palgadki on hakanud eelmise aasta lõpust jälle tõusma. Seega ei ole see elatustaseme langus, mis sel talvel rahulolematust põhjustanud on. Üheks rahulolematuse  põhuseks võib olla valitsuse probleeme eitav retoorika. Kui Eesti eelmise aasta alguses euro kasutusele võttis ja majandus tõusulainele pööras, sai poliitikute kõnedes jõudu juurde Eesti kui eduka riigi kuvand. Veel eelmises uueaastakõnes väitis peaminister Ansip Eestit kiiresti Põhjamaade elatustaseme suunas liikuvat. Tegelikkuses oli üleüldine elatustaseme langus äsja peatunud. Väljaränne on valitsevate poliitikute kõnedes kuulutatud osaks inimese põhivabadustest. Liikumine on siiski valdavalt ühesuunaline ja viib Eestist välja. Nii mõnelegi on mineku põhjuseks elatise teenimine.

Trollikkakuskit tarttuivat puikkoihin

Kaja Kunnas
09.03.2012

Neljapäeval kudus trollijuht Marina Pahomova Tallinna trollidepoos lapsele kleiti. Trolli ta ei juhtinud. Tema kolleeg Ljudmilla Akimihina kudus salli. ”Streigime palga pärast. Teenime 550 eurot kuus. Valitsuse palkade tõstmiseks on raha, töötegijatele mitte”.
Õpetajad algatasid kolmapäeval Eesti iseseisvusaja suurima streigi. Õpetajate palgad on osaliselt väiksemadki, kui trollijuhtidel. Mõnedki neljapäeval trollidepoos streikinutest on keskealised või vanemad naised – nagu õpetajadki. Eestis on naiste üldine palgatase kolmandiku võrra madalam kui meestel.

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Viro hakee näkyvyyttä

Markku Peltonen
12.03.2012

Soome ja Eesti on maailma kaubavahetuses väikesed tegijad, kuid üheskoos võime siiski saada enam nähtavust, ütles Enterprise Estonia Soome kontori juhtaja Valdar Liive oma teisipäevasel esinemisel Helsingis. Liivel oli sellisest koostööst ka värske näide esile tuua - jaanuaris käis Eesti välisminister Urmas Paet koos Soome väliskaubandusministri Alexander Stubbi ja mõlema maa äridelegatsiooniga visiidil Indoneesias. "Saime seal hea vastuvõtu ja suure tähelepanu osaliseks justnimelt oma ühise etteaste tõttu", ütleb Liive. Tema arvates on oluline küsimus ka see, kuivõrd meid samaks majanduspiirkonnaks peetakse. Kaugelt vaadates on Soome ja Eesti üheskoos kindlasti tähelepanu tõmbavam partner, kui eraldi, arvab Liive. Eesti seisukohalt on küsimus ka selles, millisesse rühma kuuluvaks teda arvatakse. Kas Eesti on Balti riik või osa Põhjalast?

Vaasan rakentaa pakasteleipomon Viroon

08.03.2012

Vaasan Oy  ehitab uue külmutatud pagaritoodete tehase Eestisse Sauele. Praegu valmistab Vaasan külmutatud pagaritooteid kahes tehases Rootsis ja ühes Soomes. Uue tehase valmides lõpeb tootmine Rootsis ja see kolitakse ümber Eestisse.

KALEVA
Jäämiehen suvun jäljillä

Villu Päärt
11.03.2012

Mis on meis, inimestes, muutunud 220 aastaga? Võimalus sellele küsimusele vastuseid otsida avanes 1991. aastal, kui Alpide jääliustikust leiti 5300 aastat vana mumifitseerunud mehe surnukeha, keda maailm tunneb jäämees Ötzina. Ötzi leidmisest saadik on geeniuuringud arenenud suure kiirusega. Ötzi genoomi uurimises on otsustav roll Tartus Eesti Biokeskuses töötaval uurijal Siiri Rootsil, kes on uurinud Ötzi isaliini geenijärjestusi. Täpseim vaste Ötzi geenidele leidus Rootsi uuritud Lähis-Idast pärit haplorühmadest, mille Euroopa kandjaid ehk jäämehe tänapäevaseid sugulasi leiab Korsikalt ja Sardiiniast.

Opettajat lamauttavat Viron liikenteen

STT, BNS
08.03.2012

Eestis valmistutakse neljapäeval toimuvaks ülemaaliseks tugistreigiks. Streik peaks peatama ühistranspordi- ja rongiliikluse kogu maal. Meeleavaldusega toetatakse õpetajate streiki, mis algas kolmapäeval ja lõpeb reedel. Õpetajad nõuavad valitsuselt 20-protsendilist palgatõusu. Haridusminister Aaviksoo on lubanud õpetajatele 15-protsendist miinimumpalga tõusu, mille tagajärjel tõuseks õpetajate miinimumpalk 700 euroni kuus.

Sama artikkel Aamulehtis

Ylimielisyys ajaa kansaa kaduille Virossa

Riho Laurisaar
09.03.2012

Eestis nähti sel nädalal suurimat streigilainet taasiseseisvumisest alates. Meelevaladustes osales üle 16000 inimese. Streikide põhjuseks on inimeste väsimine madaltest palkadest ja sellest, et valitsejate suhtumine inimeste majandusraskustesse on üleolev. Praeguste sündmuste vallandavaks jõuks oli ACTA leping, mille heakskiitmises näevad nii mõnedki eestlased ohtu oma maa majandusele. Nördimus tõusis haripunkti, kui peamnister Ansip ACTA vastaseid oma esinemises naeruvääristas. Hljem Ansip vabandas oma sõnade pärast. Eri elualade esindajate palgatõusunõudmised on kohanud samasugust ülbet suhtumist. Valitsuse sõnul ei ole palkade tõstmiseks raha ja ”Eesti ei kavatse järgida Kreeka eeskuju”. Samal ajal on tõstetud parlamendiliikmete palku.

Sähköntuotanto lamaantuu

Riho Laurisaar
09.03.2012

Streigilaine põhjustatud probleemidest suurimaks võib osutuda neljapäeval Narvas alanud energeetikastektori tugistreigi põhjustatud elektritoodangu vähenemine poole võrra. Valitsus teatas nädala alguses, et realistlikke võimalusi eri ametialade esindajate nõudmiste täitmiseks ei ole. Rahandusmininister Jürgen  Ligi sõnul on streik vaid egoistlik akt ja streikijad unustavad, et heaolutaseme tõus Eestis on olnud kiirem kui kusagil mujal Euroopas. Praegusel hetkel jääb lahtiseks, kas valitsuse positsioon lähikuudel muutub.Peaminister Ansip ütles, et tal on kahju, et tal pole jätkunud empaatiavõimet kõigi probleemide lahendamiseks. President Ilves tõdes, et streigid on Eestis nii harvaesinev nähtus, et valitsuse ja kodanike dialoogiga peab nüüd midagi väga viltu läinud olema.

AAMULEHTI
Kansa nurisee myös Baltiassa

Esa Järveläinen
10.03.2012

Eurokriisi suurimaid meeleavaldusi on nähtud Euroliidu lõunapiiril, Kreekas. Seal vastustab rahvas raevukalt neile peale surutud säästumeetmeid. Balti riikides on tänavale tulek harv nähtus. Baltlased on harjunud rusikaid taskus pidama ja ootama kannatlikult paremate aegade saabumist. Nüüd on näha esimesi märke, et kodanike rahulolematus hakkab pinnale kerkima. Nii Eestis kui ka Lätis on majandus heas korras. Eesti on majanduse seisukorralt Euroopa Liidu esirinnas koos Luksemburgi, Soome, Austria ja Hollandiga. Kreeka abistamist on aga raske selgitada Tallinna õpetajale, kelle kuupalk on 640 eurot, samas kui tema Kreeka kolleeg teenib 1900 eurot.

Viro mukava yrittäjälle, mutta ei asukkaalle

Matti Laurila
10.03.2012

Pereettevõtete Liit Matti Vanhaneni suu läbi peab Eesti maksupoliitikat Soomele ülevõtmist väärivaks.  Tõsi, siis peab leppima sellega, et näiteks masinaehituses tehakse nii keevitustööd,  montaaži kui ka värvimistööd samas ruumis, värviaurud ja keevitamisel tekkivad sädemed levimas kogu töökojas. Nii on asjalood eesti ettevõtetes. Lääne või vene rahadel põhinevates ettevõtetetes on olukord parem. Lisaks on teed kohutavas olukorras ja talvine teehooldus isegi Tallinnas ei ole just Tampere tasemel. Iga korralikult korda tehtud tee kõrval on silt "tee korrastatud EL rahadega" - meie rahadega, kuna enda maksutuludest ei piisa. Märkimisväärsel hulgal eestlastest ei tule korterisse sooja vett. Mul on sugulasi Tallinnas ja kui nad pensionile jäid, pidid nad jätkama töötamist, kuna väiksest pensionist äraelamiseks ei piisa. Kui see kõik on Pereettevõtete Liidu eesmärk, siis õnne valitud teele. Mina kaasa tulla ei taha.

Lihaliemestä body, Jaltasta onni

Simopekka Virkkula
10.03.2012

Kana, kana, kana, hakkliha! Kana, kana, kana... Nõukogude Eesti sovhoosi tellitud kanahakkliha reklaam on vaevalt jooksma hakanud, kui kinopubik Hällä kinos juba naerma purtsatab. Nii juhtub igal pool. Kanahakkliha reklaam aastast 1986 on üks kuulsamatest ja omapärasematest Harry Egipti tehtud reklaamklippidest. Youtube is on seda vaadatud ule 100 000 korra. Egiptist on saanud kultusrežissöör, kelle reklaamklippe müüakse dvd-del. Egipti maine kasvas veelgi, kui jupikest tema toodangust kasutati Borati filmi loomisel. Sel nädalal näeb Harry Egipti loomingut Tampere filmifestivalil.

TURUN SANOMAT
Viron opetuksia Suomen kuntauudistajille

Harri Raitis
12.03.2012

Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, seisis ees harjumine kodanikuühiskonna ja demokraatia toimemehhanismidega. Demokraatia arengu mootorina toimib Eestis ind omada mõju inimestele olulistele asjadele ja nende kaudu ka laiematele ühiskondlikele küsimustele. Kodanikuühiskonna sünniks ei olegi muud teed. Seda peaks meeles pidama ka Soome haldusreformi ette valmistades. Keskseks küsimuseks on ühiste asjade eest  hoolitsemise soovi ulatumine võimalikult laiade massideni. See soov kaob, kui otsuste tegemine viiakse inimesest liiga kaugele. Inimene muutub aktiivsest kodanikust passiivseks riigialamaks hirmutavalt kergesti, kui tajub, et tõeline võimalus asju mõjutada on kadunud.
Liig suurte haldusüksuste loomine viib käegalöömise, võõrandumise ja mõne aja möödudes ühiskondlike rahutusteni.
http://ts.fi/mielipiteet/kirjoittajavieras/321302/Viron+opetuksia+Suomen...

KAUPPALEHTI
Suomalaisia kiinteistöosaajia matkalla balttibisnekseen

Kaija Lähteenmaa
13.03.2012

Eesti kinnisvaraarendaja Pro Kapital meelitab enda ridadesse kinnisvaraäri asjatundjaid. Firma tegevjuhtkond esitas juhatuse liikmete kandidaatideks Cityconi endise juhi Petri Olkinuora, kinnisvarafirma Sponda endise majandusjuhataja Sari Aitakallio ja Technopolise juhatuse esimehe Pertti Huuskoski. Pro Kapitali tegevjuhi Allan Remmelkoori arvates tooksid soomlased paljugi isiklikest suhetest sõltuvale kinnisvaraturule väärtuslikku kogemust.
Pro Kapital müüs eelmisel aastal Tallinna suuruselt teise, Kristiine kaubanduskeskuse Cityconile 105 miljonit euro eest. 2014. aastaks plaanib Pro Kapital ehitada 90 miljonit eurot maksva mineva uue suure kaubanduskeskuse Tallinna lennujaama lähedale.

Viron veromalli kasvattaisi sijoitustuottoja eikä romauttaisi verotuloja

Päivi Mykkänen
08.03.2012

Keskustelu mäenõunik Jorma Eloranna veebruaris esitletud investeeringute strateegia üle jäi advokaadibüroo Bützow maksuasjatundjate arvates poolikuks. Raportis tõdeti, et ettevõtete maksustamise põhimõtete muutmine Eesti mudelile vastavaks omaks kahtlemata mõju, kuid sellega analüüs piirdus, ütleb Bützowi maksuasjatundjate rühma juht Jouni Weckström.
Balti riikidesse investeerivaid Soome ettevõtjaid nõustav Bützow sooviks ärgitada keskustelu selle üle, millist mõju Eesti maksustamispõhimõtete  kasvõi osalinegi üle võtmine Soome poolt avaldada võiks. Weckström ei usu, et Soome kunagi kopeeriks Eesti ettevõtete maksustamise skeemi täielikult. Tema arvates on siiski poliitikutel aeg järele mõelda, kas ei oleks mõeldav kehtestada mingisugunegi Soome oludega arvestav kompromissvariant.
Eesti on oma maksueelistega kompenseerinud muid puudujääke, mis tal investeeringute sihtmaana on. On välja arvutatud, et Eesti moodi ettevõtteid maksustades saaks 10 miljoni euro suuruse investeeringu korral viieaastase perioodi jooksul miljoni euro võrra rohkem kasumit, kui praeguse maksustamise süsteemiga. Väljavõtmata jäänud kasum tekitab vahepealsel perioodil kasumit juurde ja kasvatab seeläbi lõpuks maksustamisele kuuluvat summat. Valitsus rahastab vahepealsel perioodil oma kulusid laenu abil ja kui laenu saadakse odavamalt, kui lõpuks ettevõtete realiseeritud kasumi maksustamisel koguneb, on asi ennast valitsuse seisukohast ära tasunud, selgitab jurist Rami Karimeri. Maksutulusid saadaks kokkuvõttes rohkem.
Investeerija seisukohast on sel süsteemil eeliseid mitte ainult suurema kasumi, vaid ka märgatavalt väheneva bürokraatia tõttu. Samas peab meeles pidama, et ka Eestis ei tähenda kasutatav maksustamine automaatselt lisainvesteeringuid, vaid annab võimaluse hoida raha ettevõttes.

KESKISUOMALAINEN
Kunnon puhurilla Jyväskylästä Tallinnaan

Timo Nieminen
11.03.2012

Estonian Air lendab 25. märtsil esimest korda Jyväskylä ja Tallinna vahet. Kompanii tegevjuht Tero Taskila on silmnähtavalt elevil. Taskila sõnul on piletite müük paljulubav. "Jyväskylä on tugeva majandusega regioon. Me ei oleks avanud lennuliini, kui me ei näeks sellel potentsiaali", ütleb ta.

KYMEN SANOMAT
Kenkiä ja fontteja, ei haarukoita

Antti Kaarto
08.03.2012

Maris Takk tõstab pappkastist välja lampe, rõivaid, mänguasju, kingi ja patju, aga ei ühegi joogiklaasi. Eesti disain eristub soome omast muuhulgas selle poolest, et sealsed disainerid ei tundu olevat lauanõudest nii innustunud, kui soomlased. "Praegusel ajal on Eestis enim soositud disainiobjektiks valgustid ja rõivad. Targad tekstiilid on praegu väga moes. Näiteks padi, mille ornament päikesevalguse peale langedes välja tuleb.", räägib Takk.  Naabermaa disain ei ole Soomes väga tuntud. Moedisaineritena on Reet Aus ja Kristina Viirpalu ainsad, kelle rõivaid Soomest osta saab. Eesti disaini näitus on avatud Kotkas, Pasaati kaubanduskeskuses.

TALOUSELÄMÄ
Suomi sähkömottiin: sähköntuonti takkuaa sekä idässä että lännessä

Kimmo Lundén
08.03.2012

Elektri transpordi ühendus Eesti ja Soome vahel toimib, kuigi ka Baltikumis on elektri defitsiit. Soomes on nimelt tekkinud elektridefitsiit ja puudujääv loodetakse saada Eestist. Selle talve elektripuudust on lisaks külmale ilmale mõjutanud ka asjaolu, et Rootsi tuumajaamad on tänu hooldus- ja parandustöödele töötanud vaid poole võimsusega. Eesti ja Soome vaheline ühendus toimib, kuid Baltikumi elektriturgu on omakorda mõjutanud Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine. Elektri spot-hind oli täna Soomes 33 eurot megavatt-tunni eest. Eesti ja Soome vahel on kavas 2014. aastal avada uus elektrikaabel, Estlink 2. Olukord Soome energiaturul peaks normaliseeruma Olkiluoto 3 tuumaelektrijaama valmimise järel, mille ehitustööd on aga praegu graafikust viis aastat maas.
http://www.talouselama.fi/uutiset/suomi+sahkomottiin+sahkontuonti+takkua...

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РИА НОВОСТИ
Появился сайт, рассказывающий о проблемах русской общины на эстонском

Николай Адашкевич
12.03.2012

Esmaspäeval (12.03) avati Eestis veebileht venetuum.info, mis räägib Eesti vene kogukonna elust ja probleemidest eesti keeles.
Veebilehe peatoimetaja on Vene kool Eestis organisatsiooni juhatuse liige Andrei Lobov.
http://www.ria.ru/world/20120312/592344648.html

ИЗВЕСТИЯ
На Военном кладбище в Таллине осквернили Бронзового солдата

Владимир Дергачев
12.03.2012

Tuvastamata huligaanid määrisid Tallinnas kaitseväe kalmistul asuvat pronkssõduri monumenti valge värviga.
Juhtunud kommenteerib Andrei Zarenkov.
http://www.izvestia.ru/news/518203

Samal teemal:

В Таллине осквернили "Бронзового солдата",  Российская газета, 12.03.2012, http://www.rg.ru/2012/03/12/tallin-anons.html
В Таллине вандалы осквернили памятник Воину-освободителю, ИТАР-ТАСС, 12.03.2012,
http://www.itar-tass.com/c13/364029.html
В Таллине испачкали памятник Воину-освободителю, Lenta.ru, 12.03.2012, http://lenta.ru/news/2012/03/12/monument1/

ВЗГЛЯД
Доклад: Образ России как врага Эстонии навязал Запад

09.03.2012

Moskvas tutvustati Russki Miri (Vene Maailm) fondi rahastusel läbi viidud uuringut „Vene diasporaa Eestis: olukord ja perspektiivid“.
http://www.vz.ru/news/2012/3/9/567088.html

ЖУРНАЛ "ИТОГИ"
Таллинвуд

Ирина Любарская
12.03.2012

Ajakirja Itogi korrespondent käis Eestis, et uurida, kuidas praegu elab üks parimatest filmistuudiotest NSV Liidus - Tallinnfilm. Selgus, et praegune OÜ Tallinnfilm koosneb kahe saaliga kinoteatrist, kontorist, DVD-poest, kohvikust ning on endise hea Tallinnfilmi kuldvara õiguste omanik.
http://www.itogi.ru/iskus/2012/11/175742.html

РОССИЯ 24
В Таллине наградили лучших учителей русского языка и их учеников

Екатерина Зорина
10.03.2012

6. märtsil anti Tallinnas üle viies Aleksander Sergejevitš Puškini nimeline preemia.
Autasustamiseks tulid kohale kuulsa poeedi järeltulijad Brüsselist: Aleksander Puškin ja tema abikaasa Maria-Madlen Puškina-Durnovo.
http://www.vesti.ru/doc.html?id=736233

ГАЗЕТА.RU
Фабриканты свободы

Семён Новопрудский
11.03.2012

Autor arvab, et enda ümber vabaduse ruumi kujundanud Juri Lotmani eluviis võib olla kujundiks ning lohutuseks inimestele, kes pärast teatatud sündmusi Venemaal 4. märtsil tundsid ahastust. Lotmanist sai üks vabaduse loojatest mittevabas riigis.
http://www.gazeta.ru/column/novoprudsky/4033561.shtml

Арно Пайперс возглавил юношескую сборную Эстонии

09.03.2012

Viis aastat Eesti jalgpalli noortemeeskonda juhendanud sakslane Frank Bernhardt tagandati oma postilt.
Jalgpalliliit andis U-19 koondise peatreeneri koha Arno Pijpersile.
http://www.gazeta.ru/news/sport/2012/03/09/n_2234393.shtml

ИНТЕРФАКС
Вступление Финляндии в НАТО повысит безопасность региона, считают в Эстонии

14.03.2012

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras arvab, et Soome on valmis ühinema NATOga ning riigi liitumine alliansiga tõstab kindlasti kogu piirkonna turvalisust.

Существование в странах Балтии "неграждан" - это позор современной Европы - Лавров

14.03.2012

Riigiduumas esinedes nimetas Venemaa välisminister Sergei Lavrov mittekodanike olemasolu Balti riikides „häbiks Euroopa Liidule“.
Venemaa välisminister ütles, et Euroopa Liit võttis Balti riigid liikmeks olukorras, kus nad ei vastanud liikmelisuse saavutamiseks vajalikele inimõigusi, rahvusvähemusi ja vähemuskeeli puudutavatele kriteeriumitele.
Lavrov kinnitas, et Venemaa jätkab tegutsemist selle nimel, et vene keelest saaks Euroopa Liidu ametlik keel.

Samal teemal:

Лавров рассказал о позоре Евросоюза, Утро.ru, Алексей Бойко, 14.03.2012, http://www.utro.ru/articles/2012/03/14/1034510.shtml
Лавров: наличие «неграждан» в странах Балтии - это позор ЕС, Актуальные комментарии, 14.03.2012, http://actualcomment.ru/news/39252/

Москва требует найти и наказать виновных в осквернении памятника советским солдатам в Таллине

13.03.2012

Venemaa Välisministeerium avaldas pronkssõduri monumendi määrimise pärast sügavat pahameelt, märkides, et tegemist pole esimese taolise juhtumiga ning kritiseeris Eesti ametivõimude suhtumist. Välisministeerium avaldas lootust, et süüdlased toimetatakse kohtu ette.

В Эстонии прошел митинг с требованием отставки премьер-министра

12.03.2012

Esmaspäeval, 12. märtsil toimus Tallinnas Vabaduse väljakul miiting: Avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile.

В Эстонии обнаружен груз контрабандных сигарет, направлявшийся из Китая через Россию в Европу

12.03.2012

8. märtsil avastasid Eesti tolli- ja politseiametnikud Hiinast saabunud kaubakonteinerist üle 8,5 miljoni võltsimiskahtlusega  ja maksumärkidega märgistamata Marlboro ja LM sigareti.

Эстонские портовики выступают против ужесточения пограничного контроля
на линии Таллин-Петербург

11.03.2012

Tallinna Sadam saatis Riigikogule kirja, milles palub hinnata senisest tõhusama piirikontrolli läbiviimise otstarbekust Tallinn-Peterburi liinil.

Энергетики Эстонии проведут свою забастовку

09.03.2012

Narva Energia Ametiühing korraldab 09. märtsil toetusstreigi Eesti Ametiühingute Keskliidule.

Железнодорожники прекратили работу в Эстонии и начали забастовку

08.03.2012

Eesti Raudteelaste ametiühing pidas 8. märtsil 24tunnise streigi.

TAANI AJAKIRJANDUS

BERLINGSKE
Twelve more years«?

Uffe Ellemann-Jensen
08.03.2012

Autor soovitab Venemaa kursil silma peal hoida ning suurendada pingutusi selle nimel, et Venemaa käituks kui korralik rahvusvaheline partner. Moskva agressiivne toon ning poliitiline ja majanduslik surve nii Balti riikide kui ka Ukraina vastu on Nõukogude Liidu huvisfääri taasloomise heaks näiteks. Sama kehtib Moldova olukorda sekkumises ja Gruusia küsimuses. See ei ole russofoobse paranoia väljendamine kui naaberriikidest, mis vaid paarkümmend aastat tagasi Moskva all olid,  kostub nii murelikke kui ka ehmatanud hääli.
Seda kõike meenutati mulle kui ma teisipäeval (6.03.2012) Brüsselis oma hea Eesti tuttavaga lõunat sõin. Täna on ta europarlamendi liige. Tema elulugu on tüüpiline ja sarnane paljudele neile, kes kasvasid üles Nõukogude Liidu surve all: 70te keskel keelati tal töötada õpitud erialal, milleks oli ajalugu ja kirjandus, seda nõukogude vastase hoiaku tõttu. Teised pandi vangi või deporteeriti, kuna nad püüdsid eesti kultuuri päästa idast tuleva üleujutuse eest. Temal lubati aga riiki jääda. Selle eest töötas ta ligi 10 aastat öövalvurina kanafarmis. Seal õppis ta iseseisvalt Euroopa keeli, et mõista muus maailmas toimuvat. Alles mõni aeg enne 1991. aastat võis ta esimest korda välismaale sõita. Selleks ajaks oli ta juba 50tes eluaastates, mis omakorda on mõjutanud õpitud keelte hääldust. Ta seisis iseseisvust rajanud rahvaliikumiste eesotsas, nüüd esindab ta oma riiki europarlamendis.
Sellise saatusega inimesi on neis maades palju. Tema mure Venemaa arengu pärast on seotud isikliku ajalooga. Nii Eesti kui Läti olid lämbumise äärel, sest suur osa elanikkonnast deporteeriti ja suur hulk venelasi kolis sisse. Balti riigid said iseseisvuse viimasel minutil, kui pool rahvastikust oli venekeelne. Leedukatel läks kergemini ehk seetõttu, et seal oli vastupanuliikumine väga tugev, mis sisserändamise ära hoidis. Aga täna on nii Eestis kui Lätis suured venekeelsed kogukonnad. Neid integreerida on väga raske.
Moskva retoorika on, et Balti riigid  blokeerivad integratsiooni, seades kohaliku keele oskuse kodakondsuse tingimuseks. Teine räägitav lugu on, et baltlaste vabadus on ajutine ja ühel päeval toimub olukorra normaliseerumine. Siis tulevad vanad ajad tagasi. Selge on, et sellised ootused kahandavad huvi eesti ja läti keele õppimise vastu. Seepärast ongi mure suur, et Putini uue valitsemise ajal võib toon olla veel teravam.
Balti riigid on NATOs ja ELs. Eesti ühinemist euroalaga saab seletada mitte majanduslike, vaid poliitiliste kaalutlustega. Selleks, et tagada iseseisvus, soovitakse olla osa nii paljudest Euroopa institutsioonidest kui võimalik. Kuid ikka närib kahtlus ja mure. Kas ikka saab jääda lootma partnerite täielikule toetusele, kui olukord tõesti keeruliseks läheb? Vaat kuidas läks Gruusial, kogu Euroopal on nüüd kiire mujale vaatamisega. Parim, mida me teised teha saame on püüda edasi selle nimel, et Venemaa käituks kui korralik partner ja ei ähvardaks oma naabreid ega paneks ÜRO julgeolekunõukogu tööle jalga taha.
Me ei peaks mitte püüdma Venemaa tegevust piirata, vaid talle nõudmisi esitama. Ja üldse kohtlema Venemaad kui täiskasvanut, mitte kui kasvatamatut teismelist, kellega me kogu aeg nõus oleme, lootuses et ta kasvuraskustest üle saab. Euroopa riigid peavad käituma kui üks mees, mitte püüdma saada igaüks endale eraldi kasulikku nafta- ja gaasilepet. On murettekitav, et EL-il ei ole jätkuvalt ühist energiapoliitikat, mis piiraks Venemaa võimalusi ajada osalist ja valitsevat energiapoliitikat. Kahjuks aitavad suured riigid, eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga kaasa kahestumisele poliitikas. Nõukogude Liit lagunes vaid 20 aastat tagasi. Vaja on võidelda kõigi ettekujutuste ja unistuste vastu, mille eesmärk on Nõukogude liigu uues kuues taasteke. 
http://www.b.dk/kommentarer/twelve-more-years

ROOTSI AJAKIRJANDUS

SVENSKA DAGBLADET
Estlands jord fylld av gömda minnen

Mats Burström
12.03.2012

Stockholmi arheoloogiaprofessor Mats Burströmil ilmub kevadel raamat ”Minnesgömmor” (Mälestuspeidikud), mis räägib Eestimaa peidetud aaretest. Autor meenutab Teise maailmasõja aegseid ajaloo keerdkäike, Venemaa ja Saksamaa kuritegelikke kokkuleppeid, okupatsioone, deporteerimisi ja kaotusi, mida see kõik Eesti rahvale kaasa tõi. 1944. aasta sügise põgenikke arvatakse 70 000 ringis olevat ja nagu teada, võis enamik kaasa võtta ainult kohvritäie kõige hädavajalikumat kraami. Mis sai ülejäänud asjadest, küsib Burström retooriliselt. Palju peideti majade-talude peidikutesse, kuid palju maeti ka maa sisse. Kohtadesse, mida ainult omanik teadis. Ta jutustab Aleksander Raukase loost, kellel õnnestus 1958. aastal sugulasele Eestisse saadetud paki sisse kiri peita, mida tsensuur ei leidnud ning kus ta joonistatud kaardi abil seletab, kuhu asju täis kütusetünnid maeti. Kiri on säilinud ning illustreerib Mats Burströmi kirjutist. Peale praktilise külje leiab professor, võib varanduse maamulda peitmisele ka sümboolset tähendust omistada. Maamuld on eestlasi toitnud, maasse peitsid eestlased peale isikliku vara ka vabadussõja monumente ning sini-must-valgeid lippe, ning mida muud trikoloori must värv tähendab kui ikka musta kodumaa mulda.

DAGENS INDUSTRI
Starka tillväxtsiffror i Estland och Lettland

10.03.2012

Eesti SKP kasvas 4,5 protsenti ja Läti SKP 5,7 protsenti neljandas kvartalis, võrreldes sama perioodiga 2010. aastal.

EU-katoliker står mot EU-lutheraner

Alexander Stubb
8.03.2012

Soome minister Alexander Stubb alustab mõttekäiguga Martin Lutherist, kes 16. sajandil astus vastu rooma-katoliku kirikule, kes lubab inimestel nende sooritatud pattudele järgnevast Jumala karistusest raha abil pääseda. Kohe seejärel viitab Stubb ajakirjas Policy Review  ilmuvale artiklile, kus president Toomas Hendrik Ilves väitvat, et praegune Euroopa Liidu kriis järgib sama loogikat. Lihtsustatud võrdlusena tähendab see, et luterliku mõtteviisiga „reformistlikel“ riikidel on reeglitele allumisest ja ressurssidega ümberkäimisest teistsugune arusaam, kui pattude andeksandmist harrastavatel katoliiklikel maadel.

INDIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES OF INDIA
A fairytale trip to Soviet state, Tallinn

Sarika Pandit
11.03.2012

Autoril polnud Tallinnasse sõites linna suhtes mingeid ootuseid. „Küllap on tegemist tavalise raskustes endise Nõukogude Liidu linnaga,“ sõnas ta. Autori arvamus muutus, kui ta nägi vanalinna. Järgmisel päeval läks ta vanalinna jalutama ja võttis osa huvitava giidi ekskursioonist, kes näitas Nevski katedraali, Oleviste kirikut ning endist KGB peakontorit. Õhtul külastas autor lauluväljakut, kus üks kohalik mainis, et selles kohas toimus laulev revolutsioon ning leiavad aset suurte rahvamassidega laulupeod. Teisel päeval istus autor Raekoja platsi kohvikus ja nautis päikest. Esmamulje võib olla petlik- Tallinnas on kõike. Põnevate vaatamisväärsustena toob autor välja veel okupatsioonide muuseumi, Kadrioru pargi ja Vabaõhumuuseumi.
http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2012-03-11/travel/31145006_1...

JAAPANI AJAKIRJANDUS

THE JAPAN TIMES
Baruto starts promotion bid in style

12.03.2012

Osakas alanud aasta teisel profisumo suurturniiril Haru-basho alistas Kaido Höövelson alias Baruto esimesel päeval 200 kilo kaaluva grusiini Gagamaru.
http://www.japantimes.co.jp/text/ss20120312b1.html

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

THE SOFIA ECHO
Estonia to close its embassy in Sofia

08.03.2012

Eesti suleb saatkonna Bulgaarias ja määrab riiki mitteresideeruva suursaadiku. Eesti välisministeeriumi sõnul soovib riik jätkuvalt arendada Bulgaariaga sõbralikke bilateraalseid suhteid. Meedia andmetel soovib Eesti vähendada saatkondade arvu Euroopas.
http://www.sofiaecho.com/2012/03/08/1783283_estonia-to-close-its-embassy...