Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Tööandjate keskliidu aastapäevakonverentsil

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Tööandjate keskliidu aastapäevakonverentsil

Eesti välispoliitika majanduse vaatenurgast

Head korraldajad ja kuulajad,

Tänan kutse eest osaleda ettekandega teie konverentsil.

Me oleme palju rääkinud Põhjamaadest ja lähiturgudest kui Eesti majanduse jaoks prioriteetsetest, samuti Euroopa Liidu siseturu jätkuvast olulisusest. Ma ei hakka täna seda juttu kordama, vaid tahaksin keskenduda kahele välismajanduspoliitika aspektile.

Kõigepealt tahaksin pikemalt peatuda majandusdiplomaatia nii-öelda operatiivtasandil ehk äridiplomaatial. See on kindlasti välisministeeriumi ja valitsuse üks prioriteete, mis hõlmab otseselt abi Eesti ettevõtetele välisturgudele pääsemisel ning nende toetamist, kui nad seal juba tegutsevad. Seejärel räägiksin majandusdiplomaatia teisest tasandist ehk üldisema välismajanduskeskkonna kujundamisest selleks, et luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi. Pean siin silmas vabakaubanduslepingute sõlmimist ning mitmesuguste kaubandus- ja investeerimispiirangute eemaldamist välisturgudel. Eraldi näitena tahaksin peatuda võimalustel, mida loob meile Venemaa peatne liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Aga esmalt siis äridiplomaatia.

Traditsiooniline diplomaatia ei kao kuskile, kuid tema kõrval, temaga koos, sama mündi teise küljena tulevad esile diplomaatia uued tahud. Nende seas paistab aina rohkem silma äridiplomaatia. Riigi ja institutsioonide kõrval kasvab eraisikute, ettevõtjate ja vabakonna osalus diplomaatilises suhtluses ja tegevuses. Meil on ühised huvid, mille elluviimine eeldab koostööd ja tihedat infovahetust. Valitsuse ja erasektori koostöö on parim viis lahendada majanduspoliitilisi küsimusi.

Täna on Eesti majandusnäitajad head. Eelmise aasta majandustulemused – 7,5% majanduskasvu ja 38% ekspordikasvu – olid väga tugevad ja ühed suuremad Euroopa Liidus. Jõulisele kriisist väljumisele aitas paljuski kaasa paindlik tööjõuturg ning oma roll sellele kaasa aitamisel oli ka tööandjate keskliidul. See tagas vajaliku fleksibiilsuse majandussurutise ajal ning on nüüd aidanud kaasa töökohtade loomisele. Ka meie ekspordi kogukäive oli suurem kui kunagi varem ning väliskaubanduse puudujääk üks väiksemaid läbi aegade. Osa sellest eduloost, saab kindlasti kirjutada hea riigi- ja erasektori vahelise koostöö arvele.

See tulemus aga ei luba lihtsalt loorberitele puhkama jääda, vaid sunnib edasi tegutsema. Peame meeles ka seda, et kasv kasvu pärast ei saa olla eesmärk iseeneses. See oleks lühinägelik. Kasv kasvu pärast ilmestas N Liidu reostavat ja raiskavat poliitikat ning kasv kasvu pärast on omane ka mõnes tänapäevases kasvava majandusega suurriigis, kus selle tulemusel aga inimeste elukvaliteet ei parane. Nii Eesti kui ka Euroopa laiemalt soovib inimsõbralikku ja kestlikku kasvu, mitte kasvu lihtsalt näitajate pärast. Muidugi seab see meid olukorda, kus peame rohkem pingutama, kuid tulemus on seda väärt.

Vaatame siis, milline olukord valitseb majanduskeskkonnas, milles ühiselt tegutsema peame.

Eesti turg on piiratud suurusega. Euroopa siseturg on meile koduturg. Meie majanduse vereringes on tähtis eksport. Senine kogemus ja ka majanduskriis on tõestanud, et edasine majanduskasv saab tulla eelkõige just ekspordist. Sellise mudeli tõhusust kinnitavad ka teised EL edulood, eelkõige Saksamaa ning Põhjamaad, kuid EL liikmesriikide eksport ei tohi jääda vaid Euroopa Liidu piiridesse. Peame leidma viise, kuidas seda rohkem EL-st väljapoole suunata.

Praegu on just meie naabrid Eesti peamised kaubanduspartnerid. Kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega moodustab 72% ning SRÜ riikidega (Venemaa, Valgevene, Ukraina) 11,3% kogu meie väliskaubandusest. Kaubavahetuse tugev seotus Euroopa Liidu riikidega on nii meie tugevus kui ka nõrkus. Ühest küljest näitab see meie ettevõtete võimet lüüa läbi arenenud ning konkurentsitihedatel turgudel. Teisalt osundab kaubavahetuse suur seotus EL riikidega vajadusele võimalusel laiendada sihtpiirkondade ampluaad. Meie ettevõtete suurenenud võimekust eksportida ka väljapoole Euroopa Liitu näitab USA tõusmine Eesti 5. ekspordipartneriks, edestades ekspordi sihtriigina isegi Leedut.

Soovin toonitada, et kaugemate turgude osakaalu kasv Eesti ekspordis ei tohi kindlasti tähendada ekspordimahtude kahanemist naaber- ja sisetururiikidesse. Aasia ja teiste kaugemate majanduste kasv ei tähenda, et lähinaabrus ja Euroopa minetab oma tähtsuse. Otse vastupidi. Prioriteedid jäävad paika. Nendest loobumise arvelt ei ole tulus üritada uusi turge vallutada. Olen veendunud, et Eesti ettevõtete fookuse Rootsilt ja Soomelt äraviimine näiteks Hiinale ja Indiale ei pruugi olla esiteks ilmtingimata võimalik ja teiseks tulus nendele ettevõtetele ega Eesti majandusele tervikuna. Aasias ja mujal peame otsima uusi võimalusi andes endale aru, et globaliseeruvas maailmas konkurents ettevõtete, tööstusharude ja geograafiliste piirkondade vahel aina kasvab. Peamine globaalne võitlus toimub piiratud ressursside ja turgude pärast ning investeeringute ja efektiivsuse nimel. Usun, et meie ettevõtjad – nii praegused kui ka tulevased – on selleks hästi ette valmistatud.

Kuid mida teeb valitsus?

Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral välisturgudest, peame maksimaalselt seisma meie ettevõtete välismajandushuvide eest. See on välisministeeriumi prioriteet. Välisministeerium ja meie esinduste võrk edendavad Eesti majandushuve ning kaitsevad ja toetavad meie ettevõtjate tegevust välisriikides. Meile on olulised kõik majandusvaldkonnad ning ettevõtete pöördumised.

Kinnitan teile, et iga Eesti saatkond seisab meie ettevõtjate ja majandushuvide eest. Igas Eesti saatkonnas on diplomaat, kes tegeleb majandusküsimustega ja on vajadusel ettevõtetele toeks. Lisaks majandusdiplomaadile on teie teenistuses ka meie suursaadikud. Üha rohkem oleme kaasanud sellesse tegevusse aukonsuleid, keda meil on kuuekümne kuues riigis 146. Sellega tagame veelgi ulatuslikuma toe teile.

Väliskaubandus- ja eelkõige ekspordihuve võtame kindlasti arvesse ka Eesti välisesinduste võrgustiku laiendamisel. Juba täna on Eesti esindustevõrgustik tihedalt seotud meie ettevõtete huvidega. Eestil on saatkond või esindus olemas peaaegu kõigi meie 30 olulisema väliskaubanduspartneri juures. Klassikaliste poliitiliste- ja julgeolekuhuvide ning kodanike kaitse kõrval on majandushuvid üks kolmest kriteeriumist, mis põhjendab esinduse olemasolu teises riigis. Viimati avatud saatkond Kasahstanis, peakonsulaat Šanghais ning sel aastal avatav saatkond Indias on tugevalt kantud meie soovist ärisidemete tihendamiseks. Samal eesmärgil nimetame mõjukamatesse Kagu-Aasia riikidesse veel sel aastal Tallinnas resideeriva suursaadiku. Analüüsime jätkuvalt võimalusi ja otstarbekust avada tulevikus esindused sellistes kohtades nagu Brasiilia, Korea Vabariik, Tai ning kodule lähemal Lääne-Balkanil.

Majandusvaldkond on üks põhjus teiste seas, miks on jätkuvalt vajalik kahepoolse esinduse kohalolu teistes pealinnades. Nagu EL ja NATO liikmelisus ei asenda vajadust mõjutada otsuseid otse pealinnades, ei asenda Euroopa Liidu uus välisteenistus (EEAS) vajadust rahvusliku diplomaatia järele kaugemates piirkondades. See käib eriti kahepoolsete suhete arendamise, ettevõtete ja kodanike abistamise kohta, sest EEASil ei ole riikide välisesinduste funktsioone ja kohustusi. Kindlasti mõistate kohalolu vajadust ka oma kogemustes põhjal, sest see, mis kehtib äris – pelgalt e-maili teel ei saa äri ajada, olulised on isiklikud kontaktid ja reaalsed kohtumised – pädeb ka diplomaatias. Seda kõike Eesti välisteenistus uusi esindusi kaugemates kohtades avades silmas peabki.

Head kuulajad,

Olen täna juba mitu korda rõhutanud vajadust koostöö järele.

Saan öelda, et seni on Eesti-sisene koostöö olnud hea. Eesti ekspordihuvide toetamisel on oluline koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning teiste äriedendusorganisatsioonidega.  Aasta-aastalt kasvab riigi- ja ärisektori vaheline sünergia. Ärikogukonna ootus, et oma riik tuge pakub, on igati õigustatud. Seda muidugi ka kodust kaugemal.

Välisministeeriumi äridiplomaatilised tegevused on muutunud proaktiivsemaks. Samas vajame nõudlikke partnereid. Äridiplomaatia on saatkondade jaoks prioriteet, kuid saame ettevõtteid aidata vaid siis, kui huvi on mõlemapoolne ja ettevõtted on pakutavast abist teadlikud. Lisaks meie tegevusele välismaal kaasame koostöös partnerorganisatsioonidega Välisministeeriumi peamajas ja saatkondades töötavaid diplomaate üha enam ka Eestis toimuvatesse ettevõtmistesse jagama oma kogemusi ning teadmisi ettevõtetega, et nad oleksid välissuhtluseks võimalikult hästi ettevalmistatud. Seega palun võtke meiega ühendust. Aitame teid välisturgudele sisenemisel. Kui olete juba välisturgudel kanda kinnitanud, saame teid toetada võimalike probleemide lahendamisel asukohariikides.

Et kohaneda kiiresti muutuval majandusmaastikul ning kasvavas konkurentsis peame ilmutama leidlikkust ka äridiplomaatias. Näiteks pakkuma Eesti ettevõtetele tuge tihedas koostöös teiste riikidega. Nii sai hiljuti teoks Eesti välisministri ja Soome Euroopa asjade ja väliskaubandusministri ühine ametlik visiit äridelegatsioonidega Indoneesiasse. See oli meie esimene ühisvisiit koos äridelegatsioonidega, mis on tõenäoliselt unikaalne ka laiemas rahvusvahelises kontekstis. Visiit õnnestus hästi. Tekkis sünergia, mis võimaldas kasutada mõlema poole tugevusi.  Koos paistame suuremana kui ükshaaval käies. Lõpuks oli koostöö nii hea, et isegi ametlikul tasandil tuli ette olukordi, kus Eesti esindas Soomet ja vastupidi.  Soome ja Eesti on mõlemad väikesed riigid; koos oleme atraktiivsemad.

Summeerides äridiplomaatilisi tegevusi rõhutan, et Välisministeeriumi jaoks ei ole ebaolulisi ettevõtete huvisid, valdkondi, sektoreid. Kõik ettevõtete pöördumised on tähtsad.  Ärge kõhelege meiega ühendust võtmast. Soovime teid aidata probleemide lahendamisel, aga ka kaasa elada teie edulugudele.

Head sõbrad,

Nagu lubasin, räägin teile nüüd veidi ka vabakaubandusest ja Venemaa peatsest liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Nagu teada, on Eesti kaubanduspoliitika väga liberaalne. Pooldame võimalikult laia vabakaubanduslepingute spektrit ja piirangute vähendamist kõigil turgudel. Eesti jaoks on prioriteediks mõistagi kaubandussuhete arendamine naabritega. Euroopa Liidu sees, suhetes Põhjamaadega toimib kõik ühisturu reeglite järgi ja loomulikult. Nagu oma kõne alguses viitasin, ei hakka ma sellel seetõttu täna peatuma. Kuid meie jaoks on oluline leida viise ka teiste lähiregiooni riikide –  Venemaa ja EL idapartnerluse riikide – turgude avamiseks. Kõik need riigid on meile olulised nii poliitiliselt kui majanduslikult.

Eesti jaoks leidis eelmisel aastal ses osas aset mitu kaubanduspoliitiliselt olulist sündmust. Kõigepealt lõpetas EL vabakaubanduslepingu läbirääkimised Ukrainaga, mille allakirjutamine paraku poliitilistel põhjustel venib. Ukrainas on Eesti ettevõtetel märkimisväärsed ärihuvid ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on meile majanduslikult väga kasulik. Seetõttu loodame, et leping peagi allkirjastatud saab.

Teiseks, pärast põhjalikku ettevalmistust on EL otsustanud alustada laiaulatuslike vabakaubanduslepingute läbirääkimisi Gruusia, Moldova ja Armeeniaga. Kevade jooksul peaksid läbirääkimised nende riikidega algama. Loodame, et tänu põhjalikumale eeltööle lõpevad need kiiremini kui Ukrainaga. Nimetatud lepingud on meile vajalikud kahel põhjusel. Esiteks avavad need uusi võimalusi meie ettevõtetele, sest tänapäevane vabakaubandusleping ei tähenda ainult tollitariifide alandamist, vaid igakülgset ärikeskkonna parandamist. Lepingud hõlmavad nii teenuste ja riigihangete turgu, investeeringuid kui ka mittetariifseid tõkkeid ja see viimane on turgude tegelikuks avamiseks eriti oluline. Juba läbirääkimiste ettevalmistusperioodil olid partnerriigid sunnitud tegema olulisi muudatusi oma ettevõtluskeskkonnas, looma vajalikke institutsioone ja korrastama seadusandlust. Ning teiseks – nagu juba öeldud –, on tegu meile oluliste poliitiliste partneritega. Laiaulatuslikud lepingud seovad partnerriike Euroopaga ja me loodame, et pöördumatult. Lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik.

Head kuulajad,

Euroopa Liidu liikmesriigina ei ole Eesti majandussuhted Venemaaga olnud kunagi nii tihedad kui mullu. Võrreldes Euroopa Liitu astumise aastaga, 2004, on kaubavahetus kasvanud kaks ja pool korda ning eksport ligi viis korda. Kümne aastaga on Venemaa investeeringute maht Eestisse kasvanud üle üheksa korra. Ning võrreldes vaid üleeelmise aastaga kasvas vene turistide ja nende ööbimise arv Eestis lausa 43%, olles kõigi aegade suurim. Venemaa Turismiliidu ja Statistikaameti andmetel kasvas Venemaa turistide arv Eestisse mullu 118% ehk rohkem kui ühtegi teise riiki.

Lähiperspektiivis prognoosime olukorra paranemist eesti ettevõtjate jaoks. Kolmandaks oluliseks tähiseks turgude avamisel oligi Venemaa liitumislepingu sõlmimine Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTOga peale 18 aastat kestnud läbirääkimisi. Seni on Venemaa paraku ainsa suurriigina tegutsenud väljaspool organisatsiooni, mille raames on kokku lepitud ühtsed kaubandusreeglid enam kui 150 riigi vahel. Venemaa eeldatav liitumine WTOga sel aastal on samm, mida on oodanud paljud maailma riigid, sealhulgas Eesti ja kogu Euroopa Liit. Loodame, et Venemaa ühinemine toob kaasa selle suure ja olulise turu märkimisväärse avanemise meie ekspordile ja investeeringutele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüs näitab, et otseselt imporditariifide alanemisest saavad kasu eelkõige põllumajandustoodete eksportijad, kuid tööstustoodete puhul see suurt tulu kohe kaasa ei too. Olulisem on ettevõtete jaoks aga see, et liitumisel võtab Venemaa kohustuse mitte üksnes alandada tollitariife, vaid ka vähendada või kaotada mittetariifseid piiranguid, mis on praegu peamiseks takistuseks Vene turul tegutsejatele. WTO kõige esmase põhimõtte järgi peab organisatsiooni liige kohtlema kõiki kaubanduspartnereid võrdselt, ta ei tohi kehtestada nõudeid, mis mõnd partnerit diskrimineeriksid. Oluliselt peaks avanema teenuste turg, sealhulgas finantsteenustele. Vähenevad piirangud välisinvesteeringutele ja meie jaoks oluliste toorainete ekspordile. WTO liikmena ei tohi Venemaa esitada põhjendamata nõudmisi meie põllumajandustoodete kvaliteedile või venitada tolliprotseduure piiril. Ja neid näiteid on veel palju, kus võime välja tuua Venemaa liitumisega ettevõtjate jaoks kaasneva otsese kasu.

Euroopa Liit tervikuna on Venemaa liitumisläbirääkimistel saavutatuga rahul ning rahuloluks on põhjust ka Eestil. Läbirääkimistel lepiti kokku kahe meie ettevõtjate jaoks olulisema piirangu kaotamine või vähendamine – Venemaa kohustub liitumisel alandama eksporditolle välja veetavale ümarpuidule ning 2013. aasta keskpaigaks ühtlustama tariifid kõigile raudteevedudele.

Muidugi ei tasu meil luua illusioone, et Venemaa liitumine WTOga lahendab sel turul kõik probleemid. Kuid see annab meile siiski õiguse oodata, et Venemaa hakkab võetud kohustusi täitma ning ühiste reeglitega liitumine  lisab võimalusi tekkivate probleemidega tegeleda. Aasta alguses korraldas kaubandus-tööstuskoda koos välisministeeriumiga Eesti ettevõtjate hulgas küsitluse, millest selgus, et ettevõtjate enamik siiski loodab tingimuste paranemist Vene turul peale WTOga liitumist. Kasu oodatakse nii tariifide alanemisest kui selliste turutõkete kõrvaldamisest nagu aeglased tolliprotseduurid või keeruline tegevuslubade süsteem. Oli ka neid, kes seni ei ole Venemaale kaupu müünud, kui nüüd plaanivad seda tegema hakata. Lõppude lõpuks loodame me kõik, et Venemaa liitumine WTOga on alles esimene samm kaubandussuhete arendamiseks, mis toob meid lähemale võimalikule vabakaubanduslepingule Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Head sõbrad,

Selle ülevaatega kahest majandusdiplomaatia tasandist – äridiplomaatiast ja väliskaubanduspoliitikast – tahtsin näidata, et Eesti riik on ettevõtja teenistuses. väljendugu see siis välisministeeriumi ja saatkondade otseses toes ja abis teile või kaasaaitamises ülemaailmsete turgude avamisel. Soovime üheskoos teiega tagada, et Eesti jätkab liberaalse majandusmudeli, rakendamist, mis meile edu on toonud. Soovime aidata kaasa meie ettevõtjate edule ja kodanike heaolule.

Tänan teid kuulamast.